mõttes ning kitsamas tähenduses saab sellest aimu väikelapse psüühikahäire näite varal. Soome on Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri üks liikmesriikidest. Agentuuri poolt koostatud raporti järgi oli Soomes enne 2004. aastat seitse seadust/määrust, mis käsitlevad kas vähemal või rohkemal määral varajast sekkumist. 1972. aastal anti välja rahva tervise seadus, millele järgnesid laste päevahoiu seadus (1973), vaimse puudega inimeste eriteenuste seadus (1977), sotsiaalhoolekandeseadus (1982), puuetega inimeste sotsiaalhoolekande, - teenuste ja abi seadus (1987) ning 1991 meditsiinilise rehabilitatsiooni määrus. Puuetega inimeste sotsiaalhoolekande, -teenuste ja abi seadus oli ühtlasi üldiseks raamistikuks igasuguste puuetega ja erinevas vanuses inimeste toetamiseks. Alusharidust puudutavatest seadustest kehtestati 2001. aastal määrus, millega sätestati tasuta alusharidus 6- aastastele lastele lasteaedades ja eelkoolides. Pärast 2004
Kasuperede arengust Eestis, bakalaureusetöö. Tallinna Pedagoogikaülikool. 2. Kõiv, K. (2003). Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. Võrgustikutöö võimalusi töös lastega. Artiklite kogumik. 3. Ibrus, K. (2011). Analüüs: Riik toetab endiselt pigem lastekodusid kui kasuperesid. Eesti päevaleht. 4. Petoffer, S. (2010). Rootsis on lastekodude asemel professionaalsed kasupered. Pealinn. 5. Perekonnaseadus. Riigi Teataja 1994. 6. Sotsiaalhoolekandeseadus. Riigi Teataja 1995. 7. Majandusaasta aruanne 2009. Riigikontroll. 8. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2008. aastal. Riigikontroll, 2009.
koolieelses õppes (nt Põlva Roosi kool-lasteaias). Kuid sellega kaasneb kaks probleemi: esiteks, seda oleks vaja rohkem, teiseks, see ei oleametlikult sätestatud. (Nende kooliastmete jaoks puudub vastav õppekava, kuid mõned entsuastlikud õpetajad rakendavad sedaka neil tasemetel. Sama kehtib ka hoolusõppe kohta). Allikad Õigusaktid: EV Haridusseadus, tsiteeritud Täht (2009) järgi. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus (vastu võetud 09.06.2010) Sotsiaalhoolekandeseadus, tsiteeritud Täht (2009) järgi Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2 TOIMETULEKUÕPE, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2201/0014/VV182_lisa2.pdf 09.04.2011 Artiklid: Haavistu, Hinna (2009). Kõik lapsed on õpetatavad. Eripedagoogika nr.33, lk 51-55 Kati Kiiver, Helena Kogerna, Kristel Kaljulaid (2009). Eripedagoogika nr.33, lk 20-25 Neare, Viive (2009)
perekondadele. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2016. aastal perekonna esimesele liikmele on 394 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 197 eurot kuus ning igale alla 14aastasele perekonnaliikmele 118,20eurot kuus.Vajaduspõhise peretoetuse suurus 2017. aastal on 45 eurot kuus ühe lapsega perele ja 90 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. (Sotsiaalhoolekandeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121032014005 § 225) Hooldajatoetus puudega lapse hooldamise eest – riiklik toetus, mida makstakse mittetöötavale vanemale, hooldajale või eestkostjale keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest. Toetuse suurused 2016. aastal Haapsalu linnas vastavalt lapse puude raskusastmele: keskmine puue 34, raske puue 44 ja sügav puue 55 eurot kuus. Sissetulekust sõltuvad linnaeelarvelised sotsiaaltoetused
Kool saab olla vaid selle tegevuse jätkaja. Einstein on öelnud oma õpingute kohta Aaraus: "See pani mind aru saama, kuipalju kõrgem on iseseisval tegutsemisel ja isiklikul vastutusel põhinev õpetamine võrreldes sellega, mis toetub välisele autoriteedile.” HARIDUSLEKSIKONIST LOE JUURDE. SUHT KÖIK SEAL OLEMAS. 4.Varajast sekkumist puudutav seadusandlus. Puuetega laste kaitset ja sotsiaalhoolekannet Eestis reguleerivad mitmed õigusaktid - Sotsiaalhoolekandeseadus, Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, Eesti lastekaitseseadus, Perekonnaseadus, Riiklike peretoetuste seadus, Vanemahüvitise seadus, Eesti Vabariigi Põhiseadus. Lisaks veel rahvusvahelised raamdokumendid nagu näiteks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, ÜRO lapse õiguste konventsioon. Perekonnaseadus (2009). Sotsiaalhoolekande seadus (2015). Koolieelse lasteasutuse seadus (1999). Erilasteaed – kuni seitsmeaastastele erivajadustega lastele.
11.2012. 34. Merusk, K., Narits, R. 1998. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tartu. 35. Paluste, H. 2008. Hooldekodudest ja hooldushaiglatest ehk pikaajaliste hooldus- ja õendusabiteenuste integreerimisest. Sotsiaaltöö, nr. 3 (11), lk 9-11. 36. Senkel, S. 2012. JOKK, jonn ja kahjumlikud ehitajad. Äripäev. 04.10.2012. . [http://www.ehitusuudised.ee/?PublicationId=c2a59374-9fda-4434-8f20- 71e8e0fe795e&ref=rss] 10.11.2012. Sotsiaalhoolekandeseadus 1995. RT I 1995, 21, 323. §10; §14 37. Lisa 1. Lisa 2. JOKK, jonn ja kahjumlikud ehitajad 04.10.2012, 13:07. Sulev Senkel Eile 3. oktoobril kohtusid Äripäevas ühise laua taga riigi, ehitajate ja projekteerijate esindajad, kes kõik tunnistasid, et riigihangete lepingud ei ole tasakaalus. Peamisteks põhjusteks on eurodirektiivid, vastutustundetud ehitajad ning pädevuse puudumine. Kohtumisel osalenud Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatuse liige Elari Udam tunnistas,
Kasutatud lühendid 7 1. KASUTATUD LÜHENDID AMS – lapse õiguserikkumise juhtumisse sekkumise seadus KOV – kohalik omavalitsus LK – lastekaitse LKS – lastekaitseseadus1 LÕK – ÜRO lapse õiguste konventsioon SHS – sotsiaalhoolekandeseadus SKA – sotsiaalkindlustusamet STAR – sotsiaateenuste ja -toetuste andmeregister TAI – tervise arengu instituut VVS – vabariigi valitsuse seadus ÜRO – ühinenud rahvaste organisatsioon 1 Kuigi hetkel kasutatakse lastekaitseseaduse puhul enamasti lühendit „LaKS“, kannab see autorite hinnangul väärat sõnumit (sarnaneb sõnaga „laks“, mis seostub vägivallaga) ning seetõttu on käesolevas analüüsis
annaabi.ee 
