funktsioon ära määrama võimalikud ennatlikud tegevused. (Michael T. 2002:2011) Ümberplaneerimise kõnealuses kontekstis, põhineb samalmudel maailma täis situatsioonplaneerimine. Situatsiooniplaani vastuvõtmiseks oleks vaja väljatöötada erinevad 7 teooriad, kuid kalkulatsioonis tuleks vältida ülemäära arvutusi. Muidugi ümber planeerimisega on mitmeid riske seotud sooritusliku monitooringuga, kus hindamispoliitikat ei ole hinnatud ühe kriteeriumiga. (Michael T. 2002:1013) 8 4. TERVIKLIKKUSE MUDEL Kas meile teada olev mudel on täiuselik või oleme endiselt „tean ja ei tea“ variatsioonides. Otsides tõendeid täiuslikkusest ja jõulisusest. (Michael T. 2002:1015) Bioloogilised uuringule põhinevad tööd on avastanud , et järgnevas tabelis toodud näited vastavad tõele. (Michael T. 2002:1016)
6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad, 10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad. 11. Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena? 12. Nimetage R. Gagné õpiväljundite põhikategooriaid? Õpilaste vaimsed võimed ja kaasaegsed intelligentsusteooriad 13. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid? 14. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? 15. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellekti mudel? 16
omandamine Sisu faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline kreatiivne ehk loominguline tahk kaks komponenti- uudsus ja teadmine, metakognitiivne automaatsus. Praktiline ehk kontekstuaalne 11. Loetlege andersoni jt 2001 kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad ? 24. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri multiintelligentsuseteooria järgi? Soorituslik mõõde pea meeles, saa aru, rakenda, analüüsi, lingvistiline hinda ja loo.
psühhomotoorne taksonoomia. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad on faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline teadmine ja metakognitiivne teadmine. 10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad on pea meeles, saa aru, rakenda, analüüsi, hinda ja loo. 11. Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena? Õppe-eesmärkide spetsifikatsioon kajastab oma kahe mõõtmena nii sisulist kui ka soorituslikku külge. Nii saab neid esitada tabelina,
püüdlevad meisterlikkuse poole. Lähenemis- ja vältimismotivatsiooni hierarhiline mudel Hiljuti on esitatud motivatsioonikäsitlus, mis hõlmab endasse ka kaks äsja vaadeldud lähenemist. Selle kohaselt tuleb saavutusmotivativatsioon jaotada kolmeks osaks (Elliot & Harackiewicz, 1996). Nendeks on 1. Meisterlikkuse eesmärk, mis keskendub kompetentsusele ja ülesande lahendamise meisterlikkusele 2. Sooritusliku lähenemise eesmärk, mis keskendub soovitavate hinnangute ja kompetentsuse saavutamisele 3. Sooritusliku vältimise eesmärk, mis keskendub ebasoodsate kompetentsusehinnangute vältimisele Selle teooria kohaselt on inimesed isereguleerivad, valides käitumisi, mis nende suundumustega kooskõlas on. Meisterlikkuse ja sooritusliku lähenemise eesmärgiga inimesed otsivad positiivseid tulemusi, mida nad saavad ülesande meisterliku valdamise ja kompetentsuse tundeist
Otsustamaks kirjandi kirjutamise oskuse üle, tuleb jõuda selgusele, milliseid aspekte me kirjutises ennekõike arvesse võtame. Soovides arendada teksti koostamise oskust, oleks vaja analüüsida, milliseid osaoskusi see sisaldab ja seejärel vastavaid oskusi täiustada. Näidis- ja loovtöö mappide puhul on formaalne otsustamine selle üle, mida koguda ja mida ei veel keerulisem, sest tegemist tuleb teha nii sisulise jaotuse kui sooritusliku analüüsiga. Kontrolli- ja hindamisvahendite liigid (sooritustestid,esse-tüüpi kontrollküsimused, küsimused, õpilaste näidistööde mapid, valik- ja lühivastuselised testiküsimused). Õpitulemuste formaalseks kontrollimiseks, olgu siis jooksva v arvestusliku hindamise eesmärgil, kasutatakse suuresti sarnaseid meetodeid ja vahendeid. Neist levinumateks on peale suulise küsitluse paljudest lühivastuselistest
liikumisega seotud aspektides. Adapteerimisprogrammid võivad olla lühi- või pikaajalised, kuid reeglina nende kestus ei ületa katseaja piire. Personali adapteerimisel võib eristada eel-, kohtumis-, muutuste ja ühendumise staadiumit. Kohtumisstaadium algab uue töötaja lülitamisega töökeskkonda. Seda staadiumit tuleb pidada eriti riskantseks, kuna seal määratakse töötaja üldine orientatsioon, seal tekkivad hoiakud määravad mõjusalt ja pikaks ajaks töötaja sooritusliku käitumise. Tuleb püüda selle poole, et uustulnuka hoiakuid väljendavad reaktsioonid oleksid positiivset, s.t heakskiitvat ja toetavat laadi, ning vältida neutraalsete ja negatiivsete reaktsioonide teket. Erilist tähelepanu pälvib see staadium aga väheste kogemustega või ilma kogemusteta töötaja korral, kelle puhul tuleb hoida ära praktikasokk. Muutuste staadiumis kinnistuvad uued käitumis- ja tegutsemisviisid, väärtused ja normid, Laine Simson, Ph
annaabi.ee 
