(tavaliselt ebasoodsamalt) mingite sugupoolegrupile ja seeläbi ka selle üksikesindajale oletatavalt omaste või omistatavate omaduste tõttu. Tavaliselt lähtub see eelarvamustest, stereotüüpsetest arusaamadest, traditsioonilistest soorollidest, kehtivast sooideoloogiast. Sooliste eelarvamustega keskkond soodustab diskrimineerivate hoiakute ja kogemuste püsimist ning piirab nii meeste kui naiste võrdset osalust sotsiaalmajanduslikus, poliitilises ning pereelus. 5 Feminism Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi.
Administratiivtaseme suurus aruandluse valdkonnas erinevad riigiti suuresti, nii et võrdlus on mõttetu. Kui kitsendada analüüsi iga Euroopa riigi kohta eraldi, tuleb välja, et moderniseerimise ajal tõusis siseränne märkimisväärselt. Olukord oli erinev ülemeremaades, mis olid kolooniamaad suurtele Euroopa riikidele. Sellised Uus-Euroopa riigid ilmselgelt ei saanud kogeda rändeülemineku I faasi. Killustatud tõendid ei toeta väidet, et soov rännata algas kõige arenenumas sotsiaalmajanduslikus piirkonnas ning seejärel laienes väljapoole, vähemarenenud regioonidesse. Riikide rahvusliku päritolu statistika näitab suuri sisse liikumisi, põhiliselt Brasiiliast, Argentiinast, Austraaliast, Kanadast ja USAst. 1950ndate aastate Tsehhoslovakkia andmed näitavad tervat erinevust sisemise rände suhteliselt arenenud lääne Tsehhi regioonidesse ning kõrvalpiirkonna- vähemarenenud ida piirkond, mis varasemalt näitas suuremat rännet
köitvad. 5 Tänapäeva maailm 1.4 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule Kolmandaks trendiks, mis mõjutab kõikide ja iga riigi arengut, on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasvav mõju. IKT arengutaseme ja selle kättesaadavusega seostatakse tänapäeval nii progressi kui regressi. Need riigid, kus telefon, internet ja arvutid on jätkuvalt luksusasjad, jäävad sotsiaalmajanduslikus arengus üha rohkem maha. Kui varem, külma sõja perioodil, ohustas maailma ideoloogiline lõhe, siis täna räägitakse üha sagedamini digitaalsest lõhest, inforikastest ja infovaestest maadest. Digitaalne lõhe kujuneb nüüdisaegsetele digitaalsetele infovahenditele (arvutile, kiirele ja kvaliteetsele telefonisidele, satelliit- ja kaabeltelevisioonile) juurdepääsu omavate ning mitteomavate inimeste vahel. Nn infovaesed on tihti vaesemad ka oma sissetulekute ja sotsiaalse kapitali
(19. saj) EESTI VABARIIK 1920–1940 1. Eesti Vabariik 1920–1939: omariikluse rõõmud ja mured. 2. Kuidas valitseti Eesti Vabariiki aastatel 1920–1940? 3. 1934. aasta pööre Eestis – kelle huvides? EESTI 1939–1945 1. Eesti saatuseaastad 1939–1940: kas olnuks alternatiive? 2. Missugused olid eestlaste poliitilised valikud Teises maailmasõjas? 3. Kuivõrd oli eestlastel valikuid Teises maailmasõjas? EESTI NSV 1. Sotsialismi mudeli rakendamine Eesti sotsiaalmajanduslikus elus: probleemid ja tagajärjed. 2. Vastupanu okupatsioonivõimule Eestis 1944–1991: lootused ja tegelikkus. EESTI VABARIIGI ISESEISVUMINE JA TAASISESEISVUMINE 1. Nii sündis Eesti riik ja taastati Eesti riiklik iseseisvus: sarnasused ja erinevused. 2. Mil määral põhjustasid Eesti taasiseseisvumise rahvusvahelise elu sündmused, mil määral Eesti sisemised arengud? 3. Balti tee taasiseseisvumisele, sarnasused ja erinevused. RAHVUSVAHELISED SUHTED 1
Vaesus kui moraalne hinnang (poverty as moral judgement) Vastuvõetamatud eluraskused (Unacceptable hardship) Vaesus on oluline materiaalne ilmajäetus ja inimesi peetakse vaesteks kui nende materiaalne olukord on moraalselt vastuvõetamatu Omadused: Vaesus on dünaamiline: põhjused muutuvad koos muutustega ühiskonna demograafilises, sotsiaalmajanduslikus ja poliitilises sfääris; dünaamika vaesuse tunnetamise tähenduses Vaesus on kumulatiivne: mida kauem on vaesuse tingimustes elatud, seda sügavamaks muutub sellega seonduv depressioon vaesus on kumulatiivne kui sotsiaalne protsess leiab aset läbi segregatsiooni Vaesuse kogemise viiside diferentseeritus Vaesuse funktsioonid Vaesus aitab tagada, et ka must, ohtlik, vähetasuv jms töö saab tehtud;
pole õigust rääkida. Alamale antakse sõna vaid teatud fraaside piires, nt olukorda kinnitades või mõisnikku kiites. 19.saj tekib kirjanduses vaikiv talupoeg. See on maailm, mis on rõhutatult jaotatud 2ks, on teatud tüüpi majandusmudel, mille kasum läheb valitseva klassi rikkuse suurendamiseks. Ühel klassil on rikkused ja hüved, teisel pole midagi. Keskmes on radikaalne ebavõrdsus. Võimalus on vaadata orjust kehalisuse kaudu. On kehaga seotud probleemide ring. Ka sotsiaalmajanduslikus kontekstis saame rääkida, et keha läheb mõisale korda. Mõisnikul on küsimus, kuidas keha töökorras hoida võimalikult väikese kuluga? Mõisamajanduse süsteemis on keha seotud majandusmasina käigushoidmisega. Kehalisus tuleb eelkõige ette karistamisel. Orjuse probleemi on käsitletud õilsama ja kaunimana, kui see on. Nt vaim peab tugev olema, siis peab keha kauem vastu. Selle valguses vaadeldakse USA lõunaosariikides toimunud mustanahaliste ekspluateerimist
Mitmed ülestõusmisjuhid lootsid, et neile tuleb abiväge lõunast. Saaremaa ülestõusu peamiseks põhjuseks võib pidada Saaremaa äralõigatust mandrist - Eesti saared langesid Saksa okupatsiooni alal tunduvalt varem kui mander - Eesti iseseisvus tuli saarlastele küllaltki ootamatult. Teine külg asjal veel -saarlased ei üle elanud ka enamlaste esimest võimuperioodi - saarlaste hulgas elas veel mõningal määral 1917. aasta sügise ilusad lubadused ja loosungid. Sotsiaalmajanduslikus mõttes oli Saaremaa olukord oluliselt raskem ja keerulisem kui mandril - saare meeste jaoks oli oluline teenistus madrusena töötamine ja kalapüük - nüüd lõppes aga igasugune meresõit ära. 1918. aasta Saksa okupatsiooni ajal lisaks veel üks takistus - neid ei lubatud Saaremaalt mandrile töötama. Saaremaa rahvas oli tunduvalt vaesem kui mandrielanikud. Talusid oli üleüldse vähe, elujõulisi talusid veelgi vähem, baltisaksa mõisnike mõjuvõim märksa tugevam kui mandril
annaabi.ee 
