Referaat aines SHSS.02.003 Nõustamine sotsiaalalal ETAPID 2B – 3C TEE EESMÄRKIDE PÜSTITAMISEST PLAANI LOOMISENI Sissejuhatus Oma referaadis käsitlen etappe, mis tulevad pärast seda, kui klient on jõudnud arusaamisele, mida parem tulevik endast kujutab. Esimesena tutvustan etappi 2b, kus klient püstitab endale kindlad eesmärgid ning 2c, kus toimub eesmärgi viimistlemine. Kolmandasse etappi kuuluvad strateegiate leidmine, nende viimistlemine ning plaani moodustamine (3a – 3c). Kokkuvõtvalt
lugenud ,,Sotsiaalala töötaja eetikakoodeksi" võib järeldada, et sotsiaalala töötaja töö on vägagi kliendikeskne, mis ju tegelikult ongi sotsiaaltöö eesmärk. Eetikakoodeksist lähtudes peaks sotsiaaltöötaja olema kliendi jaoks isik, kes annab head nõu ja on usaldusväärne. Ta peaks oskama läheneda igale kliendile individuaalselt ning lähtuma abivajaja olukorrast. Kahjuks on eetikakoodeksi reeglitest kinnipidavaid sotsiaalala töötajaid vähe. Probleem seisneb ka selles, et sotsiaalalal töötavad tihtipeale inimesed, kes pole saanud vastavat kõrgharidust. Kurbusega peab tõdema, et on ka selliseid sotsiaaltöötajaid, kes kasutavad oma positsiooni kuritahtlikult. Täna mõistis Valgamaa Palupera valla sotsiaaltöötaja Anne Tutki tegevuse hukka sotsiaaltöö assotsiatsiooni eetikakomitee, kinnitades, et naine on oma tegevusega kahjustanud kõigi sotsiaaltööd tegevate inimeste mainet. Palupera valla sotsiaaltöötaja Anne Tutk on kahtlustuse kohaselt vallaelanikelt suure
piisavalt ressursse, et kõik abivajajad saaksid toetust. Samuti informeerib ta oma klientide võimalustest abi saamiseks ja nende õigustest ning kuidas ja mida selleks teha. Sotsiaaltöötaja töö on keeruline, kuna tööülesandeid on palju ning tuleb teha kiireid ning täpseid otsuseid oma kliendi heaolu nimel. Selleks, et kliendi ja sotsiaaltöötaja koostöö toimiks, peab sotsiaaltöötaja olema hea suhtleja ning tekitama kliendis usaldust. Kliendiga suheldes pakub sotsiaalalal töötaja oma kliendile parimaid võimalikke lahendusvariante ehk siis kliendikesksus ongi see, kui sotsiaaltöötaja aitab oma klienti parimate kättesaadavate ja võimalike viisidega ning on kliendile nõustamise, rahalise ning konkreetsete probleemide puhul ka füüsiliselt toeks. Kuid sotsiaaltöötaja ameti teeb raskeks ka see, et kliente on palju ning sellest tulenevalt on olemas ka palju erinevaid probleeme, nagu näiteks
Kui siis klientide probleemid, mis nad olid talle usaldanud, jõudsid ringiga külajututasemel nendeni, oli see neile väga alandav ja ebameeldiv. Tulemuseks oli see, et abivajajad ei tahtnud ja ei julgenud oma muredega tema juurde minna ning jäid oma muredega üksi, sest sotsiaaltöötaja oli käitunud ebausaldusväärselt. See oli väga inetu ja ebaeetiline käitumine sotsiaaltöötaja poolt. Minu arvamus on, et nii ebaeetiline inimene ei tohiks kindlasti töötada sotsiaalalal, sest ta kahjustab oma käitumisega kõiki sellel alal töötavaid inimesi. Lugedes sotsiaalalal töötaja eetikakoodeksit, meeldis mulle sealt kõige rohkem see lause, kus kirjutati sellest, et sotsiaaltöötaja ei tohi jätta reageerimata, kui keegi on hädas ja vajab abi. Ja seda isegi hoolimata seadusandluse vastuoludest. Näiteks meie valla sotsiaaltöötaja rõhutas alati seda, kuidas näeb seadus ette ning jättis nii mõnigi kord hädasolija abita
