Puistu koosseis võib kujuneda ebasobivaks, kuna enamuspuuliigi võib moodustada sookask. Jääksoode metsastamisel on väga oluline veerežiim, mis sõltub kraavivõrgu ja eelvoolu korrasolekust. Sellised jääksood, mis kannatavad periooditi või pidevalt liigniiskuse all või kus võib esineda üleujutusi, metsastamiseks ei sobi. Soodsa veerežiimiga jääksood jagunevad toitainetesisalduse poolest kahte rühma: 1. oligotroofseks soomullaks 2. eutroofseks või mesotroofseks soomullaks. Eestis on levinud peamiselt oligotroofsed jääksood. 22. Soode teke mineraalmaade soostumisel Eestis on soo tekkinud kahel viisil: järvede kinnikasvamisel mineraalmaa soostumisel. Esimesed sood tekkisid valdavalt mineraalmaa soostumisel. Mineraalmaa soostumine toimub kahel viisil: Nõgudes toimub veega küllastunud mulla gleistumine. Tekib
maapinnale; - intensiivse soostumise tulemusena tekkinud AO horisont; - levik peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Rohumaadel jussheina kkt., Eesti halvimad mullad. MKT: mustika-karusambla männikud, III-IV boniteet a) Leetunud gleimullad LkG b) Turvastunud leedemullad LG1 Soomullad 23,2% Eestimaast (920000 ha) alaliselt liigniisked alad (esmane põhjus), pinnal > 30 cm turvast; - mineraalainete sisaldus < 50%; - soomullaks on turbamassi pindmine kiht; - põllu- või metsamaj. seisuk. - soometsad, -karjamaad, -põllud; - veega toitumise tüüp: survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega; 1) Madalsood - M 13,8% (harit. 84000 ha e. 8%) 2) Siirdesood - S (3,7%) 3) Rabad - R (5,7%) Turba lagunemisastme määramine: 1) halvasti lagunenud < 20%; 2) keskm. lag 20-40%; 3) hästi lag. > 40%. Turba liik: määratakse taimejäänuste järgi - tarnaturvas, pillirooturvas, turbasamblaturvas jne.
54. !Soostumine! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas koos kõigi eelpool käsitletud protsessidega. 2 faasi: 1) algab ajutise liigniiskusega (mullad gleistunud). Gleistumise tunnuseks on rooste täpid, rooste laigud. Taandunud rauaühendid on liikuvad, lahustuvad (FeO). Fe2O3 ei ole lahustuv ja uhutakse minema. 2) turvastumine algab, kui pindmiseks kihiks kujuneb turba horisont. Kui turvast on üle 30cm, siis nimetatakse seda soomullaks, madalsoo M. 55. !Kamardumine! huumusainete teke ja kogunemine mulda. 56. !Leostumine! Leostumine on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade ja karbonaatide) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel. 57. !Küllastumine! Mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. 58. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud 1) Mullatüüp – ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund
Mineraalmaa soostumine – põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. Mineraalmaad on soostunud meil ka mulla arengu tagajärjel. Muldade pikaajaline leetumine ja gleistumine on põhjustanud vettpidava mullakihi ja liigniiskuse teket, mis on loonud eeltingimused niiskuslembestentaimede levikuks ja turba settimiseks. Mulla loodusliku arengu tagajärjel kujuneb soostunud leetmuld ja soostunud kamarmuld aja jooksul soomullaks, soostunud mineraalmaa sooks. Mineraalmaade soostumisel etendavad olulist osa kliima ja pinnamood. Esmajoones soostuvad reljeefi madalamad alad, kuhu koguneb vesi. • Jääjärvetasandikel soodustab –viirsavi • Rannikul soodustab –rannavallid ja luited Mineraalmaa soostumist soodustavad veel: • Allikad-allikasood • Nõrgkivimoodustumine - mustjaspruun Fe, Mn, Al jt metallide ühenditest kiht • Metsapõlengud • Kopratammid
5) Soostumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas koos kõigi eelpool käsitletud protsessidega. 2 faasi: 1) algab ajutise liigniiskusega (mullad gleistunud). Gleistumise tunnuseks on rooste täpid, rooste laigud. Taandunud rauaühendid on liikuvad, lahustuvad (FeO). Fe2O3 ei ole lahustuv ja uhutakse minema. 2) turvastumine algab, kui pindmiseks kihiks kujuneb turba horisont. Kui turvast on üle 30cm, siis nimetatakse seda soomullaks, madalsoo M. Kamardumist ei peeta mullatekke elementaarprotsessiks, sest kamardumisega seondub huumusainete teke ja kogunemine mulda. Eesti Mullastik Muldi võib klassifitseerida mitmeti. Kõige põhjendatum on muldade geneetiline klassifikatsioon, mis arvestab muldade arengulugu e. geneesi. Suurimaks geneetilise klassi ühikuks on tüüp, mis iseloomustab üldist mullatekke protsessi suunda. Tüüp jaguneb alltüüpideks: liik ja erim. Lähtekivimi omaduste alusel grupeeritakse rähkmullad,
Puistu koosseis võib kujuneda ebasobivaks, kuna enamuspuuliigi võib moodustada sookask. Jääksoode metsastamisel on väga oluline veereziim, mis sõltub kraavivõrgu ja eelvoolu korrasolekust. Sellised jääksood, mis kannatavad periooditi või pidevalt liigniiskuse all või kus võib esineda üleujutusi, metsastamiseks ei sobi. Soodsa veereziimiga jääksood (pinnaveetase on vähemalt 0,3...0,4 m sügavusel) jagunevad toitainetesisalduse poolest kahte rühma: 1. oligotroofseks soomullaks; 2. eutroofseks või mesotroofseks soomullaks. Eestis on levinud peamiselt oligotroofsed jääksood, kus puud kasvavad kehva mullaviljakuse, esijoones fosfori vähesuse tõttu sama viletsasti kui looduslikus rabas. Esimesed katsealad rajati sügava oligotroofse soomullaga jääksoodele selleks, et selgitada mineraalväetiste mõju puutaimede ja metsakultuuride arengule ning kasvule. Väetuskatsete
boniteet 30-40 hp. a. turvastunud leedemullad LG1 · välja kujunenud karbonaadivaesetel kergetel lähtekivimitel (liivadel, sl) LkG muldade edasisel soostumisel metsade all, põhjavesi valdavalt Soomullad FAO - Histosols 23,2% Eestimaast M 13,8% madalsoo S 3,7% siirdesoo R 5,7% rabasoo Madalsoo · alaliselt liigniisked alad (pinnal >30 cm turvast · mineraalainete sisaldus <50% · soomullaks on turbamassi pindmine kiht · põllu või metsa majandusseisukohalt soometsad,-karjamaad,-põllud · veega toitumise tüüp, survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega · teke: 1) mineraalmuldade LG1(-S-R) või G1(-M) soostumisel (turvastumisel) 2) veekogude kinnikasvamisel (laugjad madalaveelised veekogud põhjast, sügavad veekogud R)
30-40 hp. a. turvastunud leedemullad LG1 · välja kujunenud karbonaadivaesetel kergetel lähtekivimitel (liivadel, sl) LkG muldade edasisel soostumisel metsade all, põhjavesi valdavalt Soomullad FAO - Histosols 23,2% Eestimaast M - 13,8% madalsoo S - 3,7% siirdesoo R - 5,7% rabasoo Madalsoo · alaliselt liigniisked alad (pinnal >30 cm turvast · mineraalainete sisaldus <50% · soomullaks on turbamassi pindmine kiht · põllu või metsa majandusseisukohalt - soometsad,-karjamaad,-põllud · veega toitumise tüüp, survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega · teke: 1) mineraalmuldade LG1(-S-R) või G1(-M) soostumisel (turvastumisel) 2) veekogude kinnikasvamisel
annaabi.ee 
