Tuuma eraldamisega kaotab rakk jagunemisvõime,ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub. Kromosoom inimesel 46 krom ( jagatakse 23ks paariks) Paarilisi kromosoome nim homoloogiliseks(Hom.Krom-sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) Histoonid : kaitsevad DNA'd Nukleosoomne fibrill-DNA kompleks valkudega(histoonidega) Rakumembraan: Koosneb: fosfolipiididest ja valkudest Tähtsus :a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel.b) Moodustab sopistisi e. mesosoome -ümbritseb raku tsütoplasmat ; - paikneb rakukesta all ;- võib osaleda ka erinevate ainete sünteesil. Ribosoomid paiknevad karedal tsütoplasmavõrgustikul, mitokondrites ja plastiidides. Need koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomides kulgeb valgusüntees. Golgi kompleks koosneb membraaniga ümbritsetud tsisternikestest, põiekestest ja neid ühendavatest torukestest. Tsisternikestes moodustuvad ja kogunevad näiteks polüsahhariidid, mis erituvad sealt põiekeste abil
kes põhjustavad inimestele mitmeid haigusi (nt: kopsudes, suguelundites). Ülesanded: a) annab rakkudele kuju. Kuju alusel eristatakse bakterite ehitustüüpe. Lisaks joonisel esitatutele veel ka niitjad bakterid. b) rakukest kaitseb sise- ja välisrõhu muutuste eest c) rakukest osaleb ka ainevahetuse jämeregulatsioonis. Tähendab, sorteerib sisse ja välja liikuvaid aineid. 3) Membraan- on ühe ja kahe membraaniga rakke. Ülesanded: a) reguleerib ainevahetust b) annab sopistisi, mis ei ole seotud sisemembraanistikuga: * fotosünteesivatel bakteritel on seal pigmendid * aeroobsetel bakteritel seal hingamisensüümid * mügarbakteritel õhulämmastikku siduvad ühendid 4) Piilid- bakteri rakust välja ulatuvad valgulised torukesed, nimetatakse ka narmastikuks. Ülesanded: a) vedelas keskkonnas bakterite kinnitamine pindadele (NT: hambakatt)
mükoplasma (väikseim bakter). Rakukest koosneb peptiidoglükaanist (kompleksühend :valgud + süsivesikud )Leidub ka selliseid baktereid, kelle rakukest sisaldab tselluloosi(N : äädikhappebakterid) Funktsioonid : a) kaitseb kuivamise ja rõhu eest. b) annab bakterile kindla kuju. c) reguleerib ainete liikumist rakku ja sellest välja 3. rakumembraan - a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel. b) moodustab sopistisi e. mesosoome (sisemembraanistik puudub). Mesosoomide ülesanne : * aeroobsetel bakteritel on seal Hingamisensüümid *fotosünteesivatel bakteritel on seal pigmendid. *mügarbakteritel on seal lämmastikku siduvad ensüümid. d) tagab sisekeskkonna individuaalsuse NB! Rakuümriste alusel jagunevad kõik bakterid kahte rühma:
lihtsuhkrud üks tsükkel, kus C arv on 3-6, sisaldavad aldehüüd või ketoonrühma o Liitsüsivesikud - süsivesikud, milles 2 või enam monosahhariidi on seotud kovalentselt glükosiidse sidemega Oligosahhariidid - sahharoos, laktoos, maltoos Polüsahhariidid - glükogeen, tärklis 2. Rakumembraani ehitus ja ülesanded - Kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel. Moodustab sopistisi ehk mesosoome (sisemembraanistik puudub). Annab rakule kuju, kaitseb rakku. Rakumembraani moodustavad fosfolipiidid ja valgud. Difusioon - molekulide liikumine kõrgema kontsentratsiooniga lahusest madalama kontsentratsiooniga lahusesse kuni kontsentratsioonide võrdsustumiseni osmoos - vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani sinnapoole kus ainete kontsentratsioon on kõrgem
DNA hulk suur vöhe. Histoon- valke pole kaksikmembraaniga Pole on tuum. mitokondrid - küigis rakuorganellid rakkudes ja plastiidid taimerakkudes sisemembraanistik pole eristunud. vüib- olla hästi arenenud. ümber tuuma. sopistisi golgi kompleks. EPR. lüsosoomid ribosoomid väikesed, vabalt suuremad. enamasti seotud tsütoplasmas. suhteliselt vähe kareda EPR-ga hulk suurem rakukest enamasti olemas. koosneb taimedel tselluloosist, peptiidoglükaanist, mis võib hemitselluloosist, seentel kitiinist. eristada ka limakapsli
