Soontaimed 1.Katteseemnetaimed ja paljasseemnetaimed on seemnetaimed. Miks antud taimerühmadel on sellised nimetused ? 6p Katteseemnetaimed: sest seeme areneb kaitstult vilja sees. Paljasseemnetaimed: sest seemned valmivad emaskäbi soomustel katmatult. Millised antud taimedest kuuluvad paljasseemnetaimede, millised katteseemnetaimede rühma ? Lehis, võilill, kadakas, nulg, pärn, jugapuu, õunapuu. Paljasseemnetaimed : *Lehis *Kadakas *Jugapuu *Nulg Katteseemnetaimed : *Võilill *Hernes *Õunapuu *Pärn 2.Rohttaimede elukestus ( eluiga ) on erinev. Kirjuta kuidas nimetatakse
Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad: · männilised (nulg, kuusk, lehis, jne) · kivijugapuulised · araukaarialised · jugapuulised · peajugapuulised · küpressilised (küpress, elupuu, kadakas) Eestis kasvab looduslikult neli okaspuuliiki: mänd, kuusk, kadakas ja jugapuu.
· pealmisel küljel väike õlinääre · käbisoomused nahkjad, seemnesoomuste tipus terav sisselõige · seemned ovaalsed, õhukese kestaga, ümbritsetud kitsa helepruuni tiivaga Chamaecyparis pisifera - Mägiebaküpress · võrse tipud allapoole kaardus · okkad soomusjad · pealt helerohelised, väikesed · soomuse tipud järsult ahenevad ja võrsest eemale hoiduvad · keskmisel soomusel õlinääre · alumise külje keskmistel soomustel on kaks, külgmistel üks väike, kuid silmatorkav õhulõhedest ja vahakihist tingitud erevalge laik · noortel taimedel on okkad nõeljad ja laialihoiduvad · käbid paiknevad külgvõrsete tipul · isaskäbid kerajad, 1-2 mm läbimõõdus · emaskäbid suvel helerohelised, valminult pruunid, kerajad, umbes 6 mm läbimõõduga Juniperus communis - Harilik kadakas · võrsed kolmekandilised, punakaspruunid · okkad 1-3 kaupa, lineaalsüstjad, teravad
Kalad sigivad mittesugulisel teel. Luukalade viljakus kõigub mõnekümnest marjaterast kuni 300 milj. marjaterani. (Bioloogia põhikoolile I; Eesti Entsüklopeedia 5) 2.5 Luukalade toitumine Kalad toituvad planktonitest, bentostest ja teistest kaladest. Paljud kalad aga lakkavad talvel toitumast, kui nad nt taliuinakusse jäävad. Toitumise katkestamise talvel tingib iga-aastane talvine kasvukatkestus, mis avaldub kala luudel, sealhulgas ka soomustel. Harilikult katkestavad kalad toitumise ka kudemise (sigimise) ajal, kõhnudes sel perioodil tublisti. (Loomade elu, 4 köide) 2.6 Luukalad inimese elus Inimese jaoks on luukaladel väga suur tähtsus. Miljonid inimesed tegelevad kalade püügi, kasvatamise ja ümbertöötlemisega. Mõnedes maades toitub elanikkond peamiselt kalast ja inimeste heaolusõltub eeskätt kalasaagi suurusest. Peale toiduainete saadakse kaladest ka toorainet ravimite
Thuja occidentalis harilik elupuu (soomusetaolised lehed, võrsed on pruunid, lehtede peal on õlinäärmed , sellised pallikesed) käbid (hästi pisikesed, pehmed mingi 0,5 cm, pruunid) Thuja plicata Hiigelelupuu (nagu soolikas, pikad lehe, lapikud, tagant heledam roheline, koos õhulõhe laukudega, võrse on helepruun oranzikam) Käbid (natuke suurem hariliku elupuu käbidest, tipus on natuke nõeljad teravikud, soomustel on lõhed , nagu oleks kaks soomust üksteise peal ) Chamaecyparis (hamatsüpris) pisifera mägiebaküpress (võrse tipud longus, üleval tumepruunid võrsed ja alt oks läheb helepruuniks, pealt rohelised , alt rohelised valgete õhulõhe laikudega (õhulõhed nagu liblikad) Käbid (ümmargused, kui on oksa küljes siis rohelised kui üksikult siis pruunid õõnsad, pisikesed) Juniperus sabina sabiina kadakas ( kahte sorti , üks on okkaline (teeb haiget) ,
