Otepää linnuse hävitamisele vastasid ugalased, võib-olla taas koos sakalastega, sõjakäiguga Bertoldi orduvendade tugipunkti, Võnnu linnuse, vastu. Linnuse piiramise neljandal päeval, kuuldes Kaupo juhitud liivlaste ja latgalite väe lähenemisest, piirajad taandusid. Võnnu orduvennad ühinesid Kaupoga ja asusid eestlasi jälitama. Ümera jõe ääres korraldasid need aga tagaajajatele varitsuse ja võitsid neid lahingus, tappes umbes 100 liivlast ja latgalit. Sõjakäik Soontaganasse Pärast Polotski vürstiga rahu sõlmimist ja nii oma seljataguse kindlustamist jätkasid liivimaalased sõda eestlaste vastu. Senine rünnakute põhisihtkoht Ugandi jäeti mõneks ajaks rahule. Järgmise sõjaretke organiseerisid 1210. aasta jõulupühade ajal riialased, suunates selle endale kättesaadavamasse Eestimaa piirkonda, Soontaganasse. Lisaks ristisõdijatele läksid kaasa liivlaste ja latgalite vanemad Kaupo, Dabrel, Ninnus ja Russin oma vägedega ning Riiaga liidus olnud
Toreida vaherahu 3 aastat Suhted venelastega - pinev vahekord venelastega sundis eestlased rahuläbirääkimistele - 1210 Novgorodi vürst Udaloi ja Pihkva vürst Vladimir piirasid 8 päeva Otepää linnust eestlased ostsid end piiramisest vabaks - 1212 Novgorodi vürst suure väega Järvamaale, Harjumaale Varbola linnuse piiramine osteti end vabaks (700 marka) - sakslaste sõjakäigul Soontaganasse 1210 ja 1211 a vahetusel osales suur hulk Pihkva venelasi 2. Võitlused aastail 1215-1221 Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse - 1215 sakslased + abiväed Ridalasse ootamatu (Toreida rahu kestis) vaherahu rikkumine, tapmine ja röövimine 3 päeva, IV pöörduti saagiga tagasi Liivimaale - kevadel sakslased Sakalasse - kogunesid Lõhavere linnuse alla (Lembitu) II päeval süüdati põlema ründajate poolt eestlased
eelnevalt oli eestlastel õnnestunud jätta mulje, et nad on jõe juba ületanud. Eestlased saavutasid selles lahingus ülekaaluka võidu ning läkitasid Henriku kroonika sõnul teate võidust kõikidesse Eesti maakondadesse, et olla „üks süda ja üks hing kristlaste nime vastu”. 3. TURAIDA SÕJARETK, VARBOLA PIIRAMINE JA LEHOLA KUNINGAS LEMBITU 1210/1211 aastavahetuse paiku tegid sakslased koos liivlaste, latgalite ja Pihkva väesalgaga sõjakäigu Soontaganasse, läänlased vastasid kohe retkega Metsepolesse (liivi - Mõtsa Pūol, Edela-Eestis) liivlaste vastu. Kevadtalvel piirasid sissetungijad kuus päeva Viljandi linnust. Vallutada seda ei suudetud, kuid lõpuks olid sunnitud sakalased laskma linnusesse preestrid ja andma pantvange. Eestlased vastasid mitmete edukate rüüsteretkedega latgalite ja liivlaste vastu. Suvel võtsid saarlased ridalased ja revalased (kuni 4000 meest) ette suure sõjakäigu Turaidasse
1210.a- Ümera lahing: Eesti malevat siirduvad Läti alale kavatsusega lõhkda maha Cesises e Võnnus ehitamisjärgus olev ordulinnus ja see järel ajada välja sakslased kogu liivimaalt. Linnust vallutada ei suudetud, asuti piirama.Kuna eestlased parematel positsioonidel võitsid nad lahingu.Tunnetati et ollakse võimelised vastupanu osutama. 1211.a- aastavahetus, ristirüütlid koos läti ja liivi kristlastega korraldavad vastuaktsiooni soontaganasse. Märts ristirüütlid piiravad viljandi linnust, kasutades piiramistorne ja kiviheitemasinaid. Piirati 5 päeva, tungiti linnusesse, kuid jätsid ristimata põhjendusel et oli liigapalju verd. Suvi-vasturetkena lähevadeestlased Kaupo Toreida linnuse alla, esmalt edukad kuid katku tõttu jääb linnus vallutamata ja sõlmitakse järgmiseks 3.a vaherahu, sellega lõppeb 1.periood. 2.periood- 1215.a- juba enne vaherahu lõppu korraldasid mõõgavennad ennetava sõjakäigu Ridalasse.