b) bakterid, millel on 1 õhuke rakukest ja 2 membraani Vajalik, sest annab bakterirakkudele kuju, kuju alusel eristatakse bakteritel 6 põhirühma, erinevaid rakutüüpe on kümmekond. Kaitseb ka rakku välismõjutuste eest, reguleerib ainete liikumist rakku ja sealt välja 5. Membraan koosneb põhiosas fosfolipiidsest kaksikkihist ja valkudest, seal pole aga tsüklilisi alkohole. Membraan annab sopistisi ehk mesosoome, mis on sisemembraanistiku lihtsad analoogid. Membraani vaja: a) ainete valikuliseks transpordiks b) tsütoplasma piiristamiseks Mesosoomidel on spetsiifilised ülesanded: a) mügarbakteritel on mesosoomidel lämmastikku siduvad ensüümid, b) aeroobsetel on hingamisensüümid c) fotosünteesivatel bakteritel on mesosoomidel valgust neelavad pigmendid 6
Neis ka histoonid. DNA hulk suur kaksikmembraaniga Pole On tuum, mitokondrid - rakuorganellid kõigis rakkudes ja plastiidid taimerakkudes sisemembraanistik Pole eristunud, võib olla sopistisi Hästi arenenud: ümber tuuma, Golgi kompleks, EPR, lüsosoomid rakkude mõõtmed Läbimõõt 0,5 - 5 mikromeetrit. Suurim 1 Läbimõõt 20 - 40 cm. Erinevaid rakutüüpe 10-kond mikromeetrit. Eri rakke u. 250 tüüpi
Neis ka histoonid. DNA hulk suur kaksikmembraaniga Pole On tuum, mitokondrid - rakuorganellid kõigis rakkudes ja plastiidid taimerakkudes sisemembraanistik Pole eristunud, võib olla sopistisi Hästi arenenud: ümber tuuma, Golgi kompleks, EPR, lüsosoomid rakkude mõõtmed Läbimõõt 0,5 - 5 mikromeetrit. Läbimõõt 20 - 40 Suurim 1 cm. Erinevaid rakutüüpe mikromeetrit. Eri rakke 10-kond u. 250 tüüpi
2)Rakukest - esineb peaaegu kõigil bakteritel. Rakukest koosneb peptiidoglükaanist (valgud + süsivesikud) Leidub ka selliseid baktereid, kelle rakukest sisaldab tselluloosi(N : äädikhappebakterid). funktsioonid : a) kaitseb kuivamise ja rõhu eest. b) Annab bakterile kindla kuju. c) Reguleerib ainete liikumist rakku ja sellest välja. 3)Rakumembraan - a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel. b) Moodustab sopistisi e. mesosoome(sisemembraanistik puudub). Mesosoomide ülesanne : 1) aeroobsetel bakteritel on seal hingamisensüümid. 2) fotosünteesivatel bakteritel on seal pigmendid. 3)Mügarbakteritel on seal lämmastikku siduvad ensüümid. NB! Rakuümriste alusel jagunevad kõik bakterid kahte rühma: a) Gram positiivsed (G+) b) Gram negatiivsed (G-) - keerulisemad.
2) Bakterid, millel õhuke rakukest ja 2 membraani. Rakukest on vajalik: a. Annab kuju. Kuju alusel eristatakse bakteritel 6 põhirühma, erinevaid rakutüüpe kümmekond b. Kaitseb rakku välismõjutuste eest c. Reguleerivad hästi üldiselt ainete liikumist rakku Membraan Põhiosas koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist ja valkudest. Membraanis pole tsüklilisi alkohole. Rakumembraan annab sopistisi ehk mesosoome. Membraan on vajalik: - Ainete valikuliseks transpordiks - Vajalik tsütoplasma piiristamiseks Mesosoom spetsiifilised ül: - Mügarbakteritel on mesosoomidel N siduvad ensüümid - Aeroobsetel O siduvad - Valgust neelavad pigmendid Rõngaskromosoom Koosneb 1 rõngakujulisest DNA molekulist. Ül: seal on geenid Plasmiid Kromosoomivälised väiksed DNA molekulid üksikute geenidega. Ülesanne: Anda täiendavad võimalused ainevahetuseks
Rakumembraan 22 o On bakterirakke, millel on üks rakumembraan ja on rakke, millel on kaks rakumembraani. Rohkem on haigustekitajaid nendel, millel on mitu piiristavat süsteemi. o Bakteriraku membraanis puuduvad steroolid (tsüklilised alkoholid). o Ainete valikuline transport rakku ja rakust välja o Sisekeskkonna individuaalsus o Annab sopistisi (mesosoomid) Fotosünteesivatel bakteritel on seal pigmendid Hingavatel bakteritel on seal hingamisensüümid Lämmastikku siduvatel mügarbakteritel on seal lämmastikku siduvad ensüümid Vibur/viburid (flagelliin) o Esinevad vaid osadel rakkudel o Viburitel on korrapäratu siseehitus o Viburid teostavad pöördliikumist ketasülekandemehhanismiga o Raku liikumine o Raku lähikeskkonna muutmine
annaabi.ee 
