Lisaks probleemide lahendamine sotsiaalpedagoogi töös, on oluline ka ennetav tegevus. Oluline on vältida olukorda, kus keskkond soodustab probleemide tekkimist. Lisaks sotsiaalpedagoogi profesionaalsetele oskustele, on olulisel kohal ka tema isikuomadused. Sotsiaalpedagoogilised võtted leiavad rakenust ka noortekeskuses. Sarnaselt koolile ja lasteaiale ilmnevad ka seal laste ja noorte sotsiaalsed probleemid. Sageli vajavad sotsiaalpedagoogilist lähenemist olukorrad, kus laps ei oska ise oma probleemile lahendust leida. Ta vajab selleks täiskasvanu tuge, õpetusi ja suunamist. Samuti vajavad sotsiaalpedagoogilist sekkumist laste omavahelistest suhetest tulenevad probleemid. Läbi erinevate olukordade ja nende lahenduste, õpib laps sotsiaalseid oskusi, et elus hakkama saada. 14 Kasutatud kirjandus Hämäläinen, J. (2001). Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse
Spetsialist peab olema pedagoogiliselt orienteeritud igapäevastes situatsioonides. Teooria: midagi, mis juhtub inimeste vahel. Praktika: tegemist õpetamise, kasvatamisega, pedagoogika. Teooria summerib hea praktika ja annab juhtides praktikale. Praktika on ise teooria vahend või tegevuse osa, kus ideed realiseeruvad. Praktika on taust teooriale nii et teooria saab tulevikus areneda. Praktika ilma eelnevate teadmisteta on ohtlik, sest on võimalik mittemõistmine. Tõhusat sotsiaalpedagoogilist praktikat iseloomustab: multidistsiplinaarsed teadmised sotsiaalpedagoogikast; meetodid (ei ole niivõrd piiritletud) kasutab vastavalt sellele, millised on kliendi vajadused; toetub väärtustele ja eetikale (ei ole ainult formaalne, ka mitteformaalsed eetilised printsiibid). Sotsiaalpedagoog tegeleb nende inimestega, kes on ühiskonna seest väljas (indiviidide ja gruppidega
Kuna on eraldiseisev distsipliin, eeldab ka eraldi nõudeid (teooriat, termineid jne): Sotsiaalpedagoogika pakub sotsiaalsete probleemide tekkele ja dünaamikale teoreetilise raamistuse ja tõlgenduse ning loob strateegiad nende pidurdamiseks ja leevendamiseks. (Hämaläinen) Sotspedag algusaastaid iseloomustas idealism ja vähene tähelepanu teaduslikkusele. (Lorenz, 2008) Igapäevane praktika ja teadus peavad olema pidevas ühenduses. (Mikser, 2006) Hämäläinen käsitleb sotsiaalpedagoogilist praktikat tegevusena, mille eesmärgiks on: Vältida ja leevendada sotsiaalset tõrjutust Toetada tõrjutute või tõrjutuse ohus olevate indiviidide ühiskonda integreerumist Sotsiaalne tõrjutus (eksklusioon) seisund, mis tekib kui indiviidi põhivajadused on jäänud rahuldamata. Ekslusioon raskendab/takistab indiviidi integreerumist ühiskonda. Integratsioon tähendab iniviidi või rühma sulamist ühiskonda ja selle tegevussüsteemidesse.
