müütide poole. Kuni 18.sajandi lõpuni oli kirjanduses nn. müüdiperiood. 20.sajandil tõrjus realism müüdi tagaplaanile, sest kirjanikke huvitas rohkem kaasaja tegelikkus. Siiski kasutasid nii romantikud, realistid kui ka modernistid edaspidigi müütilist ainest. Nüüd 21.sajandi alguses on huvi müütide vastu jälle suurenenud. ● Kuidas kutsub üles rõhuvate ühiskondlik-majanduslike jõudude kriitikale ? ● Miks on sookategooria oluline kirjanduses ? Pam Morris „Literature and Feminism“: ● Kirjandus väljendab inimkonna kõrgemaid püüdlusi ja huve ning üllamaid näiteid inimmõtte ja teo haardest ● Kirjandus kui võimas kultuuriline praktika ● Kuidas kirjandus osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naise ebavõrdset seisundit ühiskonnas, mitte ei peegelda naiste elurealiteete. ● Miks on sugu nii olnuline ? vast:
Oluline on kirjandus kui keel, mis erineb teadus- ja tebekeelest. • Kavatsuslik: kirjeldada probleemi, mida arvatakse, et kirjanik on tahtnud rõhutada. • Tundmuslik: seotud emotsionaalsusega, mida loetu lugejas tekitab. • Lähilugemine e eksplikatsioon – detailne ja nüanssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Feministlik kirjandusteooria. Feminismi põhilähtekohad. Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud? Kuidas mõista Virginia Woolfi lugu Shakespeare’i õest („Oma tuba“ lk 184-187, ÕIS) • Põhilähtekohad: 1)lääne tsivilisatsioon on valdavalt patriarhaalne 2)naine peab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks võtma patriarhaalse ideoloogia. Tulemus: oma soo alahindamine ja allumine meeste võimule 3)naine kui „teine“, kui mehel põhineva vormi negatiivne poolus
Benefaktiiv 'millegi jaoks' baski keeles Distributiiv 'millegi (ühe ühiku) kohta' tsuvasi keeles Orientatiiv 'pööratud millegi poole' mandzu keeles Kausaal 'millegi tõttu' ketsua keeles Ornatiiv 'millegagi varustatud' dumi keeles Morfoloogilised kategooriad Sugu e geenus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis määrab sõna morfoloogilise klassi ehk sõna enda ja sellega kaasnevate sõnade muutumise. Morfoloogilised kategooriad Sookategooria liikmeid: Mees-, nais- ja kesksugu nt horvaadi, islandi ja fääri keeles Mees- ja naissugu nt prantsuse, iiri, läti ja portugali keeles Ühis- ja kesksugu nt taani, rootsi ja hollandi keeles Elus ja elutu nt baski, sumeri ja paljudes indiaani keeltes Mõnes keeles võib olla ka üle kolme soo, nt luganda keeles on 10 sõnaklassi, mis sisaldavad mitmesuguse tähendusega sõnu. Sellest hoolimata on neid mõnikord pealkirjastatud järgnevalt: inimesed, pikad asjad, loomad,
juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, „teise“, mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest erinevusest, vaid on seega kultuurilise konstruktsiooni, kasvatuse küsimus. Simone de Beauvoir: „Me ei sünni, pigem saame me naiseks.“ Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste
* naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, „teise“, mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest erinevusest, vaid on seega kultuurilise konstruktsiooni, kasvatuse küsimus. Simone de Beauvoir: „Me ei sünni, pigem saame me naiseks.“ 18. ja 19.saj.suurromaanid mõtisklevad teema üle kuidas saada/kasvada meheks või naiseks. Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab
juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, ,,teise", mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest erinevusest, vaid on seega kultuurilise konstruktsiooni, kasvatuse küsimus. Simone de Beauvoir: ,,Me ei sünni, pigem saame me naiseks." Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Feministliku kirjandusteooria alused. Mis huvitab feminislikke kirjandusteoreetikuid? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim.
kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses toetub feminislikule arusaamale ühiskonnas ja kultuuris valistevatest soohierarhiatest. Miks on oluline niisugust arusaama kanda üle kirjanduse analüüsi, ehk teisisõnu, kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Sookategooria on alati kohalolev, soomõiste on universaalne ja on kõikide kultuuride kesksemaid jooni. Virginia Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: ,,Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba". See sisaldub Woolfi naistele ja kirjandusele keskenduvas essees ,,Oma tuba" (1929). Kas nii väites keskendub Woolf kirjandusteksti või kirjanduse kontekste puudutavatele aspektidele? - Keskendub kirjanduse kontekste puudutavatele aspektidele. (Kontekst ehk kaastekst
Sooline ebavõrdsus on sooerinevuse kultuurilise konstruktsiooni tulemus
(sex>
annaabi.ee 
