........................................................................................7 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................... 8 Sissejuhatus. Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm. Karpkala on üpriski suur kala. Eestis esineb kahte liiki karpkala: soomuskarp ja peegelkarp. Karpkala on kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu. Põhiline leviala on Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondades. Rahvasuus tuntakse teda kui karp, karvikala ja karbikala. Karpkala looduskaitse alla ei kuulu. Bioloogia. Süstemaatiline kuuluvus. Karpkala on karpkalaliste seltsi ( Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda ( Cyprinidae ) omanimelisse perekonda ( Cyprinus ) kuuluv kala. Välimus, iseloomulikud tunnused.
Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Tanel Altement Juhendajad: Tiit Paaver Katrin Kaldre Tartu 2011 Sissejuhatus Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, keda inimene on mitmeid aastaid juba kasvatanud ja aretanud. Karpkala on üpriski suur kala. Eestis esineb kahte liiki karpkala: soomuskarp ja peegelkarp ( ka nahkkarp). Karpkala on hea kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu. Põhiline leviala on Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondades. Rahvasuus tuntakse teda kui karp, karvikala ja karbikala. Karpkala looduskaitse alla ei kuulu.( Tartu Ülikool) 1. Bioloogia 1.1 Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi ( Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda ja( Cyprinidae ) omanimelisse perekonda ( Cyprinus ).(Wiki, 2012) 1.2 Välimus
kergelt vee kohal. Väiksemad kalad kukuvad torude vahelt läbi, suuremad jäävad kasti ja paigutatakse teise basseini. Üle paarisajagrammiste kalade ja suurte tootmismahtude puhul pole kastiga käsitsi sorteerimine otstarbekas ja kasuta takse sorteerimisseadmeid. Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid Nõuded keskkonnale:temperatuur,hapnikkuvajadus, soolsus,vähetundlik stressi vastu. "Koid"-värviline dekoratiiiv kalakarp. Tõud: Peegelkarp, soomuskarp, sasaan (ulukkarpkala). Esmakordselt toodi karpkala Lärist.Ropsa karpkala-tuli Eestisse Venemaalt. Saksamaalt-peegelkarp. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul Tiikides on vaja 10-20m3 ühe kala kohta. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus. Kasvatyamise tsüklid: Algab kevadel mais-juunis, sugukalade järglaste saamiseks(kestab 150- 180p.)Noorkala,kaubakalad,asenduskalad.
kergelt vee kohal. Väiksemad kalad kukuvad torude vahelt läbi, suuremad jäävad kasti ja paigutatakse teise basseini. Üle paarisajagrammiste kalade ja suurte tootmismahtude puhul pole kastiga käsitsi sorteerimine otstarbekas ja kasuta takse sorteerimisseadmeid. 11. Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid Nõuded keskkonnale:temperatuur,hapnikkuvajadus, soolsus,vähetundlik stressi vastu. "Koid"-värviline dekoratiiiv kalakarp. Tõud: Peegelkarp, soomuskarp, sasaan (ulukkarpkala). Esmakordselt toodi karpkala Lärist.Ropsa karpkala-tuli Eestisse Venemaalt. Saksamaalt-peegelkarp. 12. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul Tiikides on vaja 10-20m3 ühe kala kohta. 13. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus. Kasvatyamise tsüklid: Algab kevadel mais-juunis, sugukalade järglaste saamiseks(kestab 150- 180p.)Noorkala,kaubakalad,asenduskalad. 14
Clupea harengus harengus atlandi heeringas SbSp. Clupea harengus embras balti heeringas ehk räim SbSp. Clupea harengus pallasi idaheeringas 206. Sardiin kuulub pärisheeringlaste alamsugukonda õige 207. Pärast kudemist hukkuvad kõik idalõhed 208. Angerjas koeb ainult 1 kord elus ühes kohas: sooja Sargasso mere vetikate tihnikutes, 300 m sügavusel 209. Kultuurkarpide kolm teisendit on 1. soomuskarp 2. peegelkarp 3. nahkkarp 210. Luukalade paarilised uimed on 1) rinnauimed 2) kõhuuimed 211. Luukalade paaritud uimed on 1) seljauim 2) pärakuuim 3) sabauim 212. Enamusel luukaladel on toidu peenestamiseks hambad vale 213. Millest toitub läänemere tursk? Toitub peamiselt räimedest ja kiludest 214. Mereangerjas on siirdekala vale 215. Rääbis ja meritint kuuluvad seltsi lõhelised 216. Millisest karplasest on aretatud akvaariumi kuldkalad hõbekogrest
kalapumba abil ja jagavad kalad 3 suuruskasti. 11. Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik, sobib pidada aia- ja talutiikides. Soojalembelised. Sobivad seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Temp 0-35’C, hapnik 2-3mg/l, soolsus – talub rannikumere soolsust, vähetundlik stressi suhtes. Tõud: peegelkarpkala, Amuuri sasaan Aasias, soomuskarp, valgeamuur, jämepea, pakslaup „koi“ Jaapanis aretatud värviline dekoratiivkala Looduslik leviala Euroopas ja Kaug-Idas. 12. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul. Karpkalad kasvatatakse suurtes tiikides. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veerežiimiga – täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega
Kaug-Idas. Kodustamine toimus sõltumatult Kesk-Euroopas (Doonau jõgikond) ja Hiinas Karpkala alamliikide looduslik levila. a – Cyprinus carpio carpio; b – Cyprinus carpio haematopterus; c – Cyprinus carpio viridiviolaceus 12 Sasaan e.ulukkarpkala on tiigikarpkala looduslik eellane Karpkala on maailma vanim kodustatud kala Soomuskarp Peegelkarp 13 KODUSTAMINE Kodustamise, valiku ja aretustöö tulemusel on kasvatataval tiigikarpkalal suurem suu, pikenenud sooltoru, parem sööda omastamine ja kasvukiirus, kehakuju on muutunud kõrgemaks ja lamedamaks ning esinevad erineva soomuskatte tüübiga vormid (soomus ja peegelkarpkalad) 14 Karpkala on introdutseeritud paljudesse maailma maadesse
annaabi.ee 
