Koduülesanne nr. 1 Arvutada maja aastane soojusvajadus (ilma ja koos sooja tarbeveega), vajalik maksimaalne küttevõimsus, vajalik maksimaalne gaasi kulu, aastane gaasikulu ja aastane gaasi maksumus. Eraldi arvutada välja soojuskadu läbi seinte, uste ja akende ning ventilatsiooniga. Arvutada katla kasutegur gaaskütuse kasutamisel ja soojuskaod. Kütmiseks kasutatud katel peab tagama ka sooja tarbevee tootmise. Kütmiseks kasutatava maagaasi koostis ja kütteväärtus ning põlemisgaaside keskmised
-20...-15 Q2 1,11 -15...-10 Q3 0,97 -10...-5 Q4 0,84 -5...0 Q5 0,71 0...5 Q6 0,59 5...10 Q7 0,46 Q 6,53 2. Graafik 1. Soojuskoormuse kestvusgraafik Sooja tarbevee koormus 3. Tippkoormus: Q=Qmax+Qsoojuskaod=2,088MW Aastatoodang: Q=(Qküte+Qvent+Qtv)/(1-kaod)=4401 MWh 4. Kütusetarve M=KM soojusvajadus/(kütuse kütteväärtus*katlamaja kasutegur)=166,1 t/a 2 5. Veekulu ja läbimõõt G=tippkoormus/(vee erisoojus*(Tpv-Ttv))=9,06 kg/s Tihedus (92,2°C)=968,8 Gmahuline=G/tihedus=0,0094 m3/s Sobiv väljuvate torude diameeter antud piirkonna soojusvarustuse tagamiseks: 4* A d = = 0,0997m 6. Keskmine soojuskandja ja ruumiõhu temperatuuride vahe arvutusliku reziimi korral: tksaw=55°C Tabel 4
Hot tap water and other constant load 1 1 Total 4 4 soojusenergia 0 240 Kateldeks vali 2MW+2MW katlad Baaskoormuse katel Biomass 2 Tipukoormuse katel Kerge kütteõli 2 16 MW ristumine kollase joonega Tipukoormus Baaskoormus Aastane soojusvajadus kokku Baaskoormus Kütuse energiasisaldus Qf peab olema Biomassi kütteväärtus on 0,75 MWh/m3 loose, seega Kütuse kogus Biomassi maksumus on 11 /m3 loose, seega Kütuse maksumus Tipukoormus Kütuse energiasisaldus Qf peab olema Kerge kütteõli kütteväärtus on 0,90 MJ/dm3, seega Kütuse kogus Kerge Kütteõli on 570 /m3, seega Kütuse maksumus Muutuvkulu komponendi: Muutuv kulud kokku Aastane soojus vajadus Muutuvkulu komponent soojuse hinnas Püsivkulu komponendi:
Valgus võib taime idanemist kiirendada, aga ka pärssida. Osad seemned ei suuda valguse puudumisel idanedagi. Valguse mõjul omandavad taimed peale idanemist rohelise värvuse algab fotosüntees, mis toimub rohelise pigmendiga klorofülli molekulides. Vajatav valgustatuse hulk päevas on taimeliikidel erinev, aga normaalseks arenguks vajavad nad kõik pimedat ning seega ei tohiks ööpäevane valgustatuse kestvus olla pikem kui 16 tundi. Liigiti on taimede soojusvajadus erinev, aga üldiselt jääb idanemiseks vajalik temperatuur vahemikku 13-24°C. Katset oli väga põnev ise jälgida ja andmeid kirja panna, et võrrelda siis taime kasvu. -9- KASUTATUD KIRJANDUS http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1046_1031.html http://nammy.pbworks.com/Murulauk http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht -10-
