Inglismaa parlamentaarne monarhia, kahekojaline parlament, viktoorialik, valimisõigus meestel, maailmamerede valitseja, arengupidev, suurim impeerium, rahasüsteem on maailma standardi aluseks, Saksamaa keisririik, kahekojaline parlament, mitmepartei süsteem, kriisid, soov uute kolooniate järele, Kolmikliidu eestvedaja, Euroopa esimene tööstusmaa, USA föderatiivne vabariik, kaheparteisüsteem: vabariiklased ja demokraadid, 1787 võeti vastu konstitutsioon, kahekojaline Kongress, sotsiaalreformid, probleemid: immigratsioon, Trustide ülemvõim, sisemigratsioon, Venemaa tsaaririik, pärisorjuse kaotamine, suures ja sügavad majanduskriisid, revolutsioon 1905 aastal, tegi läbi suure majandusliku tõusu, kuid jäi endiselt alla suurematele riikidele, Eesti tähtis tugipunkt Venemaa sõjalaevastikul Läänemerel, metalli- ja masinatööstus, Tallinna areng, mõisate põletamine, põllumajandus: ühistegevus, kunstväetised, tõuaretus, teravilja- ja piimakarjakasvatus.
- tagakiusamised · John Kennedy (1961-1963) - populaarne "Don't ask what your country can do for you. Ask instead what you can do for your country" "Ich bin ein Berliner" http://www.youtube.com/watch?v=hH6nQhss4Yc - "uute rajajoonte" poliitika: vaesuse ja ebaõigluse vastu - alandati makse > majandusbuum - mõrvati Dallase ringreisil (Lee Harvey Oswald < Jack Ruby) http://www.youtube.com/watch?v=DSBXW1-VGmM&feature=related · Lyndon Johnson (1963- 1969) - sotsiaalreformid - ühiskonna tasandamine Martin Luther King 1963 marss Washingtoni 1964 Nobeli rahupreemia 1968 mõrvati (Oscari jagamised!) - Vietnami sõja pahameel · 1970. aastad Richard Nixon Gerald Ford Jimmy Carter 1969-1974 1974-1977 1977-19 vabariiklased ja demokraadid 3. Inglismaa · alates 1952 Elisabeth II Elizabeth II ehk Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 1926. a. Ta on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada,
Streigid Mõisate põletamine Sõjaline vastuhakk Miitingud 17.okt 1905 manifest, demokraatilikud vabadused, Riigiduuma valimised, alles III jäi püsima Eluolu 20.sajandi alguses: MUUDATUSED: Tööstuse areng ja linnastumine Tekkisid keskkonna- ja hügieeni probleemid, slummistumine, massikultuur Hariduse ja arstiabi kättesaadavus kõigile Tööpäeva pikkus 10-12h/6-7 päeva nädalas (sotsiaalreformid) Poliitilised liikumised Väljarändamine Ida-Euroopasse (teadus ja tehnika auto) RASSISM JA ANTISEMITISM (juutide viha) Valmisõiguse nõudmine naisõiguslased, feminism Töölisliikumised ametiühingud Sotsialistlikud erakonnad marksistid Sotsiaaldemokraadid, liberaalid, konservatiivid, leiboristid Teaduse ja tehnika areng teadusrevolutsiooni aeg aatomi, kvant- ja
aastal dominiooni staatuse. 5 SISEPOLIITIKA (lk. 22) Inglismaal on kahepartei süsteem: konservatiivid ja liberaalid. Sajandi alguses tekib tööerakond (1900), mis on sotsialistlik partei. Uus erakond ei hakka veel süsteemi kõigutama, aga muutub kiiresti populaarseks. Võimule tulevad liberaalid kuna Buuri sõda tõi konservatiividele halba kuulsust. Liberaalide peaminister on Loyd George, kes viib läbi sotsiaalreformid: 8 tunnine tööpäev, sotsiaalkindlustus, töötuskindlustus. Kuna Saksamaa on hakanud relvastuma, otsustab hakata Inglismaa vasturelvastuma ja suur osa kulutustest läheb sõjatööstusesse. Saksamaa hakkase seaduse järgi oma laevastikku arendama, aga Inglismaa otsustab iga saksa sõjalaeva kohta teha kaks. Tekib uus nähtus: võitlus naiste hääleõiguse eest sugrazetid. VENEMAA MAJANDUS (1861 pärisorjuse kaotamine) Sajandi lõpus algab kiire majanduslik areng. Tööstuspööre oli
