gravitatsioonivesi. Kapillaarvee liikumine toimub mullakapillaarides, mis kujutab endast korrapäratut ebaühtlase läbimõõduga pooride süsteemi. Mida peenem on kapillaar, seda suurem on kapillaarvee tõus ja vastupidi. Kapillaarvesi pendulaarne vesi on omane jämeda mehaanilise koostisega muldadele, kus ühtset kapillaarset süsteemi moodustavad poorid puuduvad. Väheliikuv ja taimedele raskesti omastatav. Sorbtsiooniliselt suletud kapillaarvesi on omane raske lõimisega muldadele. Kapillaari mõned osad on nii peenikesed, et vesi ei suuda peenemaid osi läbida. Praktiliselt liikumatu kapillaarvesi ja taimedele raskesti omastatav. rippuv kapillaarvesi tekib pindmistes mullahorisontides pärast sademeid ja on taimede poolt keskmiselt omastatav. toetuv kapillaarvesi tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles ja on taimede poolt kergesti omastatav. Gravitatsioonivesi
31. Mullavee liigid. keemiliselt seotud vesi, tahke vesi ja veeaur mullas, füüsikaliselt tugevasti seotud vesi e hügroskoopusvesi- ei ole taimedele omastav füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi e kilevesi- osa taimede poolt raskesti omastav vaba vesi- kapillaarvesi ja gravitatsioonivesi Kapillaarvesi- 1)pendulaarne vesi- jämeda koostisega muldades, väheliikuv, taimedele raskesti omastav 2) sorbtsiooniliselt suletud kapillaarvesi - raske lõimisega muldadel, ebakorrapärased torud/kapillaarid, liikumatu, taimedele raskesti omastav 3)rippuv kapillaarvesi- pindmistes mullahorisontides pärast sademeid, taimede poolt keskmiselt omastatav 4)toetuv kapillaarvesi Gravitatsioonvesi- 1) nõrguv gv- raskustungi jõul liigub allapoole 2) toetuv gv- kui vesi jõuab mitteläbilaskva kihini moodustub põhjavesi, kaldus vettpidaval kihil tekib liikuv
Kapillaarvee liikumine toimub mullakapillaarides, mis kujutab endast korrapäratut ebaühtlase läbimõõduga pooride süsteemi. Mida peenem on kapillaar, seda suurem on kapillaarvee tõus ja vastupidi. 1 Kapillaarvesi a) pendulaarne vesi on omane jämeda mehaanilise koostisega muldadele, kus ühtset kapillaarset süsteemi moodustavad poorid puuduvad. Väheliikuv ja taimedele raskesti omastatav. b) sorbtsiooniliselt suletud kapillaarvesi on omane raske lõimisega muldadele. Kapillaari mõned osad on nii peenikesed, et vesi ei suuda peenemaid osi läbida. Praktiliselt liikumatu kapillaarvesi ja taimedele raskesti omastatav. c) rippuv kapillaarvesi tekib pindmistes mullahorisontides pärast sademeid ja on taimede poolt keskmiselt omastatav. d) toetuv kapillaarvesi tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles ja on taimede poolt kergesti omastatav. 2. Gravitatsioonivesi
endast korrapäratut ebaühtlase läbimõõduga pooride süsteemi. Mida peenem on kapillaar, seda suurem on kapillaarvee tõus ja vastupidi. 1 Kapillaarvesi a) pendulaarne vesi on omane jämeda mehaanilise koostisega muldadele, kus ühtset kapillaarset süsteemi moodustavad poorid puuduvad. Väheliikuv ja taimedele raskesti omastatav. b) sorbtsiooniliselt suletud kapillaarvesi on omane raske lõimisega muldadele. Kapillaari mõned osad on nii peenikesed, et vesi ei suuda peenemaid osi läbida. Praktiliselt liikumatu kapillaarvesi ja taimedele raskesti omastatav. c) rippuv kapillaarvesi tekib pindmistes mullahorisontides pärast sademeid ja on taimede poolt keskmiselt omastatav. d) toetuv kapillaarvesi tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles ja on taimede poolt kergesti omastatav. 2
Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi e kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaar- jõudude mõjul, kuid palju nõrgemalt kui hügroskoopsusvesi. Vaba vesi. Siia kuulub kapillaar- jõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi. Kapillaarvesi: pendulaarne vesi omane jämeda mehaanilise koostisega muldadele, kus ühtset kapillaarset süsteemi moodustavad poorid puuduvad. sorbtsiooniliselt suletud kapillaarvesi omane raske lõimisega muldadele. rippuv kapillaarvesi tekib pindmistes mullahorisontides pärast sademeid. toetuv kapillaarvesi tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles. Gravitatsioonivesi: nõrguv 8 gravitatsioonivesi mittekapillaarsetesse pooridesse sattunud vett ei hoia kapillaarjõud kinni ja see liigub raskustungi jõul allapoole. toetuv gravitatsioonivesi- kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vett läbilaskmatu kihini, siis moodustub põhjavesi
mullakapillaarides, mis kujutab endast korrapäratut ebaühtlase läbimõõduga pooride süsteemi. Mida peenem on kapillaar, seda suurem on kapillaarvee tõus ja vastupidi. 1. Kapillaarvesi a) pendulaarne vesi on omane jämeda mehaanilise koostisega muldadele, kus ühtset kapillaarset süsteemi moodustavad poorid puuduvad. Väheliikuv ja taimedele raskesti omastatav. b) sorbtsiooniliselt suletud kapillaarvesi on omane raske lõimisega muldadele. Kapillaari mõned osad on nii peenikesed, et vesi ei suuda peenemaid osi läbida. Praktiliselt liikumatu kapillaarvesi ja taimedele raskesti omastatav. c) rippuv kapillaarvesi tekib pindmistes mullahorisontides pärast sademeid ja on taimede poolt keskmiselt omastatav.
Kapillaarvee liikumine toimub mullakapillaarides, mis kujutab endast korrapäratut ebaühtlase läbimõõduga pooride süsteemi. Mida peenem on kapillaar, seda suurem on kapillaarvee tõus ja vastupidi. 1. Kapillaarvesi a) pendulaarne vesi omane jämeda mehaanilise koostisega muldadele, kus ühtset kapillaarset süsteemi moodustavad poorid puuduvad. Väheliikuv ja taimedele raskesti omastatav. b) sorbtsiooniliselt suletud kapillaarvesi omane raske lõimisega muldadele. Kapillaari mõned osad on nii peenikesed, et vesi ei suuda peenemaid osi läbida. Praktiliselt liikumatu kapillaarvesi ja taimedele raskesti omastatav. c) rippuv kapillaarvesi tekib pindmistes mullahorisontides pärast sademeid ja on taimede poolt keskmiselt omastatav d) toetuv kapillaarvesi tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles ja on
mullakapillaarides, mis kujutab endast korrapäratut ebaühtlase läbimõõduga pooride süsteemi. Mida peenem on kapillaar, seda suurem on kapillaarvee tõus ja vastupidi. 1. Kapillaarvesi a) pendulaarne vesi omane jämeda mehaanilise koostisega muldadele, kus ühtset kapillaarset süsteemi moodustavad poorid puuduvad. Väheliikuv ja taimedele raskesti omastatav. 13 b) sorbtsiooniliselt suletud kapillaarvesi omane raske lõimisega muldadele. Kapillaari mõned osad on nii peenikesed, et vesi ei suuda peenemaid osi läbida. Praktiliselt liikumatu kapillaarvesi ja taimedele raskesti omastatav. c) rippuv kapillaarvesi tekib pindmistes mullahorisontides pärast sademeid ja on taimede poolt keskmiselt omastatav d) toetuv kapillaarvesi tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles ja on taimede poolt kergesti omastatav 2. Gravitatsioonivesi
annaabi.ee 
