on valmis jagama ka niigi vähesel hulgal olemasolevaid ressurse. See on igaühe enda valikuvõimalus. Ka meie perel on olnud raskeid aegu, kuid isegi siis oleme aidanud teisi endasuguseid abivajavaid inimesi. Näiteks on läbi aegade meie koolis tehtud koostöö Elva väikelastekoduga, mille raames kogutakse teistele mitte-vajalikke mänguasju, riideid ja muid tarbeid neile, kes neid enam vajavad - lastekodu lastele. Meiegi perekond sorteeris igal aastal niiöelda "inventuuri" tehes välja neid asju, mida saaks annetada ja lisaks oleme alati enda pere poolt ostnud suure karbi, kas piparkooke, küpsiseid või komme. Selle kõrvalt, kui aiamaal on olnud eriti hea saagiaasta, oleme jaganud valminud vilju oma ümbruskonnas elavate inimestega, näiteks sõbrannadega, naabritega ja nii edasi. Teistega jagamine on meie perekonnas tavaline asi.
Joosepi , kes talle mängis. Seal pidas ta pika jutu maha sellest, et tema Joosepist lugu ei pea. Edasi läks ta randa, kus kohtas kapten Skallet. Ka temale kurtis ta oma elu üle. Rääkis, kuidas tema poegadest sulid said. Siis Rabaraud ehmatas ja hüppas kivilt püsti. Ta oli liiga kauaks kodust ära jäänud. Ta krahmas rannalt adru sülle ning hakkas kodu poole minema. Ta nägi välja koomiline. Jalas suured saapad ja seljas valge pesu. 5.Kanuska-eidel oli palju tegemist, ta sorteeris asju, mis peaksid minema temale ja asju, mis Joosepile. Esimesi oli muidugi rohkem. Inimesi tuli palju kokku, sest kõik lootsid midagi saada, kuid Kanuska-eit ajas nad kõik ära. Joosep mõtles Kaie peale. Varsti hakkasid kogunema peielised. Need olid Anu vanad töökaaslased, inimesed ümberkaudsetest taludest. Tuli ka kapten Skalle. Siis viidi Anu matmispaika. Seal märkas Joosep Rabarauda, kuid too ei vaadanud nende poolegi
Ema seisis alati ennem 2-3 tundi järjekorras, et paremat kaupa saada. Suvel tehti kõik toidud enamasti ise põllusaadustest ja loomadest. Eriline jäätis oli kollase glasuuriga koolijäätis, mis maksis 26 kopikat. Poodides olid kõik riided ühesugused. Näiteks müüdi ainult kahte värvi mantleid hall ja must.Väga erilised olid Tartu tossud krõpsudega. Ema käis ka Sohfoosis kuuski rohimas ja TPL'is nt sigalate seinu pesemas, sorteeris kartuleid ja puhastas idudest ja kõplas peete. Kuuaja eest sai ema 36 rubla, mis oli tema jaoks väga suur rahasumma. Telekas näidati ainult Etv'd ja kesktelevisiooni. Tänu atennile sai näha ka Soome televisiooni kus näidati vägevaid filme nagu ,,Dallas", ,,Ridari Äss" ja ,, Emmanuelle" Jõule ema peres ei peetud, ainult nääre ja ema oli väga õnnelik kui ta ema smuugeldas neile kuskilt väga definsiit piletid Linnahalli nääripeole. 9. Mai pühadel oli kõigil koolilastel
Ta arvas, et see oleks roosi köhima ajanud ja prints oleks pidanud teesklema, et ta hoolib temast. Prints hakkas nutma. 21.osa Ta kohtas rebast. Rebane oli õunapuu all .Rebane seletas, et ta ei ole taltsutatud. Samuti ta seletas, mida taltsutama tähendab. Kui Sa oled kellegi taltsutanud, siis sa ka vastutad tema eest. Rebase saladus oli see, et ainult südamega näeb hästi . Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. 22.osa Ta kohtas rööpaseadjat. Ta sorteeris reisijaid. Ainult lastel on õnne. 23.osa Ta kohtas kaupmeest, kes müüs tablette. Neelasid ühe alla ja ei olnud enam joogijanu. 24. osa Lennuõnnetusest oli möödunud nädal ja ta kuulas lugu tablettidest just siis, kui ta oma viimase tilga vett ära jõi. Nad hakkasid kõndima ning peagi väsisid ning istusid . Ta võttis printsi sülle ja kõndis edasi . Teda liigutas printsi truudus roosile nin siis ta leidis kaevu. 25.osa Prints arvas, et nad äratasid kaevu üles ja ta laulab
