1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal
Küsimärk Küsimärk pannakse: Küsilause järele. Üksiku küsiva sõna järele. nt. Küsimusele miks? polnud mul midagi vastata. Sõna või sõnaühendi järele, mis äratab kahtlust. nt. Hiiumaa lähedal olevat kahte vaala(?) nähtud. Küsimärki ei panda: Kaudse küsilause järele. nt. Maia küsis, kas vanaema on veel haiglas. Väitlause vormis pealkirjade järele. Hüüumärk Hüüumärk pannakse: Hüüd-, käsk- ja soovlause järele: nt. Küll siin on ilus! Tule siia! Palju õnnesünnipäevaks! Üksiku hüüdsõna järele. nt. Põmm! Sõna või sõnaühendi järele, mis äratab imestust või üllatab. nt. 50-aastane Villi on seitse korda(!) kohtulikult karistatud mees. Tunderõhulise ütte järele. nt. Mehed! Kodumaa kutsub. Hoiatuse või käsu olulise sõna järele. nt. Ettevaatust! Aias on kuri koer. Kirja algul oleva pöördumise järele. nt. Austatud professor Pirk
nr-tele; lk-le. 6) liitõna piiril, kus on kolm või enam samasugust tähte: jää-äär; plekk-katus. 7) ahelliitsõnades: ära-puutu-mind-liigutus. KÜSIMÄRK Küsimärk pannakse 1) küsilause järele: Kas sa oled juba tüdinud? 2) üksiku küsiva sõna järele: Küsimusele missugune? vastab teatavasti omadussõna. 3) mõistatuse lõppu: Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline? HÜÜUMÄRK Hüüumärk pannakse 1) hüüd-, käsk- ja soovlause järele: Pass olgu igal reisijal kaasas! Tere tulemast! 2) hüüdsõna järele: Klirdi! purunes klaas. 3) rõhutatud ütte järele: Poisid! Olgu see töö poole tunniga lõpetatud! 4) hoiatuse või käsksõna järele: Stopp! Raudteeülesõit! Paronüümid on kõlalt sarnased, kuid tähenduselt erinevad sõnad. Paronüüme kasutatakse kõnekeeles sageli ebaõiges tähenduses. Valik kriitilisi paronüüme: enamik - suurem osa enamus - arvuline ülekaal ennem - pigem
1. kinnisstruktuur 2. kinnistunud sõnajärg 3. kinnistunud leksika/semantika 4. nihkunud tähendus 5. ehitus ebaregulaarne 6. kindel funktsioon tekstis või situatsioonis 1 37. Mis kommunikatiivsed lausetüübid on eesti keeles? Lausetüübid jagunevad suhtluseesmärgi järgi: 1) väitlause Sa jooksed kiiresti 2) küsilause Kas sa jooksed kiiresti? 3) käsklause Jookse kiiresti! 4) soovlause Jookseks ta kiiresti! 5) hüüdlause Küll sa jooksed kiiresti! 38. Mis tüüpidesse jagunevad küsilaused? Jaguneb: 1)valikküsilause: 1. üldküsilause Kas sa kohvi tellisid? 2. eriüldküsilause (fokuseeritud üldküsilause) Kas sa tellisid kohvi? 3. loetlev valikküsilause (alternatiivküsilause) Kas sa tellisid kohvi või teed? 2) eriküsilause Mida sa tellisid? 39
Performatiivne kõneakt on näiteks: "Käesolevaga kuulutan ma teid meheks ja naiseks" või: "Ma ristin sind ...". Lausumise hetkel luuakse "tõsiasi maailmas". 31. Kommunikatiivsed lausetüübid Kommunikatiivsed lausetüübid on lausetüübid, mida eristatakse suhtluseesmärgi järgi. Laused tähistavad mitmesuguseid kommunikatsiooniülesandeid. Lausete abil antakse edasi väidet, küsimust, käsku, soovi ja hüüdu. Väitlause, küsilause, käsklause, soovlause, hüüdlause. 32. Kommunikatiivsed printsiibid Kommunikatiivsed meetodid vaatlevad keelt eelkõige suhtlusvahendina, mille abil keeleoskaja saab väljendada oma mõtteid ja vajadusi. 33. Suulise kõne teooriad Retoorika laias mõistes muutus marginaalseks; oluliseks sai esteetilise valdkonna jaoks. Erinevalt grammatikast on ennekõike suulise kõne oskus. (rhe kr k. kõne, gramma kirjatäht.) Teiselt poolt vastandus poeetikale (värss vs. proosa).
pealkirjade järel: Inglise keel sureb välja? Linna rahumeelne ülesehitamine on võimatu? Kodanik on hädas tulnukatega? Kui kaheldakse nende väidete tõelevastavuses, siis tuleb selline valida ka pealkirja vorm või kasutada teistsugust märgistust: Kas inglise keel sureb välja? Miks linna rahumeelne ülesehitamine on võimatu? Kodanik on hädas tulnukatega(?) Hüüumärk Hüüumärk pannakse: 1. hüüd-, käsk- ja soovlause järele (SÜ 75): Küll siin on ilus! Tule siia! Palju õnne sünnipäevaks! 2. üksiku hüüdsõna järele: Põmm! kostis järsku läbi öövaikuse; 3. sõna või sõnaühendi järele, mis äratab imestust või üllatab (kasutatakse ümarsulgudes): 50-aastane Villi on seitse korda(!) kohtulikult karistatud mees; 4. tunderõhulise ütte järele: Mehed! Kodumaa kutsub; 5. hoiatuse või käsu olulise sõna järele: Ettevaatust
annaabi.ee 
