võgivalla matkimisega. Konfliktide ja vägivalani viiv agresiivsus vallandub tihti inimese sisekontrolli nõrgenemise tagajärjel. Tekib küsimus, mis võiks selle põhjus olla. Bandura esitab siin järgimised viis sagedast asjaolu : oma tegevuse resultaatide pisendamine, tagajärgede eiramine, käitumise ebaadekvaatne tõlgendamine, vastusest lahtiütlemine või selle hajutamine, ohvri süüdistamine või dehumaniseerimine. Julian Bernard Rotteri sotsiaalkognitiivse õppimise teooria. Käitumispotentsiaal. Käitumispotentsiaal on Rotteri järgi käitumise tõenäosus ,mis kujuneb välja mingis olukorras sõltuvalt ühest või mitmest kinnistajast. Ootused Rotteri järgi on ootuse sisuks uskumus sellesse,et subjekti kindlale käitumisviisile(nt solvajale välkkiirelt vastamisele) järgneb kindlat laadi kinnistus.Vahel kogutakse ootuses kindel olemiseks(eeldatava ootuse kujundamiseks ) täiendavat infot
Üliõpilased: seminar Sotsiaalkognitiivse teooria põhijooned. • Mida pean juurde lugema?
õigete reageeringute omandamise teel. Vastates õpetajale, saab õpilane õpetaja tunnustuse osaliseks kiitmise või hea hinde näol. Mõlemal juhul on tegemist õpetajapoolse kinnitusega oodatud käitumisele. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. 3. Sotsiaalkognitiivse õppimise olemus ja faasid. Sotsiaalkognitiivse õppimise olemus ja iseloomulikud jooned Sotsiaalse õppimise faasid Bandura järgi (nimetada ja kirjeldada, õpetaja tegevus sotsiaalse õppimise toetamiseks igas faasis) Tunnetusest lähtuv õppimine toimub teiste inimestega suhtlemisel ning käitumist märgates ja jäljendades. Tugeva sotsiaalse seose tõttu nimetatakse sellistõppimise viisi sotsiaalseks õppimiseks.
Pärast õiget vastust võib õpilse suunata kas programmi põhiliinile või ka jätkama kõrvalharusid pidi. 20. Milline neist kahest programmeerimise viisist on võimaldab paremini õppetööd individualiseerida? Hargprogramm. Lisaks jadaprogrammi pakutavale võimalusele töötada omas tempos, lubab hargprogramm individuaaliseerida õppimist veel ka õppematerjali valiku osas. 21. Milliseid termineid peale jäljendamise teel õppimise kasutatakse veel sotsiaalkognitiivse teooriaga seletatava õppimisilmingutele osutamiseks? Neobiheivioristlik 22. Millise õppimisteooria erijuhuna on käsitletav õppimine jäljendamise teel? Operantse tingimise 23. Kui operantse tingimise põhimõtete järgi eeldab S–R seose kujunemine harjutamist, siis mallõppe puhul kujuneb S–R seos jälgitava käitumise ja vaatleja tunnetuslik-afektiivse seisundi vahel. Sotsiaalkognitiivsed õppimisteooriad 1
keskus. Õpetaja nõustamine sisaldab ka "empowerment"-i: jõustamine, kannustamine, võimestamine, et anda õpetajale jõudu, võimsust, väge. Selle eesmärk on, et õpetaja suudaks ja julgeks ise tegutseda, fookuses on ikkagi abivajav laps. Jõustamise põhimõtteks on võimaluse pakkumine õpetajale ja see on vabatahtlik ning erapooletu nagu nõustamised ikka. Nõustamine laieneb ka vaimse tervise, käitumise, sotsiaalkognitiivse, organisatsiooni ja süsteemi jne teemani. Ta võib olemuselt olla adleriaanlik, instruktiivne, efektiivsuse arendamise põhine konsulteerimine, individuaalne või grupiviisiline, põhineda ühel juhtumil, mis leidis aset ühel korral ühe inimesega või korduval mustril, mis toimub pidevalt paljude inimestega. Konsulteerimist oma koolis ja oma tööajal häirivad välised tegurid (kuidas?), aeg, kooli võimetus märgata probleeme ja võtta abi vastu, kooli negatiivsed hoiakud juhtkonna
Seevastu valivad kõrge resultatiivse saavutusmotivatsiooniga isikud palju meelsamini keskmise raskusastmega ülesandeid. Madala saavutusmotivatsiooniga õpilased kalduvad valima kas väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. Esimesel juhul on kindlustatud edu, teiste puhul on ebaedu alati põhjendatav seletusega, et teisedki ei saa nendega hakkama. Kõrge õpimotivatsiooniga õpilased eelistavad seevastu mõõdukat pingutust nõudvaid ülesandeid 30. Sotsiaalkognitiivse õppimise olemus (selle sarnasus operantse tingimisega ja erinevus). Millised on sotsiaalse õppimise faasid A. Bandura järgi (miks on neid õpetajal vaja tunda)? (3.1) Sotsiaalkognitiivse õppimise mõiste. Käitumisviisid omandatakse teiste jäljendamise teel. (tüdrukud nukud) ja tundma situatsioone kus neid kasutada. Reaalse vägivalla nägemine põhjustab suuremat vägivalda kui selle nägemine teleris. Jäljendav käitumine ei ole täpne
neid kasutada. Lastel algab jäljendamine sageli enne, kui nad on võimelised nähtud tegevusi füüsiliselt sooritama. 2) Käitumismudelite õppimine ja rakendamine. Jäljendav käitumine ei ole nähtu täpne koopia, vaid pigem stiililt või olemuselt kokku langev. Sageli ei kasuta inimesed kogetud käitumist vahetult, vaid siis, kui tekib sobiv moment. Reaalse vägivalla kogemine põhjustab õpilastel enam vägivaldset käitumist kui selle nägemine televisioonis. 3) Sotsiaalkognitiivse õppimisteooria erinevus operantsest tingimisest (definitsiooni, eduootuse ja vastastikkuse mõjustuse tähenduses). Ta erineb biheiviorismist kolme momendi osas: defineerib õppimist erinevalt rõhutab ootuse rolli õppimise ajendina on seisukohal, et keskkond, isiklikud faktorid nagu ootused ja käitumine, on vastastikuses toimes. Õppimise definitsiooni tähenduses:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