tasuline. Sundabinõusid ei saa nimetada teenuseks. Tüüpilised sotsiaalteenused on nõustamine, koduabi, päevahoid ja elamisteenused hoolekandeasutuses. Nenditagu kõrvalmärkusena, et sotsiaaltöö ei mahu tervikuna teenuse mõiste alla, kuigi niisugust muljet püütakse naiivsete vahenditega sageli jätta. Sotsiaaltöö käivitamist mõjutab tugevasti kollektiivi või ühiskonna huvi, mitte ainult kliendi soov." (Medar 2002: 87) Klient mõistena on klienti sotsiaalalal peetud küllaltki problemaatiliseks ning selle kasutamise põhjenduse üle on aastaid arvukalt diskussioone peetud. Tänaseks on kliendi mõiste sotsiaalalal kasutusel väga laialdaselt ning seda eriti isiksuse arvestamise, valikuvabaduse ja võimaluste, vaba tahte ning osalemise kontekstis. Siiski jätkub siiani diskussioon, kas kliendi mõiste alla mahuvad ka need inimesed, kellel on väga spetsiivilised vajadused ja soovid ning kes sõltuvad teistest inimestest
neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel on nende käsutuses. (Stevenson ja Jarillo 1990) Ettevõtlus on protsessikeskne (ehk protsessipõhine), milles on keskseks märksõnaks muutus. 2.SOTSIAALETTEVÕTLUSE OLEMUS Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskonnas positiivse muutuse esilekutsumiseks loodud organisatsioonid, mis teenivad ettevõtlustulu ja suunavad kasumi oma tegevuse edasiarendamiseks. Sotsiaalne ettevõte on sisuliselt majandusüksus, kes tegutseb avalikes huvides. Sotsiaalalal toimuvas ettevõtluses on valdav väikeettevõtlus, isegi mikroettevõtlus, keskettevõtlust on üsna vähe, suurettevõtlust peaaegu pole. Võib ka öelda, et sotsiaalse ja `tavalise' ettevõtluse vahel toimub vastastikune õppimine ja ülevõtmine, aga see ei ole ,,mehaaniline", õpitavat / ülevõetavat valitakse ja kohandatakse! 3.SOTSIAALSELE ETTEVÕTTE TUNNUSED: 1. peab olema selgelt sõnastatud keskne ühiskondlik eesmärk; 2
3. Inimeste algatusvõimet ja tegutsemisvabadust ei tohi piirata 4. Riik peab ühiskonnaellu võimalikult vähe sekkuma 5. Pooldab hariduse ja sotsiaalhoolekande diferentseeritust vastavalt sotsiaalsete klasside vajadustele I Majanduspoliitika 1. Vaba konkurentsi ja turumajanduse pooldamine 2. Vabakaubanduse pooldamine 3. Valikuvabaduse ja eraalgatuse pooldamine majanduses, hariduses, sotsiaalalal 4. Kaitstakse rahvuslikku kapitali ja ettevõtjate huve, vajadusel võivad toetada kaitsetolle (Suurbritannia konservatiivid ei toeta eurot ja on Euroopa Liidu suhtes skeptilised) 5. Kritiseeritakse kõrgeid makse, mis on vajalikud riikliku sotsiaalhoolduse ja koolisüsteemi ülalpidamiseks II Suhtumine ühiskonnaellu ja poliitikasse 1. Traditsionalism traditsioonide ja struktuuride säilitamine, ajaloolise järjepidevuse
1. Rõhutab liberaalidega sarnaselt isikukesksust e individualismi, isikuvabadust 2. Pooldab poliitilist pluralismi e arvamuste paljusust 3. Inimeste algatusvõimet ja tegutsemisvabadust ei tohi piirata 4. Riik peab ühiskonnaellu võimalikult vähe sekkuma I Majanduspoliitika 1. Vaba konkurentsi ja turumajanduse pooldamine 2. Vabakaubanduse pooldamine 3. Valikuvabaduse ja eraalgatuse pooldamine majanduses, hariduses, sotsiaalalal 4. Kritiseeritakse kõrgeid makse, mis on vajalikud riikliku sotsiaalhoolduse ja koolisüsteemi ülalpidamiseks II Suhtumine ühiskonnaellu ja poliitikasse 1. Traditsionalism traditsioonide ja struktuuride säilitamine, ajaloolise järjepidevuse tähtsustamine. Nad peavad oluliseks ühiskonna järjepidevust, mida ei tohi rikkuda mõtlematute reformidega. Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head 2. Rahvuslus
annaabi.ee 
