Sündis 2 poega – Erik ja Ermes Sangaste loss Sangaste Rukki Maja Sangaste Rukki Maja on külalislahke koht Lõuna-Eestis, mis pakub teelistele hubast öömaja, maitsvaid kohalikke toite ning puhkusevõimalust Rukkirestoranis pakutakse „Sangaste“ rukkist valmistatud roogasid suupistetest magustoitudeni. Ehedaim rukkielamus on „Sangastest“ tehtud rukkileib Panus põllumajandusse (1) sordiaretaja (rukis, kartul, taime-ja puuviljaliigid) üks esimesi söödajuurvilja kasvataja hüdrotehnilise rajatise algataja masinlüps laudas edendas silo tegemist Sangaste rukis Esimene teadlikult aretatud rukkisort maailmas Maailma vanim siiani põllumajanduslikult kasvatatav rukkisort Eesmärgiks aretada Eesti tingimustele sobiv talirukis Sangaste rukki morfoloogia Sangaste kõrs on: -Pikk, võrdlemisi Sangaste rukki pead
neist on keskaegset linnust meenutav tallikompleks ning väike veetorn. Peahoone taga teisel pool tiiki on liigirikas metsapark. Mõisasüda oli von Bergide omanduses kuni 1939. aastani. Nõukogude ajal oli mõisas nii puhkekodu kui ka pioneerilaager. Kaasajal saab mõisas korraldada mitmesuguseid üritusi seminare konverentse, pidusid jne. Samuti saab seal ööbida. Mõisa viimane omanik Friedrich von Berg (18451938) oli tuntud sordiaretaja. 19. sajandi lõpul aretas ta kohalikele oludele väga sobiva rukkisordi Sangaste. Friedrich von Berg oli ka Liivimaa üks esimesi autoomanikke ning autonduse eestvedaja Lõuna Eestis. Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Sangaste kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Valgamaale Sangaste valla territooriumile.
Harilik pirn 2.1 Pirni ajaloost: Harilik pirn jõudis Euroopasse Väike - Aasiast läbi Vana - Kreeka ja Rooma. Prantsusmaal on pirn rahvulik puuvili. Loomulikult tuntakse seal ka väga palju ja väga erinevaid pirnitoidu retsepte. Pirne kasutatakse nii liha kui kalaroogade lisandiks ja vormiroogadeks ning loomulikult küpsetisteks. Juba möödunud sajandi lõpus kasvatati Prantsusmaal u 900 pirnisorti, palju neist on tänaseni hinnatud. Ainuüksi Belgia sordiaretaja Van Mons on rohkem kui 400 sordi autor. Eelmise sajandi keskel oli Krimmis Nikitski botaanikaaias 550 pirnisortidest koosnev kollektsioon. Eestis kasvatatakse erinevaid pirnisorte väga vähe, sest külmakartlik pirnipuu ei sobi Eesti kliimasse eriti hästi. Kasvatatakse u 10 sorti, ka ei saavuta Eestis kasvatatud pirnisordid sellist magusust ja mahlasust kui lõunamaapirnid. 2.2 Pirni omadused: Vitamiinide ega mineraalide sisalduselt pirn eriti silma ei paista. C-vitamini sisalduse
See aga on selgeks saanud, et erinevalt praegusest geenitehnoloogiast võimaldab just klassikaline sordiaretus luua looduses seni mitteleidunud geneetilisi kombinatsioone juhuslik ult kogu genoomis. Enne kui viia mingi olendilt eraldatud geen uude organismi uuritakse selle omadusi põhjalikult. Geenitehnoloogilist sordiaretust on nimetatud ka täppisaretuseks, kuigi lõpptulemus ei pruugi erineda sellest, mida pikema aja jooksul oleks suutnud sordiaretaja. 2003. aasta alguses sooviti Eestis turustada GM-maisi MON 810 seemneid. Keskkonnaministeeriumi juures asuv geenitehnoloogia komisjon leidis maisi olevat ohutu 5 Geneetiliselt muundatud organismid nii inimestele kui ka keskkonnale. Turustusluba külmutati kuni Eesti ühinemiseni Euroopa Liiduga. Seda maisisorti tohib kasvatada EL-is ja nüüd pärast liitumist ka Eestis.