Üks parteidest oli konservatiivne partei, mis on tänapäeval ka võimul. Teine partei oli liberaalne partei, mida enam ei ole. 1906. aastal moodustati tööerakond, aga see ei olnud tänapäevases mõttes erakond puudusid üksikliikmed. Erinevate varasemate ametiühingute ja töölisparteide ühendamine oligi tööerakond moodustumine. Esialgu tööerakond võimule ei pääsenud ja seda jagasid ikka liberaalid ja konservatiivid. Sisepoliitikas iseloomustavad Inglismaad erinevad sotsiaalreformid, mis olid eelkõige suunatud töölistele. Seati sisse vanaduspension, mida sai taotleda alates 70. eluaastast. Enne seda pidid nad kas töötama või pidi neil olema ülalpidaja, sest töölise palgast ei saanud suuri sääste koguda. Lisaks sellele hakati abirahasid maksma töötuse, haiguse ja invaliidsuse korral. Raha selleks tuli suuremal määral tööliste ja vähemal määral ka tööandjate makstud maksudest. 20. sajandi alguses oli Inglismaa maailma pankur
Mustanahaliste liikumine Naisliikumine Seksuaalrevolutsioon Üliriigid USA John Fitzgerald Kennedy (1961-1963) Eesmärgid: 1. Ameerika peab jõudma „uuele rajajoonele“- muutused majanduses a) Väiksemad maksud b) Sotsiaaltoetuste suurenemine 2. Välispoliitika „paindlik reageerimine“ John Glenn- esimene ameeriklane, kes lendab kosmosesse 22.nov 1963 Kennedy atendaat L.Johnson (1963-1969) „suur ühiskond“- sotsiaalreformid Neegriliikumise tippaeg M.L. King- neegriliikumise juht, Vietnami sõda NSVL Nikita Hruštšov (1953-1964) 1956- Stalini tegevuse hukkamõistmine „Sula“ Uudismaade ülesharimine Maisikasvatuse tippaeg NSVL Seitseaastak- majandusarenguplaan Juri Gagarin- NSVL esimene ametlik kosmonaut Leonid Brežnev(1964-1982) Lääne-Euroopa 1960. Aastatel Suurbritannia Impeeriumi laguneminne Aafrika riikide iseseisvumine P-Iirimaa küsimus Katoliiklased
Mahajäämine kosmose hõlvamisel Castro võimuletulek Kuubal John F. Kennedy (1961-63) John F. Kennedy “Uus rajajoon” ● Õiglasem ühiskond ● Vaesuse kaotamine ● Edu kosmose hõlvamisel John Glenn- esimene ameeriklaste kosmosemees J.Glenn Välispoliitika- paindlik reageerimine Robert Kennedy R.Kennedy Lyndon Johnson (1963-69) Johnson “Suur ühiskond” ● Ulatuslikud sotsiaalreformid Neegriliikumise kõrgaeg Nõukogude Liit Nikita Hruštšov (1953-64) Hruštšov Sula-aeg Vägivallapoliitika lõpetamine Stalini kuritegude hukkamõistmine Juri Gagarin- esimene NVSL kosmonaut Gagarin Seitseaastak 1964 Vabastati Hruštšov ametist Leonid Brežnev (1964-1982) Brežnev INDIA, HIINA, INDONEESIA 20.2.18 India
sajandini. Briti saartel elanike arv 1871a oli 32 miljonit ja 1914a 44 miljonit: juurdekasv on suht suur. Sõjaväekohustust Suurbritannias ei ole. On maailma merede valitseja. Probleemid ja nõrkused: 1) Tänu vabakaubandusele omamaine põllumajandus taandareneb. 2) Tööstusühiskonna sotsiaalsed ja moraalsed probleemid: prostitutsioon, alkoholism, vaesus. Saavutused: Sotsiaalreformid tööliste eluolu parandamiseks, valimisreformid (1832, 1867, 1884). Demokraatia laienes, toorid ja viigid muutuvad massiparteideks. ,,Briti missioonitunne": Suurbritannia juhib maailma progressi ja tsivilisatsiooni. ,,Valitud rahvus". Kirjanduses Kipling. 1877 sai kuninganna Victoriast India keisrinna. IV. Austria-Ungari (alates 1867), oli kaksikmonarhia Austria keiser oli Ungari kuningas. Elanike arv oli 1870a 40 miljonit ja 1914 üle 50 miljoni
Taheti oma staatust parandada ja oma võimed näidata. Pinged ja probleemid Kõrgema staatusega inimeste vahel tekib tihti konflikte, individuaalne auahnus vs kogukonna teenimine. Kreeka juhtide vaheline tüli (Achilleus vs Agamemnon ; Trooja sõja näide). Homeros arvas, et meeleparandus on võimalik (Achilleus näeb kõrgemaid huvisid), kõik ei suutnud oma meelt parandada ja mõistlikult käituda 76. sajandi kriis (kodusõda, türannide võimulepääsemine) sotsiaalreformid: tähtis roll Solonil: "Polise hävitavad suurmehed, nende rumaluse tõttu orjastatakse lihtrahvas. Seda, kes on tõstetud liiga kõrgele, ei saa enam niisama lihtsalt tagasi tõmmata." Lahenduseks käivitas tugeva reformiprogrammi, kodanikud jagati klassidesse varanduse järgi, nende klasside piires sätestati kodanike võrdsus; samad reformid viidi läbi ka Spartas. Kreeka tragöödiad aust Teemad · Indiviidi suhe kogukonnaga · Moraalsed konfliktid (Euripidese Orestes)
annaabi.ee 
