enamasti kõikide eelnevate eesmärkide täidetust. Kuigi mõnikord on võimalik näiteks protsessi käiku ette ennustada ka ilma, et me seda seletada suudaksime. Loodusteadus ja sotsiaalteadus Palju on räägitud sellest, et sotsiaalteadused erinevad mitmes olulises punktis loodusteadustest (nagu füüsika). Peamised erinevused on: - loodusteadlase uurimisobjekt (nt. aatom) pole teadlik sellest, et teda uuritakse; sotsiaalteadlase objekt (inimene) aga on ja võib seetõttu oma tegevust sihilikult muuta; - loodusteadlased uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt uurijast endast, sotsiaalteadlase objekt on aga üldjoontes samasugune nagu uurija ise, mistõttu sotsiaalteadlast võivad segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias Igal teadusel on omad suured teoreetilised probleemid, millega kõik selle teaduse
n Otsitakse seaduspärasid Politoloogia teadusalana n Tänapäeval jagatakse teadus tavaliselt nelja väga laia valdkonda: n Sotsiaal- ja käitumisteadused n Humanitaaria ja kunstid n Loodusteadused ja meditsiin n Täppisteadused ja tehnika n Politoloogia ja haldus on osa sotsiaal- ja käi-tumisteadustest, täpsemalt ühiskonda uuriva-test sotsiaal- ehk ühiskonnateadustest (käitumisega tegeleb nt pedagoogika) Sotsiaalteadlase lähenemisviis n Charles Wright Mills: sociological imagination (,,sotsioloogi vaade," sotsiaalteadlase lähenemisviis) n Kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas? n Kus asub see ühiskond inimajaloos? n Milliseid inimesi see ühiskond toodab? n Ühiskonnaelu seletamisel rõhk inimestevahelistel suhetel ja ühiskonnal, mitte üksikisikul n Huvi ühiskondliku elu vastu tervikuna n Tähendus tekkib ühiskonnas vastastikmõjutamise tulemusena
Töölisklassil ei teki eneseteadvust, sest neil on väärarusaam oma huvidest. Hegemoonia - korra hoidmise viis massimeedia ja haridussüsteemi abil, et tekitada surutud klassile mulje, et kõik on nii nagu peab ja kõik on õiglane, teist võimalust ei nähta. 19. Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt frankfurdi koolkond ehk kriitiline teooria. Kritiseerib kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteadlase esmane eesmärk peaks olema inimeste elu paremaks muutmine ehk emantsipatsioon. Valgustusajastu alguses saanud mõistuspärasuse võidukäik on inimestele kahjulikku mõju avaldanud, kuna ratsionaalsus on kaotanud inimese spontaansuse. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikku toodangu jaoks vajalikke väärtusi. Inimesed muutuvad robotiteks, individuaalsus kaob. Kapitalistlik kultuuritööstus toodang standardiseeritud nagu tootmisliini toodang. 20
- Kuidas püüavad indiviidid teiste poolt tajutud reaalsust kujundada? - Kuidas muutub individuaalne käitumine erinevates olukordades? Teoreetikud: Weber, Mead, Goffman, Cooley Kriitika: Selle lähenemise puuduseks on oht eirata kultuuri, ühiskondliku klassi, soo ja rassi/rahvuse mõju 5. Võrdle ja vastanda positivistlikku, tõlgendavat ja kriitilist uurimistööd: kuidas nähakse ühiskonda, tegelikkust; kuidas uurimistööd tehakse, milline on sotsiaalteadlase roll? Milline teoreetiline lähenemine on seotud positivistliku, milline tõlgendava ja milline kriitilise uurimistöö suunitlusega? (vt ka tabel lk 21) POSITIVISM on loogikasüsteem, mille kohaselt teadmine põhineb otsesel süstemaatilisel vaatlusel empiirilised tõendid, kvantitatiivne lähenemine loodusteaduste uurimismeetodid objektiivsus isiklik neutraalsus uurimistööd tehes
väljaselgitamist. 3. Ennustamine Uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine. 4. Mõjutamine Protsesside mõjutamine ja kontrollimine lähtudes teaduslikust teadmisest eesmärgiga (mõnede) inimeste elu paremaks teha. Loodusteadus vs. Sotsiaalteadus Peamised erinevused nende kahe vahel on: - Loodusteadlase uurimisobjekt pole teadlik sellest, et teda uuritakse. Sotsiaalteadlase objekt enamasti on ja võib sellest teadmisest lähtuvalt oma käitumist muuta. - Loodusteadlase uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt teadlasest endast, aga sotsiaalteadlane on üldjoontes samasugune nagu tema uurimisobjekt, seega võivad teda segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias: 1. Milline on teadlase roll? Positiivne vs. Normatiivne lähenemine
Kuivõrd hästi on andmete kogumine dokumenteeritud? Kuivõrd uurija on üritanud ise selgusele jõuda selles, kui palju ta neid andmeid on mõjutanud. Kui palju on uurijal olnud erinevaid hüpoteese ja kuidas ta on teinud valiku nende erinevate hüpoteeside vahel. Kas need hüpoteesid olid võrdväärsed? Kuivõrd ja kuidas on esitatud teooriaga kokkusobimatud juhtumid (laused, põhjendused)? Uurija enda mõju. Maailm läbi sotsiaalteadlase vaatevinkli on tunduvalt erinevam kui tavainimese pilgu läbi. Ennekõike muudab selle erinevamaks distants, mis annab uurimustes võimaluse teatud objektiivsuseks. Seda Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 6 objektiivsuse püüet rikub peamiselt üks tegur, milleks on uurija kogemuste mõju uurimusele. *VALIIDSUS (seesmine usutavus) Valiidsus (validity) mil määral protseduur annab usaldusväärset infot.
eelnevate eesmärkide täidetust. Kuigi mõnikord on võimalik näiteks protsessi käiku ette ennustada ka ilma, et me seda seletada suudaksime. Loodusteadus ja sotsiaalteadus Palju on räägitud sellest, et sotsiaalteadused erinevad mitmes olulises punktis loodusteadustest (nagu füüsika). Peamised erinevused on: - loodusteadlase uurimisobjekt (nt. aatom) pole teadlik sellest, et teda uuritakse; sotsiaalteadlase objekt (inimene) aga on ja võib seetõttu oma tegevust sihilikult muuta; - loodusteadlased uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt uurijast endast, sotsiaalteadlase objekt on aga üldjoontes samasugune nagu uurija ise, mistõttu sotsiaalteadlast võivad segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias Igal teadusel on omad suured teoreetilised probleemid, millega kõik selle teaduse tegijad suuremal või
võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. paremaks teha. Teaduslik mõtlemine on: Loogiliselt kooskõlas, ei sisalda loogilisi vasturääkivusiLoodusteadus vs. Sotsiaalteadus ühe teooria piires, kontrollitav, päritolu on selge. Need Peamised erinevused nende kahe vahel on: tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane Loodusteadlase uurimisobjekt pole teadlik sellest, et teda peaks püüdlema. uuritakse. Sotsiaalteadlase objekt enamasti on ja võib sellest teadmisest lähtuvalt oma käitumist muuta. Institutsionaalne definitsioon-Teadus on see, mida -Loodusteadlase uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Teisisõnu, teadlasest endast, aga sotsiaalteadlane on üldjoontes teadus = institutsioon. samasugune nagu tema uurimisobjekt, seega võivad teda
annaabi.ee 