Kuni 1988. aastani tegutses Urmas "Ruja"-s, tegi kaasa "Propeller"-is ja "Teravik"-us. Pärast "Ruja" laialiminekut, lahkus ta üsna kohe perega Rootsi. Põhjuseid, miks Urmas Eestis lahkus, oli mitmeid: masendus, normaalsete elutingimuste puudumine ja sellest tulenevad probleemid, piirangud eneseväljendusvajadusele Tiit Haagmani arvates elas Urmas topelt kiirusega, kuid kahjuks oli Ruja oma ajast ees, mitte niivõrd ehk muusikaliselt, kuivõrd olemuselt. Urmas sorteeris ja koostas ise kogumikke. Suurem osa viimastest lauludest lõi ta Virva Osila luuleraamatust ,,Hingelind", mis sai ka tema poolt loodud kasseti nimeks. Mõni päev enne saatuslikku ööd, 28.septembrit 1994.a., tegi Alender kassetist ka koopia, kuid originaal jäi koos 6 Alendriga reisilaeva ,,Estonia". Kardetud ja Armastatud merest sai saatuse tahtel tema päris kodu
Eesti kohta väga suured piirkondlikud eripärad,mis tulenevad järgmistest teguritest: ·Eesti asub kahe aluspõhjakivimi piiril Põhja-Eesti mullad lasuvad paealuspõhjal,Lõuna-Eestis liivakivil. Paealal on arenenud toitainerikkamad mullad kui liivaaladel ning seega on liigirikkamad metsakooslused enam levinud paealuspõhjaga aladel. · Lääne-Eesti oli mandrijääsulamise algaegadel kaetud veega, seetõttu algas sealsetel aladel taimestiku areng hiljem, samuti tasandas ja sorteeris vesi mandrijääst maha jäetud materjali ning peeneteralised setted muutsid pinnase pärast vee alt vabanemist raskesti vett läbilaskvaks. Endistele rannikutele kuhjusid luited ja rannavallid.Seetõttu on ulatuslikud Lääne-Eesti madalikud kaetud soodega ning tekkis rohkelt soostunud ja lodustunud metsakooslusi,veerohkete jõgede kallastel arenesid lammimetsad, millest vähesed on säilinud tänaseni.Tuulekuhjelistele aladele kujunesid luitemetsad -peamiselt palu- ja nõmmekooslused.
Seejärel palus Karin et Indrek karistaks teda, annaks talle mingi karistuse, sõimaks teda, lööks teda, et ta kannatab kõik vaikselt välja ja ise puges Indrekule lähemale. Indrek ütles, et kui sa vaid teaks, kui palju sa mulle haiget oled teinud. XX Pühade ajal tuli neile prügivedaja, mis peale hakkas Indrekut kohe huvitama see pakike mille ta oli pannud prügikasti ja läks selle vaatlemiseks majas teisele korrusele akna peale. Ta jälgis et prügivedaja sorteeris prügi ennem põhjalikult läbi ennem kui lasi vankrisse ja talle jäi ka too valge pakk silma. Prügivedaja võttis selle kätte ja tegi selle lahti. Sel silmapilgul nägi ka Indrek midagi imelikku mille veendumiseks võttis ta binokli et lähemalt uurida, nimelt nägi ta et seal oli leib. Õuele tuli ka kojamehe naine, kes hakkas kohe prügivedajalt pärima, mis ta leidnud. Prügivedaja vastas, et leidis üsna isuäratava leiva
Rahvusliku vabastusliikumise sündmused tõusid helilooja elus esikohale ning tõrjusid muusad ajutiselt kõrvale. Sõja puhkemine 1859. a. aprillis tõi Austria ülemvalitsuse all olevasse Bussetosse ärevaid päevi, mis ka Verdit õige lähedalt puudutasid. Kuna tema sidemed Itaalia progressiivsete ringkondadega polnud kellelegi saladuseks, muutus helilooja olukord hädaohtlikuks. Anonüümne hoiatus võimalikust läbiotsimisest sundis valvsusele, Verdi sorteeris kogu öö pabereid ja kõik "kompromiteerivad" dokumendid ning sõpraderevolutsionääridega aastaid peetud kirjavahetus langesid tuleroaks. Liitlasvägede edasiliikumine ja Garibaldi vabatahtlike erakordne vaprus hajutasid pinge, juunikuus saavutatud võidud kutsusid esile mitmeid ülestõuse ning austerlased põgenesid. Nagu aastaid tagasi, nii sekkus Verdi muusika poliitilistesse sündmustesse ka 1859. aastal ning seda vahel üpris üllataval kujul
annaabi.ee 
