Kaudset maksu tasutakse aga ainult siis, kui tarbitakse. 6. Aktsiisimaks on erimaks, mis on kehtestatud kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud. 7. Aktiisimaksud kehtivad Eestis näiteks tubakal, alkoholil ja bensiinil. 8. Tollimaks on maks, mida kogub riik sisse- ja väljaveetavalt kaubalt. 9. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, mis tähendab, et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks. 10. Inimene maksab ligi 30% oma palgast sotsiaalmaksuks. 11. Tuludeklaratsioon on inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne. 12. Maksupetturit saab trahvida, lõpetada kohtu otsusega tema tegevuse või konfiskeerida vara.
fondid Kultuurkapital, Põllumajanduse- ja Maaelu Krediteerimise Fond, Ekspordi Krediteerimise Fond, Väikeettevõtluse Krediteerimise Fond jne). Peale selle on veel Eesti Sotsiaalhooldusfond ja Tervishoiu- ja Ravikindlustusfond oma eraldiseisva eelarvega ja nendesse fondidesse laekub eraldi maksutulu, mida Eestis nimetatakse sotsiaalmaksuks. Keskvalitsus Keskvalitsuse moodustavad riigikogu, ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega. Valitsuse kulud - Toetused - Pensionid - Tervishoiukulutused - Riigikaitse - Intressid riigivõlalt - Toetused kohalikele omavalitsustele - Avaliku sektori palgad
nõrgenemist. Töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine. Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: I sammas: Riiklik pension II sammas: Kogumispension III sammas: Täiendav kogumispension Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Täiendavas kogumispensionis saab isik määrata sissemaksete suuruse ise. Annab 21% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt. Fondi vahetamise võimalus. Maksepuhkuse
Tavaliselt kogub lapsevanem raha kuni lapse täisikka jõudmiseni ja seejärel saab juba laps ise raha vajalikul eesmärgil kulutada. Lastekindlustuse nime all pakuvad erinevad kindlustusseltsid väga erinevaid sisulisi lahendusi, mis üldjuhul ühendavad endas nii investeerimise kui elukindlustuse. See tähendab, et lapsevanem kogub lapsele raha koos enda elukindlustuskaitsega. Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks. Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni 3 aastat enne seadusekohast pensioniiga, kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra. Ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta, kui jätkate samal ajal töötamist
3 Eesti pensionisammastest täpsemalt I sammas - riiklik pensionikindlustus : Riikliku pensioni liigid on: vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, rahvapension ja väljateenitud aastate pension. Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 20% läheb praeguste pensionäride pensioniteks. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub riikliku kohustusliku pensionikindlustuse vormis, st selle pensionikindlustusega on kohustuslikult hõlmatud kõik Eestis töötavad isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad.
pensionäride pensionid. Tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub eelkõige tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest, mida pensionär ise mõjutada ei saa. Kogumispension ja täiendav kogumispension muudavad inimese oma tuleviku peremeheks igaühe pensioni suurus sõltub sellest, kui palju ta oma elu jooksul on pensioniaastateks kogunud. Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks. Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. 71. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad.
fondid Kultuurkapital, Põllumajanduse- ja Maaelu Krediteerimise Fond, Ekspordi Krediteerimise Fond, Väikeettevõtluse Krediteerimise Fond jne). Peale selle on veel Eesti Sotsiaalhooldusfond ja Tervishoiu- ja Ravikindlustusfond oma eraldiseisva eelarvega ja nendesse fondidesse laekub eraldi maksutulu, mida Eestis nimetatakse sotsiaalmaksuks. Keskvalitsus Keskvalitsuse moodustavad riigikogu, ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega. Valitsuse kulud - Toetused - Pensionid - Tervishoiukulutused - Riigikaitse - Intressid riigivõlalt - Toetused kohalikele omavalitsustele - Avaliku sektori palgad
kasumieraldised, sest neid maksustatakse väljamaksja juures tulumaksuga. Erandiks on mitteresidendist juriidiliselt isikult saadud kingitused, mis tuleb füüsilisel isikul deklareerida ja sellelt ka 21 % tulumaksu maksta. 2.3 KINDLUSTUSMAKSED Eestis käivitus 1990. aastal kõigepealt riiklik kindlustussüsteem, millega kehtestati kohustuslik pensionikindlustus ja hiljem ravikindlustusmaks, mis hiljem ühendati ühiseks sotsiaalmaksuks. Sotsiaalmaksuna tasutavad rahad laekuvad Pensioni sihtkapitali ja Ravikindlustuse sihtkapitali, mis on riigieelarvest eraldatud fondid. Sotsiaalmaksu maksed on kulu tulumaksu suhtes.1999.a.algas pensionisüsteemi reformimine, mis tähendab senise ühise rahvapensioni diferentseerumist, muutumist mitmest komponendist koosnevaks ja millest osade suurus muutub võrdeliselt tasutava maksu kasvuga
annaabi.ee 