Õpetus ei tohi olla abstraktne, sest on siis kasutu. Peab olema konkreetne ja vastama päriselule. Õpetamisel lähtutakse sellistest põhimõtetest nagu kaastunne, vastutus, mõistmine, usaldus, sallivus ja solidaarsus. Suurt rõhku pannakse töökasvatusele ja laste iseseisvusele. Pestalozzi on rõhutanud, et pedagoogiline tegevus peab algama juba perekonnast. Kool saab olla vaid selle tegevuse jätkaja. 34. Kirjelda ühte sotsiaalpedagoogilist harjutust ja selgita, miks see töötab? Nt toolide harjutus, eesmärk grupi ühtlustamine, koostöö, eduelamus, avalik esinemine, ühised tegevused ja mälestused liidavad, sundolukord oli, et pidi suhtlema ja tegema koos plaani (meeskonnaülesannet ei saa üksi sooritada), füüsiliselt pidime olema suures kontaktis, aga ise me ei tajunud seda, tavaolukorras selliseid poose ja asendeid me ei võtaks. 35. Selgita oma sõnadega Hämäläineni "Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse"
on vajalik selleks, et üldpedagoogikat toetada. Sotsiaalpedagoog aitab õpetajal õpetada. Toetab üldpedagoogikat. On kasvatamine hariduse jaoks. 2 ÜLDPEDAGOOGIKA: Üldpedagoogika olemus on sotsiaalpedagoogiline. Sotsiaalpedagoogika on üldpedagoogika osa. Sotsiaalpedagoogika ja üldpedagoogika Oluline on sihtrühma küsimus, et mis on fookuses. Sotsiaalpedagoogilist mõtlemist võib vaadelda pedagoogilise mõtteviisi ilmnemisena erilises kontekstis Fookuses mitte üksnes indiviidi arengu seaduspärasused, vaid nende seos ühiskonda integreerumisega. Sotsiaalpedagoogika sihtgrupp on spetsiifilisem. Sotsiaalpedagoogika ja eripedagoogika Erinev ettevalmistus, rollid. Sageli aetakse need sassi. Eripedagoogika sihtrühm on spetsiifilisem (andekad kui ka raskemad lapsed), sotsiaalpedagoogika sihtrühm on laiem.
(1) Kasvatusraskustega laste klassi võetakse vastu või viiakse üle III kooliastme õpilane, kes süstemaatiliselt ei täida koolikohustust või on toime pannud õigusrikkumise. (2) Kool koostab õpilasele individuaalse käitumise tugikava ning korraldab individuaalset ja grupitööd käitumisharjumuste korrigeerimiseks ja väärtushinnangute kujundamiseks. (3) Vajadusel osutab kool õpilasele eripedagoogilist, psühholoogist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist. § 16. Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus (1) Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud sotsialiseerunud käitumishäirest, sotsialiseerumata käitumishäirest või hüperkineetilisest käitumishäirest ning kellel esineb lisaks nimetatule muu meeleoluhäire või tõsine psüühikahäire.
Selleks et noori varakult märgata ja neid aidata on olemas hulk oma eriala spetsialiste, kelle poole oleks võimalus noorel pöörduda. Aga kas me teame neid võimalusi ja kuidas nendeni jõuda? Õppenõustamiskeskus on piirkondlik tugikeskus, mille ülesanne on toetada laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajast märkamist ning individuaalset arengut. Õppenõustamiskeskus pakub eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist lastele, lastevanematele, haridusasutuste töötajatele ja ametnikele. (Õppenõustamis...) See on vägagi toetav üksus, mida võib vajada nii mõnigi noor ja tema vanem. Probleem on aga minu arvamuse kohaselt info kättesaadavus ja selliste keskuste olemasolust teadmine. Põhjus võib olla ka inimeste pelglikus ja suutmatus tunnistada oma abitut seisundit, pöördumaks antud keskustesse. Nõustamisega tegelevad spetsialistid, kes suudavad tagada hea, efektiivse töö abivajajatega
õpilased vajavad abi ning millised spetsialistid koolis või millised institutsioonid väljaspool kooli saavad seda abi pakkuda. Koolisiseselt pakutava abi ja toetuse korraldus on muutunud süsteemsemaks ning juurde on tulnud hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerijad (HEVKO-d); koolivälised võimalused on oluliselt laienenud, näiteks tegutsevad Rajaleidja keskused, kust saab vajadusel eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist abi; avardunud on info saamise ja jagamise võimalused paljude tugigruppide ja ühingute näol, mis ennekõike on toeks lapsevanematele, kuid organiseerivad ühistegevusi ka lastele. Kerge intellektipuudega õpilased: KOOLI SISENE: Eripedagoog/õpetaja (kognitiivsed oskused; kommunikatsioon; sotsiaalsed oskused; eneseteenindus; silma ja käe koostöö; igapäevaste toimingute õppimine; tööoskuste õppimine; igapäevaste toimetulekuoskuste lihvimine). Logopeed
annaabi.ee 
