kopsud(pulmones). Hingamiselundid kliinilises praktikas: ülemised hingamisteed – ninaõõs koos neelu ninamise osa ja kõriga; alumised hingamisteed – hingetoru ja teised õhku juhtivad elundid. Peensoole FN: Peensooles lagundatakse valke edasi ning toimub toitainete imendumine verre. Kopsud: Parem kops koosneb 3 sagarast, vasak – 2 sagarast. Asend: rindkereõõnes pleurakottides. FN: gaasivahetus. Kõhunääre(PANCREAS): eritab kõhunäärmenõret ja hormoone, toodab soolkanali limaskest soolenõret. Skeletilihaste FN: *liigutada skeleti osa ja tagada selle üksikosade liikumine *anda kehale kuju *toota kehasoojust *kaitsta siseelundeid
Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest. Skelett- organismi elundkond,mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.Skelett jaguneb kere,pea ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosaks on selgroog.Kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Jäsemete luustik jaguneb ees ja tagajäsemeluudeks. Magu- söögitooru ja soolkanali vahel paiknev seedetrakti laienenud osa.Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel maonõre fermentide toimel. Ühekambriline magu- paikneb diafragma ja maksa tagaküljel.Mao kuju on kõikidel erinev ja oleneb täitumisastmest.Magu jaotatakse kolme ossa : vasakul on kardiaalne osa,keskel on fundus ja paremal pülooriline osa. Mitmekambriline magu mäletsejalistel.Koosneb kutaanse limaskestaga kattunud
maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest. Skelett- organismi elundkond,mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.Skelett jaguneb kere,pea ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosaks on selgroog.Kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Jäsemete luustik jaguneb ees ja tagajäsemeluudeks. Magu- söögitooru ja soolkanali vahel paiknev seedetrakti laienenud osa.Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel maonõre fermentide toimel. Ühekambriline magu- paikneb diafragma ja maksa tagaküljel.Mao kuju on kõikidel erinev ja oleneb täitumisastmest.Magu jaotatakse kolme ossa : vasakul on kardiaalne osa,keskel on fundus ja paremal pülooriline osa. Mitmekambriline magu – mäletsejalistel.Koosneb kutaanse limaskestaga kattunud
Elementaarset kaltsiumit ei leidu looduses, kõige tavalisem CaCo3.loom vajab mineraalelementi, kuid me söödame loomale mineraale. Mineraalelemendid imenduvad kas passiivselt või aktiivselt. Passiivne tähendab seda, et ioonid läbivad soole epiteelis rakkudevahelisi kanalite kaudu lihtsa difusiooni teel ( madalama September-detsember 2008. a. kontsentratsiooni suunas). Ca ioon surutakse läbi kanali transportvalkude abil. Mineraalelementide ioniseerumist mõjutavad soolkanali pH, ammoniaak, rasvade sisaldus söödas jne jne. Tänapäeval kasutatakse söötmispraktikas nn kelateeritud mineraalelemente, kus kahevalentsed mineraalelemendid on seotud aminohapetega ja/või valkudega. Sellised mineraalelemendid imenduvad kui aminohapped, mis pole reguleeritud hormonaalsüsteemiga. Tööstuslikult on võimalik tänapäeval siduda transportvalkudega kuute elementi. Kaltsium Kõige levinum mineraalelement.
Kaela ees-ja keskosas asetseb söögitoru ja kaela pikklihase vahel.Söögitoru kolmekestaline sein koosneb seespoolsest kutaansest limaskestast, vahepealsest lihas- ja väljapoolsest adventitsiaal- või serooskestast.Söögitoru lihaskest on paks ning koosneb sisemisest,tsirkulaarsest ehk ringlihaskihist ja välimisest,longitudinaalsest ehk pikilihaskihist. 10. Magu (1- ja mitmekambriline magu) Magu on söögitoru ja soolkanali vahel paikenv seedetrakti laienenud osa .Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel maonõre fermentide toimel. Ühekambriline magu: Ühekambriline magu paikenb diafragma ja maksa tagakülje intratorakaalses kõhuõõnes mediaantasandist enamikus vasakul, seal 7.-12. ja hobusel 9.-15. roide vahelise ruumi piirkonnas.Mao kuju on individuaalselt erinev ja oleneb täitumisastmest
Kaela ees-ja keskosas asetseb söögitoru ja kaela pikklihase vahel.Söögitoru kolmekestaline sein koosneb seespoolsest kutaansest limaskestast, vahepealsest lihas- ja väljapoolsest adventitsiaal- või serooskestast.Söögitoru lihaskest on paks ning koosneb sisemisest,tsirkulaarsest ehk ringlihaskihist ja välimisest,longitudinaalsest ehk pikilihaskihist. 10. Magu (1- ja mitmekambriline magu) Magu on söögitoru ja soolkanali vahel paikenv seedetrakti laienenud osa .Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel maonõre fermentide toimel. Ühekambriline magu: Ühekambriline magu paikenb diafragma ja maksa tagakülje intratorakaalses kõhuõõnes mediaantasandist enamikus vasakul, seal 7.-12. ja hobusel 9.-15. roide vahelise ruumi piirkonnas.Mao kuju on individuaalselt erinev ja oleneb täitumisastmest
võib põhjustada respiratoorprobleeme. Järgneb vireemia, viiruse paljunemine lümfoidkoes ning massiline replikatsioon toimub ~8 päeva jooksul munajuhas. Muutused munakoores tekivad samaaegselt. Munad sisaldavad pindmiselt ja sees viirust 8-18 päeva. Munajuha valendik on täidetud viirust sisaldava eksudaadiga, mis saastab ka sõnnikut. Erinevalt teistest lindude adenoviirustest, võib viirus paljuneda ainult üksikjuhtudel soolkanali epiteelis. Tibud, kes on koorunud infitseeritud munadest, võivad eritada viirust ja neil moodustuvad antikehad. Sagedamini jääb viirus latentseks ja antikehad ei moodustu kuni linnu munemiseni, sel ajal hakkab viirus reaktiveeruma ja paljunema munajuhas ning toimub tsükli kordumine. Kliiniline pilt: Haiguse esmaseks tunnuseks on munakoore pigmendi värvuse muutus (normist heledam), pehme koor või kooreta munad. Kuna linnud püüavad ise süüa kooreta mune, jääb
proksimaalselingu, millele järgneb veisel 1½-2 ja lambal 3 ringi tsentri suunas kulgevat tsentripetaalset kääru. Keskosas moodustab ta tsentraalse koolu, minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 19) Pankreas ja maks maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,
soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspool: 3 paari süljenäärmeid eritavad sülge maks - HEPAR eritab sappi kõhunääre - PANCREAS eritab kõhunäärmenõret ja hormoone ● Soolkanali limaskest toodab soolenõret. ● Imendumist (resorptsioon) juhivad: hormoonid, bioakt. ained, silelihaste aktiivsus, autonoomne NS Seedeelundkonna/seedetrakti funktsioon? ● Tagada organismile väliskeskkonnast vajalik energeetiline varu: toitaineid, vitamiinid, mineraalsoolad, veevarud (toidu vastuvõtt, ladustamine, seedimine, imendumine ● hormoonide tootmiseks, immuunreaktsioonideks ● Eemaldada ainevahetuse jäägid (elimineerimine)
annaabi.ee 