1208 mahapõletamine; ugalaste ja sakalaste vasturetk lätlaste aladele; lätlaste rüüsteretk Sakalasse; aasta lõpus sõlmiti üheks aastaks rahu. Venelaste retk Ugandisse; ordu, piiskopi, lätlaste ja liivlaste retk Ugandisse ja Otepää teine põletamine; eestlaste retk Võnnu alla, võit Ümera lahingus sakslaste, lätlaste ja 1210 liivlaste väe üle; aasta lõpus sakslaste, lätlaste, liivlaste ja venelaste retk Soontaganasse. 1210–11 Esimene teadaolev katk Eestis. Eestlaste retked Lätisse; sakslaste, lätlaste ja liivlaste retked Eestisse, Viljandi linnuse piiramine ja alistamine, eestlaste ristimine Sakalas; eestlased piirasid Turaida 1211 linnust ja said Koiva lahingus lüüa; venelaste retk Varbola alla; Lembitu retk Pihkvasse. 1212 Turaidas sõlmisid eestlased ja sakslased kolmeks aastaks vaherahu. 1213 Leedulaste rüüsteretk Sakalasse.
Sakslasi 13. sajandi algul üsna vähe, püüavad luua kontakte venelastega, et nood ei sekkuks. 1208, 1209, 1210 Ugandisse mitut sõjakäiku sakslaste ja lätlaste poolt. 1210 Mistislav Uljas (Kolka lahingust põgenes) ja Pihkva vürst Vladimir piiravad kaheksa päeva Otepää linnust. Otepäälased 400 marka hõbedat ja väed lahkuvad, piiramisest võimalik raha eest vabaks osta. Kuidas suhted saklased Pihkva Vladimirga 1210 lõpus võis liidu sõlmimine toimuda. 1210 Läänemaale Soontaganasse sakslased sõjakäigule, seal abiks pihkvalased. Rahulepe Pihkvaga septembris ja detsembris 1210. Vürst Vladimiri tütre endale naiseks. Saksa piiskop Albert, sakslased liidu selle momendi Pihkva vürstiga aga vürstid vahetusid, siis uus liitlane enam pole. 1212 Mistislav Uljas taas Eesti alal tuli sakslastega sõdima, neid polnud ja siis Varbolat piirama ja varbolased ostavad end vabaks. Seda targalt Lembitu ära kasutanud, kui Mistislav Novgorodi ja Pihkva vägedega Varbolas, läks Lembitu
millest eestlased ostsid end vabaks 1212. a oli eestlastele kuuluva Varbola piiramine Mstislav Uljase poolt, eestlased ostsid end vabaks ja venelased pöördusid tagasi, aga vahepeal oli toimunud Pihkva rüüstamine Lembitu salga poolt, eestlased põgenesid saagi ja vangidega Pihkva oli teatud määral isegi sakslaste liitlane, kuna vürst Vladimiri tütar oli abiellunud piiskop Alberti vennaga, kroonika järgi osalesid sakslaste sõjakäigul Soontaganasse (12101211) ka Pihkva venelased Sõja teine periood (1215 1221): esimene retk eestlaste vastu tehti juba enne vaherahu lõppu Ridalasse (1215. a); ise väitsid nad, et kuna rahuleping oli sõlmitud vaid Ugandi ja Sakalaga, siis see teisi ei puuduta; rüüsteretk kestis kolm päeva teine rünnak järgnes sama aasta kevadel Sakalas Leole (Lõhavere) linnuse piiramine; Leole süüdati ja vallutati, Lembitu ja teised vanemad võeti vangi, kuid lasti poegade vastu vabaks ja sakslased
katse Riiat piirata. Liivlaste vastuhaku esialgseks ajendiks oli Autine latgalite tüli Võnnu mõõgavendadega, kes võtsid ära esimeste põldusid, niite ja meemetsi. Liivlasi karistati raskema kümnise pealepanemisega ning 2 aastat hiljem rajati liivlaste kontrollimiseks Turaida kivilinnuse. Ümera lahingu järel laienes sõda ka teistesse Eesti maakondadesse. 1210-1211 tegid riialased koos liivlaste, latgalite ja Pihkva väesalgaga sõjakäigu Soontaganasse (Põhja-Pärnu). Viljandi linnus alistus 1211. aastal, kuid Sakala maakonnas jätkusid rüüsteretked. Sõjakäik Turaidasse, milles osalesid nii maitsi kui ka meritsi kohale saabunud eestlased, lahing lõppes verise lüüasaamisega. Henriku kroonika järgi sakslased said saagiks umbes 300 laeva ja langes "Eestimaa pea." 1211. aastal Theoderich sai Eestimaa piiskopiks, luues niiviisi kirikupoliitilise eelduse Eesti alistamiseks. 1212. aastal sõjaretked juba ulatusid Järvamaale
annaabi.ee 
