Samas on vask kasutatavuselt metallide hulgas peale rauda teisel kohal. Leidb looduses ka ehedalt, kuid siiski enamjaolt eksisteerib ta ühendeis. Vaske võib leida ligikaudu 200 mineraali koostisest. Mulla keskmiseks vasesisalduseks arvestatakse 20mg/kg, kuid see näitaja kõigub väga suurtes piirides. Vaserikkad on punased ja kollased mullad, aga ka mustmuld sisaldab palju vaske. Vaske leidub vähesel määral aga soomuldades ning turvasmuldades. Samuti leidub seda mikroelementi vähe ka karbonaatsetes leetmuldades. Taimed saavad kätte väga väikese osa mullast leiduvast vasest. Eestis vasevaeseid muldi 40%. Taimede ja söötade vasesisaldus ning seda mõjutatavad tegurid. Vask soodustab fotosünteesi protsessi, suurendades klorofüllisisaldust. Samuti soodustab ta lämmastiku omastamist ja valkude sünteesi ning tärklise omastamist taimede poolt. Üheks positiivseks pooleks on ka taimede hingamise stimuleerimine
soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud selliste kasvutingimustega ja millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti. Soomuldi Eestis: 23,2% , metsas 36,7%, haritaval maal 7,9% Iseärasused: 1) soo kasvab turba kasvamisega, kujundab ala mikroreljeefi; 2) soomuld kasvatab endale lähtekivimit -turvast, turba alune osa on mineraalne aluspõhi; Vesi, mis tsirkuleerib turbas, etendab olulist osa soos kasvavate taimede toitumisel. Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi: 1. Toitumine põhjaveest. Võimalik kahte moodi: 1. Survega e. allikaline 2. Surveta Paremaks loetakse surveta põhjaveest toitumist, aluspind rõhtne või kaldu. Esimesel juhul seisev põhjavesi, teisel liikuv põhjavesi. Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest.
Vaba vesi- Gravitatsioonivesi-ehk vajuvesi ehk nõrgvesi ehk vaba vesi on aeratsioonivööndis raskusjõu toimel liikuv vesi Kapillaarvesi-pinnase tühemikke, kivimite poore jt lõhesid osaliselt või täielikult täitev vesi, mis püsib seal pindpinevusjõu toimel. Leidub kapillaarvöös Toetuv kapillaarvesi-kujuneb põhjavee kohale ja moodustab nn. kapillaarvöötme, tema on oluline kõrge põhjaveetasemega gleistunud-, glei- ja soomuldades Rippuv kapillaarvesi-moodustub sademeist ja juurdevoolanud pinnaveest ning kujutab endast enamiku muldade põhilist veevaru Sorptsiooniliselt seotud vesi- Pendulaarvesi- Põhjavesi-on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Ülavesi-ehk õrrevesi on ajutine põhjavesi aeratsioonivööndi vett halvasti läbi laskvail mulla- ja kivimikihtidel
suure liigniiskusega, soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud selliste kasvutingimustega ja millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti. Soomuldi Eestis: 23,2% metsas 36,7% haritaval maal 7,9% Iseärasused: 1)soo kasvab turba kasvamisega, kujundab ala mikroreljeefi; 2)soomuld kasvatab endale lähtekivimit -turvast, turba alune osa on mineraalne aluspõhi; Vesi, mis tsirkuleerib turbas, etendab olulist osa soos kasvavate taimede toitumisel. Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi: 1. Toitumine põhjaveest. Võimalik kahte moodi: 1. Survega e. allikaline 2. Surveta Paremaks loetakse surveta põhjaveest toitumist, aluspind rõhtne või kaldu. Esimesel juhul seisev põhjavesi, teisel liikuv põhjavesi. Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest.
Karusamble (kr) – tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga, viljakam eelmisest, III bon männikud, Kirde-Eestis, 1% metsadest. Soometsad Muldadel kus pindmine horisont on turvastunud, turba tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega. Soomuldi Eestis: 23,2 % o Metsas 36,7% o Haritaval maal 7,9% Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi o Toitumine põhjaveest o Üleujutusveest o Sademetest. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi o Madalsoomuld (M) – soodest 55% o Siirdesoomuld (S) – soodest 9% o Rabamuld (R) – soodest 36% Rohusoometsad – valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla alla mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda).
keskkonnas. Lubiväetiste kasutamine suurendab liikuva molübdeeni sisaldust mullas. Molübdeenivaesed mullad on Pärnu ja Kasari jõgikonnas ning Võrtsjärve põhjaosas. Vase sisaldus sõltub eelkõige lähtekivimist ja orgaanilise aine sisaldusest mullas. Vaserikkad mullad on Pärnu ja Kasari jõgikonnas, Põhja-Eesti looaladel ja Saaremaa huumusrikastes muldades. Vasevaesed on huumusvaesed kerge lõimisega happelised mullad. Vasepuudus on iseloomulik soomuldades kus vask on tugevasti seotud orgaanilise aine poolt ja seetõttu taimede poolt raskesti omastatav. Taimedele kergesti omastatava tsingi poolest on rikkamad leetunud, gleistunud ja gleimullad ning eriti soomullad. Koobalti poolest vaesed on Põlva, Valga ja Võru maakonna mullad. Seleeni puudus on iseloomulik happelistele muldadele. Orgaanilised väetised Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained, mis otseselt või töödeldult
toitaineterikas, võib esineda üleujutusi. lagunema. Kujunevad glei või soostunud mullad, tsirkuleerib turbas, etendab olulist osa soos Iseloomulikud on leostunud gleimullad (Go), kus toorhuumuse horisont 10-30 cm. Mikroreljeef kasvavate taimede toitumisel. küllastunud gleimullad (G(o)) ja turvastunud mätlik. Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi: mullad. Mullareaktsioon neutraalne, mikroreljeef Puistutest on valitsevateks kaasikud (2/3) aladest, 1. Toitumine põhjaveest. mätlik. järgnevad kuusk ja sanglepp. Esineb ka Võimalik kahte moodi: Puistutest on sagedasemad kaasikud (2/3) ja segapuistusid- kask, sanglepp, haab, kuusk, harva 1. Survega e. allikaline sanglepikud (1/10)
tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega, soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud selliste kasvutingimustega ja millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti. Soomuldi Eestis: 23,2% metsas 36,7% haritaval maal 7,9% Iseärasused: 1)soo kasvab turba kasvamisega, kujundab ala mikroreljeefi; 2)soomuld kasvatab endale lähtekivimit -turvast, turba alune osa on mineraalne aluspõhi; Vesi, mis tsirkuleerib turbas, etendab olulist osa soos kasvavate taimede toitumisel. Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi: 1. Toitumine põhjaveest. Võimalik kahte moodi: 1. Survega e. allikaline 2. Surveta Paremaks loetakse surveta põhjaveest toitumist, aluspind rõhtne või kaldu. Esimesel juhul seisev põhjavesi, teisel liikuv põhjavesi. Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest.
annaabi.ee 