organismi, näiteks kultuurtaime, uuritakse selle omadusi põhjalikult. Seepärast on geenitehnoloogilist sordiaretust nimetatud ka täppisaretuseks, kuigi lõpptulemus ei pruugi suurt erineda sellest, mida veidi pikema aja jooksul oleks suutnud sordiaretaja. Kuid GM-taimede kasvatamise pooldajatele tekkis ka kiiresti tugev vastasrind, kes kinnitavad, et geenitehnoloogia abil loodud geenikombinatsioonid kujutavad endast suuri ja enneolematuid ohtusid, erinevalt muul viisil tekkinud või saadud organismidest. GMO-dest rääkides nimetatakse tavaliselt riskidena keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske, samuti eetilisi küsimusi. Neil on palju mõjuvaid vastuargumente GM-taimede loomise kohta,
ideoloogiat, ideid võõrsilt, — ikka moodsaid, ikka kõmulisi. See moodsa ja kõmulise hinne on halvaks tunnuseks meile, see ei kõnele rahva vaimsest küpsusest. * Rahvuslikku ideoloogiat ei saa l e i u t a d a, see tuleb avastada. Ainult nii on see elujõuline, permanentne, ja viib rahvast edasi. Ideoloogia looming seisneb olevate igaveste ideede avastamises rahva hinges ja olustikus ning nende aren- damises tõenäoste ja taotletavate tulevikutähiste suunas. Nagu taimekasvataja- sordiaretaja valib terava silmaga algupärasest, oludega kohanenud populatsioonide segust põllul jõulisemaid liine, mis on jõudlusvõimelised, seisu-, haiguste- ja talvekindlad, kõrgemakvaliteedilised; nagu ta siit veel edasi jõuab nende ristlemisega ka võõra õietolmuga, pookides pärismaisele jõulisele taimele pärandatavaid omadusi kõrgarendeilt, — nõnda peaks käima ka rahvusliku ideoloogia — ja rahvusliku kultuuri — loomine.
2017 aasta augusti seisuga on Sangaste lossi seisukord Muinsuskaitseameti hinnangul „halb“.32 Esimest korda on Sangaste mõisa mainitud 1287. aastal. Algsest asukohast Keeni linnamäelt toodi ta järgnevate sajandite jooksul tänapäevasesse asukohta. Mõisal on olnud palju omanikke, sh Poola kuningas, Rootsi kuningas Gustav II Adolf, vene kindral Golovin jpt. Keskajal oli Sangaste üks Tartu piiskopi tähtsamaid lauamõisaid. 1873. aastal sai omanikuks üle Euroopa tuntud sordiaretaja Friedrich von Berg (rukkisort Sangaste), kes lasi 1879-1883 välja ehitada tänapäevani säilinud mõisakompleksi. Tegemist on gootiliku historitsismi ehk neogootikaga. 33 53 Sangaste mõisa peahoone 1. ja 2. korruse põhiplaanid. Allikas: MKA 32 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 33 (Vikipeedia, 2017) 21 Mõisa ehitustöid juhtis Pärnu ehitusmeister Rudolf Maag.
tõugu hobuseid . Lahmusel toodeti sveitsi juustu, mida müüdi Peterburi ja Moskvasse. Säilinud juustumajas on kahekordsed keldrid. Mõisates hakati tegelema maaparandusega: kivide koristus, kivid leidsid kasutuse mõisahoonete ehitustes, liigvee ärajuhtimiseks kaevati kraave. Saksamaa eeskujul levis põldude lupjamine. XIX sajandi algul seati suuremates mõisates sisse tõuraamatud ja sajandi keskel arenes sordiaretus(oder, kaer, kartul). Lahmuse päritolu on sordiaretaja Rathlef, Carlos Woldemar Harald v. (13.03.1878- 15.07.1944 Königsberg). Õppis Tartu Ülikoolis põllumajandust, lõpetas agronoomi diplomiga, Balti Seemnekasvatuse Ühingu eriteadlane. Asutas Tartu lähedal Nõmmiku talus sordiaretusjaama ja aretas mõned kaera ja odrasordid, millega esines 1909 .aasta põllumajandusnäitusel. Kahekümnes sajand viis suurriigid omavahel tülli, mille tulemusena puhkes Esimene Maailmasõda. Majandus laostus, külvipind vähenes, toodang läks rindele
2. Kerajad, tugevate võrsetega: 'Compacta'; 'Compacta Asselyn'; 'Merkii'; 'Parviformis'; 3. Kerajad, peente võrsetega: 'Echiniformis'; 'Gregoryana'; 'Clanbrassiliana'; 'Gregoryana Parsonsii'; 'Gregoryana Veitchii'; 'Mariae-Orffiae'; 4. Lamedad ja laiümarad: 'Little Gem'; 'Nidiformis'; 'Procumbens'; 'Pumila Glauca'; 'Highlandia'; 'Hornibrookii'; 'Pseudoprostrata'; 'Pumila'; 'Pumila Nigra'; 'Tabuliformis'; Siia rühma võiks lisada ka meie kahe tuntud okaspuude sordiaretaja A. Ilvese Luualt ja A. Vaigla Räpinast aretatud sordid nagu: 'Luua'; 'Luua Pärl' jne. Antud ülevaade on vaid murdosa hariliku kuuse sortidest. 5. Kanada ja must kuusk Kanada kuusk (Picea gláuca [Moench] Voss). Glaucus sinakasroheline. Kuni 20...35 m kõrgune puu, tüvediameetriga 60...100 cm. Võra tihe, laikoonusjas ja tihti ebakorrapärane. Juurestik tugev. Eestis on kanada kuuse dimensioonid palju tagasihoidlikumad, saavutades harva kuni 25 m kõrguse
annaabi.ee 
