Tegevusvõimaluste reguleeritus o Töölisklass Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised....lihttöölised Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga – keskklassistumise tees o Alamklass Marginaliseeritud ja tõrjutud: nt pikaajalised sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud, etnilised vähemused, immigrandid Sotsiaal-ruumiline segregeeritud: gettod-mitmene tõrjutus – vastavate gruppide piiratud sotisaalne, poliitiline ja majanduslik integreeritus ühiskonda Kriitika: alamklassi mõiste – sümboliliselt laetud. Individuaalsed vs struktuursed vaesuse põhjused.
Klassid: • Kõrgklass - jõuakamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus,sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised,lihttöölised • Alamklass - marginaalsedja tõrjutud, pikaajalisedtöötud,sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne • Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine, kultuuriline pööre • Klassid eri ole surnud- sotsiaalse ebavõrdsuse taastootmise jätkuv tähtsus • Sotsiaalne klass jätkvalt keskne sotsiaalsete praktikate struktureerija Sotsiaalne mobiilsus - indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal- majanduslike positsioonide vahel.
Klassid: • Kõrgklass - jõukamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus, sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised, lihttöölised • Alamklass - marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne • Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine, kultuuriline pööre • Klassid eri ole surnud- sotsiaalse ebavõrdsuse taastootmise jätkuv tähtsus • Sotsiaalne klass jätkuvalt keskne sotsiaalsete praktikate struktureerija Sotsiaalne mobiilsus - indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaalmajanduslike positsioonide vahel.
Keskklass: mitmekesisus; suurenev vajadus ekspertide ja proffide järele, riigi funktsioonide muutus, heaolusüsteemi kasv, kõrghariduse ekspansioon; valgekraeliste töökohtade devalveerumine, suurenev lõhe tipp-proffide ja kontoritöötajate vahel Töölisklass: Homogeensem, siiski sisemised erinevused (oskus-,lihttöölised), kahenemine majandusliku restruktureerimise tõttu; kõrgem elutustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga Alamklass: marginaliseeritud ja tõrjutud, sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud, immigrandid, etnilised vähemused; sotsiaal-ruumiline segregeeritus: getod, vastavate gruppide piiratud integreeritus ühiskonda Klasside olemuse muutumine 1. Klassid paberil – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne (P.Bourdieu) 2. Klassid on surnud – staatuskonventsionalism (Paulski ja Waters 3. Klassid ei ole surnud – pigem keerukamad – majanduslike tegurite müju ebavõrdsuse taastootmises on säilinud
saj jooksul (spetsialistid, juhid, ametnikud), “manageride revolutsioon” – struktuurimuutused majanduses, riigi funktsioonide laienemine, bürokraatia kasv. • Hariduse ekspansioon töölisklass: • Kahanev trend • Töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised • Keskklassistumise tees – affluent worker (jõukas tööline) alamklass: • Marginaalsed ja tõrjutud • Pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud • Etnilised vähemused, immigrandid Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) – Klassisüsteem on pidevas muutumises. Erinevalt teistest stratifikatsioonitüüpidest ei ole nad piiratud õiguslikul või religioossel pinnal. Piirid klasside vahel võivad olla suhteliselt hägusad. Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne – liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele.
tööalase konkurentsivõime huvides. Seepärast on täiskasvanuharidus keeleõpet soodustav vahend, järgides aastateks 20042006 keeleõppe ja keelelise 15 mitmekesisuse edendamise tegevuskavas sätestatud komisjoni strateegiat. Täiskasvanute abistamisel ettevõtete, sotsiaalametite ja muude institutsioonide pakutavate võimaluste kasutamise juures on oluline koht juhendamisel. 3. TEGEVUSKAVA Et täide viia 2006. aasta teatise peamisi sõnumeid ja tuginedes hiljuti läbiviidud konsultatsioonide käigus kogutud seisukohtadele, kutsub komisjon liikmesriike osalema haridussektori üle-Euroopalises tegevuskavas, mille meetmete alla kuuluvad: · analüüs, et uurida kõigis hariduse ja koolituse valdkondades tehtud reformide mõju
keskklass: · Enamus rahvastikust, mitmekesisus · ,,valgekraeliste" töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul (spetsialistid, juhid, ametnikud), "manageride revolutsioon" struktuurimuutused majanduses, riigi funktsioonide laienemine, bürokraatia kasv. · Hariduse ekspansioon töölisklass: · Kahanev trend · Töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised · Keskklassistumise tees affluent worker (jõukas tööline) alamklass: · Marginaalsed ja tõrjutud · Pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud · Etnilised vähemused, immigrandid 8) Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) 9) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus vertikaalne liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. horisontaalne liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt ka geograafiline mobiilsus).
- tegevusvõimaluste reguleeritus (nt kuuluvus organisatsiooni, tegevuskoha nõuded jms) o Töölisklass - Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised … lihttöölised - Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu - Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga – „keskklassistumise tees“ o Alamklass - Marginaliseeritud ja tõrjutud: nt pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud; etnilised vähemused, immigrandid - Sotsiaal-ruumiline segregeeritus: „gettod“ (USA suurlinnad) – mitmene tõrjutus (vaesus, madal haridustase, kuritegevus, piiratud ligipääs linna infrastruktuurile igas mõttes, töötus) – vastavate gruppide piiratud sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik integreeritus ühiskonda 8) Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?)
Alamklass: Alamklass: Marginaalsed ja tõrjutud Marginaalsed ja tõrjutud Pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud Pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud Etnilised vähemused, immigrandid Etnilised vähemused, immigrandid 8. Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) 19. Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?)
annaabi.ee 
