Abies nordmanniana - kaukaasia nulg · laiad läikivad okkad · isegi kuivanud võrsel ei tule okkad eriti kergesti lahti · pung ei ole vaigune Kaukaasia nulg ja värdnulg Thuja occidentalis - Harilik elupuu · oksad soomusjad · kollakas- või pruunikasrohelised, alt heledamad · asetsevad katusekivide taoliselt · pikkvõrsetel soomused piklikumad, lühivõrsetel lühemad, keskmisel soomusel õlinääre Thuja plicata - Hiigelelupuu · võrsed jämedad, lapikud · okkad soomusetaolised · pealt läikivad, tumerohelised, alt kahvatuvalgete laikudega · pealmisel küljel väike õlinääre · käbisoomused nahkjad, seemnesoomuste tipus terav sisselõige · seemned ovaalsed, õhukese kestaga, ümbritsetud kitsa helepruuni tiivaga Chamaecyparis pisifera - Mägiebaküpress · võrse tipud allapoole kaardus · okkad soomusjad
Pärineb Ameerikast ja levikuala ulatub USA ja Kanada idaosa rannikualadest läände, kuni Minnesotani välja. Esineb peamiselt soostunud aladel, olles mullastiku suhtes üsna leplik. Harilik elupuu oli esimeseks võõrpuuliigiks, mis toodi 1530. aastate lõpul Ameerikast Euroopasse. Tunnused: Kõrgus 15 kuni 20 meetrit. Perekonda kuuluvad liigid on igihaljad ühekojalised puud või kõrgemad põõsad, okkad on soomusjad ja kinnituvad võrsele vastakuti. Keskmisel soomusel õlinääre, mis sisaldab tugevalõhnalist eeterlikku õli. Kui leht katki murda, on see lõhn eriti hästi tunda. Hariliku elupuu võra on horisontaalsete okste ja tõusvate võrsetippudega, koonusjas-munajas, latv püstine. Koor noorelt sile, punakaspruun, õhuke, vanemas eas oranzikas kuni hallikaspruun, pikisuunaliselt lõhenenud ja kestendab. Vili on puitunud helepruun käbi. Käbid on väikesed, piklikmunajad, seemned lamedad, varustatud 2 tiivaga või tiivutud,
tekivad käbid. Lehed on esimesel paaril aastal keskosas olevad okkataolised ja lineaalsed, hiljem soomusjad. seemned, äärmised on Kühmuline õlinääre on keskmistel puitunut steriilsed. võrset katval soomusel. Keskmise kõrgusega kuni kõrged, jämedad ja sirge tüvega puud. Võra on püramiidjas, okste Käbid asuvad külgvõrsete Areaalis toimub Perekond ja ladva tipp tavaliselt longus, koor pikisuunas tipul, kerajad 0,6-1,2cm tolmlemine aprillist Chamaecyparis ebaküpress kiuliselt ketendav. Lehed asuvad lamedatel läbimõõduga; puitunud juunini, käbid valmivad
VÕRA Noorena kitsaskoonusjas ja tihe, hiljem ebakorrapäraselt silinderjas või munajas. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev, koorekiud sageli spiraalselt ümber tüve. OKKAD Soomusjad. Kollakas- või pruunikasrohelised, alt heledamad, asetsevad katusekivide taoliselt. Pikkvõrsetel soomused piklikumad, lühivõrsetel lühemad. Keskmisel soomusel õlinääre. Talvel muutuvad soomused pruunikaks. Soomused püsivad puul 3-4 aastat ja varisevad koos võrsetega. ÕIED, VILJAD Noorelt isas- ja emasõisikud rohekaskollased. Isaskäbid paiknevad rohkem võra alaosas, emasõied tipuosas. Emaskäbid umbes 1 cm pikkused, valminult helepruunid. Käbisoomused nahkjad ja väljapoole kumerad. Seemned ovaalsed, õhukese kestaga, ümbritsetud kitsa helepruuni tiivaga
H<15 m. Külgoksad lühikesed. Soomused helerohelised. Eestis sage kalmistutel. Thuja occidentalis 'Globosa' Kerajas harilik elupuu. Kuni 1,5 m kõrge tihetate püstiste okstega põõsas. Thuja plicata Don ex D. Don hiigelelupuu Võrsed jämedad, lapikud, vahelduvad kaherealised. Okkad soomusjad 2...3 mm laiad, külgmised soomuse tipud võrse ligi hoiduvad, all valged või valkjassinakad (ribad) laigud, pealt läikivad, tumerohelised, keskmisel soomusel piklik õlinääre. Okkad jäävad ka talveks roheliseks. Käbid väikesed, 1...1,2 cm pikad, 8...10 seemnesoomusega, neist 4...6 seemnetega, munajasovaalsed, helepruunid. Ülemised käbisoomused lansetjad, alumised laiovaalsed. Seemned lapikud, kahe kileja tiivaga. H=50...60 (76) m. Tüve läbimõõt 1...2,5 (6,8) m. Võib saada kuni 1000 a. vanuseks. Areaal. Esineb looduslikult Põhja-Ameerika lääneosas, kus kasvab põhiliselt mägiojade kallastel 1500-2500 m kõrgusel üle merepinna.