loodusliku levilaga puuliike üldse. Ta kasvab nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. Kadakad võivad sirguda kuni 12 meetri kõrgusteks puudeks, enamasti on nad siiski kolmeneljameetrised põõsad. 10 Kadakas on kahekojaline isas- ja emaskäbid arenevad tavaliselt eri taimedel , ent on leitud ka ühekojalisi põõsaid. Kadakas käbib (nagu kuusk ja mändki, on kadakas paljasseemnetaim, tal pole õisi) mai- ja juunikuus, mil isaskäbide soomustel valmivad kollased tolmuterad. Emaskäbid on helerohelised, väikese punga taolised. Pärast tolmlemist kasvavad emaskäbi soomused kokku ja sellest areneb üht kuni kolme seemet sisaldav käbi, tavakeeles kadakamari, mis Eesti oludes valmib alles järgmise aasta sügiseks. Emaskadaka võras näeb korraga kahte värvi käbisid: rohelised ja kõvad on sama-aastased, sinakasmustad ja pehmed läinud-aastased. Kadakas jõuab käbimisikka viie- kuni kümneaastaselt, toekamat marjasaaki
Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb, kuid see ei ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust. Kui olete teda juba kord pügama hakanud, siis tuleb seda teha igal aastal (Calmia Istikuäri OÜ) 33.Thuja - perekond Elupuu Elupuu (ladina k. Thuja) on tänu mitmetele suurepärastele sortidele kujunenud üheks populaarsemaks igihalja heki puuks Eestis. Elupuul on soomusjad okkad, mis paiknevad võrsel katusekivide taoliselt. Osadel soomustel on vaigunäärmed, mis produtseerivad tugevasti lõhnavat õli. Elupuu eeterlikud õlid sisaldavad mürgist alkaloidi - tujooni. Soomused muutuvad talvel pruunikaks. Värvuse annab neile eriline kaitsepigment. Elupuud armastavad niiskemat mulda, mistõttu kuivas ja liivases pinnases kasvavad nad halvasti. Mida valgusrikkam on elupuusortide kasvukoht, seda tihedam on nende oksastik. Elupuid paljundatakse seemnetega ning sorte pistokstega. Elupuudel on kompaktne juurestik ja seetõttu saab
2013). Elupuu taimeperekonda kuulub 5 liiki, millest 2 on levinud Põhja-Ameerikas, ülejäänud Hiinas, Põhja- ja Lõuna-Koreas ning Jaapanis. Oma kodumaal kasvavad elupuud 10 60 m kõrgusteks puudeks. Eesti aedades ja haljasaladel kasutatakse külmakindluse eesmärgil enamasti harilikku elupuud (Thuja occidentalis) ning tema arvukaid vorme ja sorte (Hansaplant 2013). Elupuul on soomusjad okkad, mis paiknevad võrsel katusekivide taoliselt. Osadel soomustel on ka vaigunäärmed, mis produtseerivad tugevasti lõhnavat õli, milles leidub ka mürgist alkaloidi- tujooni. Talvel muutuvad soomused pruunikaks. Selle värvuse annab neile eriline kaitsepigment. Kevadel soojade ilmade saabudes muutub puu taas roheliseks. Joonis 4. Elupuud Priit Crepp (http://kodukiri.ee/aed/89E5/) 3.1.2. Elupuu Tagasilõikamine Okaspuule on parim vaid oksatippude eemaldamine. Päris puiduosani ei tohiks tagasi
ei ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust. Kui olete teda juba kord pügama hakanud, siis tuleb seda teha igal aastal. ELUPUU (Thuja) Joonis 10. Elupuu. http://www.hortes.ee/static/artiklid/sisu_457.jpg Iseloomustus Elupuu on tänu mitmetele suurepärastele sortidele kujunenud üheks populaarsemaks igihalja heki puuks Eestis. Elupuul on soomusjad okkad, mis paiknevad võrsel katusekivide taoliselt. Osadel soomustel on vaigunäärmed, mis produtseerivad tugevasti lõhnavat õli. Elupuu 27 eeterlikud õlid sisaldavad mürgist alkaloidi - tujooni. Soomused muutuvad talvel pruunikaks. Värvuse annab neile eriline kaitsepigment [3]. Elupuud armastavad niiskemat mulda, mistõttu kuivas ja liivases pinnases kasvavad nad halvasti. Mida valgusrikkam on elupuusortide kasvukoht, seda tihedam on nende oksastik.
annaabi.ee 