Põhimõtted c. Soomused tekivad kalal maimuks saades, vastsel soomuseid ei ole. Soomuste arv d. fikseerub varakult. Hiljem soomuseid juurde ei tule, vaid nad suurenevad koos kala e. kasvuga. Seega, kui kala kasvab kiiresti, suureneb ka soomus kiiresti. f. Siit tuleneb kaks tähtsat järeldust ja kaks võimalust teadlase jaoks, keda huvitab kala g. vanus ja kasvukiirus. h. Kiire kasvu ajal on skleriitide (harjade) vahed soomusel suuremad, aeglase kasvu ajal i. kitsamad. Seetõttu näeb kiire kasvu ajal tekkinud soomuse osa välja heledam, aeglase j. kasvu oma tumedam. Tekivad aastaringid ja me saame lugeda, kui vana on kala. k. 2.Kuna soomuse kasv on üldjoontes proportsionaalne kala keha (pikkuse ) l. juurdekasvuga, saame soomusel aastaringide laiusi mõõtes arvutada, kui pikk oli kala m. mingis vanuses ja kui palju ta aastas pikemaks kasvas
Kirjeldus Elupuu (Joonis 17), ladina k. Thuja, on perekond okaspuude klassist. Eestis elupuid pärismaiselt ei kasva, kuid neid leidub istutatuna (Wikipedia 2011). Harilik elupuu, ladina k. Thuja occidentalis, on levikualaga Põhja-Ameerika idaosas, Suure Järvistu ümbruses. Suurus kuni 10 m. Okkad soomusjad. Kollakas- või pruunikasrohelised, alt heledamad, asetsevad katusekivide taoliselt. Pikkvõrsetel soomused piklikumad, lühivõrsetel lühemad. Keskmisel soomusel õlinääre. Talvel muutuvad soomused pruunikaks. Soomused püsivad puul 3-4 aastat ja varisevad kood võrsetega. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid ei talu liiga kuiva pinnast. Mõõdukalt varjutaluv. Juurestik pindmine ja laialiulatuv. Eluiga kuni 400 aastat. Joonis 12. Elupuu (http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri&id=7&mid=1099) 49 Kasutamine
jõeorgudes alates Alaska lõunaosast kuni California põhjaosani. Kaljumäestikus tõuseb kuni 2100 m. kõrgusele üle merepinna. Moodustab segapuistuid koos teiste okaspuuliikidega (Picea glauca, P. sitchensis, P. engelmannii, Pseudotsuga menziesii, Pinus monticola jt.). Võrsed: lapikud, lamedad, vanemad helepruunid, ümarad, kaetud soomustega. Pungad: väikesed, peidetud soomuste alla Okkad: soomusjad, keskmisel soomusel pealküljel piklik õlinääre. Soomused pealt tumerohelised, alt üsna valkjad. Külgmised soomused hoiduvad võrsele. 14 Käbid: munajasovaalsed, helepruunid, 1...2 cm pikad, 10...12 soomustepaariga. Seemned valmivad esimesel aastal ja on ümbritsetud tiivaga. 15. Perekond ebaküpress ja mägi-ebaküpress Perekond ebaküpress (Chamaecparis Spach) ingl
Eestis vähearvuline, sest ei talu karme talvi. Eestis kasvavate puude kõrgus kuni 22 m (Taagepera park), suuremaid eksemplare kasvab veel Saaremaal ja Järvseljal jm. Sobiv kasvatada külmade tuulte eest varjatud kohtades, perspektiivne just Lääne-Eestis ja saartel. Kõrgus 50...60 m. · Okkad soomusjad 2...3 mm laiad, külgmised soomuse tipud võrse ligi hoiduvad, all valged või valkjassinakad (ribad) laigud, pealt läikivad, tumerohelised, keskmisel soomusel piklik õlinääre. Okkad jäävad ka talveks roheliseks · Käbid väikesed, 1...1,2 cm pikad, 8...10 seemnesoomusega, neist 4...6 seemnetega, munajasovaalsed, helepruunid. Ülemised käbisoomused lansetjad, alumised laiovaalsed. · Võrsed jämedad, lapikud, vahelduvad kaherealised · Seemned lapikud, kahe kileja tiivaga · Puit on kerge, pehme, keskmise tugevusega, välistingimustes väga vastupidav, väga
jõeorgudes alates Alaska lõunaosast kuni California põhjaosani. Kaljumäestikus tõuseb kuni 2100 m. kõrgusele üle merepinna. Moodustab segapuistuid koos teiste okaspuuliikidega (Picea glauca, P. sitchensis, P. engelmannii, Pseudotsuga menziesii, Pinus monticola jt.). Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: lapikud, lamedad, vanemad helepruunid, ümarad, kaetud soomustega. Pungad: väikesed, peidetud soomuste alla Okkad: soomusjad, keskmisel soomusel pealküljel piklik õlinääre. Soomused pealt tumerohelised, alt üsna valkjad. Külgmised soomused hoiduvad võrsele. Käbid: munajasovaalsed, helepruunid, 1...2 cm pikad, 10...12 soomustepaariga. Seemned valmivad esimesel aastal ja on ümbritsetud tiivaga. Puud eelistavad kasvada suure õhuniiskusega aladel. Euroopasse toodi hiigel-elupuu veidi üle 3 sajandi hiljem kui harilik elupuu ja on meil osutunud üsna külmahellaks. Palju
annaabi.ee 