Tahm on kergestisüttiv ja hea soojaisolaator. [Võrgumaterjal] Available at: http://www.tahmatont.ee/lisalugemist/ Igor Sarin, M. S., 2015. Suitsu ja põlemisgaaside eemaldamine tulekahjudel. rmt:: s.l.:s.n. Jürgenson, M., 2010. Tuleohutus. [Võrgumaterjal] Available at: https://tuleohutus.wordpress.com/2010/01/14/ulimurgine- vingugaas/ Kalme, L., 2004. Korstnapühkija tahmast. [Võrgumaterjal] Available at: https://ilm.ee/index.php?41051 Kask, Ü., 2017. Põlemine.Küttekolded. Hoonete soojusvajadus. Küttesüsteemide kavandamine. rmt:: s.l.:s.n., p. 13. Keskonnaministeerium, 22.03.2018. Põlemisel tekkivast mürgistusohust. [Võrgumaterjal] Available at: http://www.envir.ee/et/polemisel-tekkivast-murgistusohust Klaos, M., 17.09.2013. Tulekahju areng. [Võrgumaterjal] Available at: http://opetaja.edu.ee/112/112/53.htm Kütt, K., kuupäev puudub Tahm kui aerosool. [Võrgumaterjal] Available at: http://www.globe.ee/doc/OK_tahma_vahendid_ja_kasutamine.pdf Nicole AH Janssen, M. E. G.-N. T. L
Sügavustel 25...70 m on põhjavee temperatuur Eesti territooriumil 6,5...7 °C 10-70 m Põhjavee voolusuund 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 106 Põhjavesi Erinevatele soojusvajadustele vastav puurkaevu tootlikkus, kui vee keskmine temperatuur on 5 ºC Soojusvajadus kW Puurkaevu tootlikkus m3/h 8 1,2 12 1,8 18 3,0 25 3,6 Põhjavett kasutavad süsteemid on kõige tõhusamad, sest võrreldes teiste soojuspumba lahendustega on madalatemperatuurilise soojuskandja temperatuur läbi aasta kõige kõrgem ja stabiilsem.
D=4*q*1000/(*v)=4*10,11*1000/(3,14*1,5)=85,8 mm Kus q arvutuslik veekulu, V voolu kiirus (1,5 m/s) Valin külma vee torustikuna 100 mm PE toru. 2.13 Ajutise soojusvarustuse arvutus. Soojusenergia vajadus tehnoloogiliseks otstarbeks ja töödeks talvel arvutatakse ehitustööde tehnoloogia ning kehtivate normatiivide alusel. Üldine ehitusplatsi soojusenergia vajadus: Qüld = Qküt x k1 kus Qküt - soojusvajadus hoonete kütteks k1 - soojustorustiku kadusid arvestav tegur (1,15) Soojusenergia vajadus hoone kütteks Qküt = (a*qo*(tsis - tväl)) Vkorrus (KJ/h) kus a tegur, mis sõltub välisõhu arvestuslikust temperatuurist, a = 1,1, kui tväl -20ºC qo - hoone eriküttetegur, KJ/m3hºC. (1,9 KJ/m3hºC) tsis arvestuslik hoone sisetemperatuur (20ºC) tväl arvestuslik hoone välistemperatuur (-20ºC) Vkorrus korruse kubatuur (1. ja 2
14.Kuidas tekivad rasked aeroioonid? 15.Looduslikud aeroioonide allikad? 16.Ruumi piirete soojusläbikande arvutus? 17.Piirde soojus omastatvus ja mida see iseloomustab ja millest oleneb? 18.Piirde soojuspüsivus, soojus omastatvus. Kuidas grupeeritakse hooneid soojuspüsivuse järgi. 19.Niiskuse mõju hoontete piiretele. 20.Soojusvarustus liigtus ja iseloomustus. 21.Kaugkütte eelised? 22.Hoonde soojusvarustus koormuse arvutus(valem)? 23. Hoonete soojusvajadus, millest koosneb. 24.Hoonete välispiirete soojuskadude detailne arvutus. 25.Ruumi summaarsete soojuskadude määramine. Kestvuskõver illustreerib soojuskõvera ühte soojuskomponenti e. tempide vahet. Graafiku vertikaaltelg näitab tempi. Kuna kütte soojuskoormus on võrdeline sise ja välisõhu tempide vahega.(Viimane valem) siis kajastab vert. telk ka soojuskoormust, mille abs. väärtus = vastava tempide vahe ja hoone erisoojuskoormuse korrutisega
tootmise jääksoojust. Põhiliseks kaoks jääb lahkuvate suitsugaaside soojus temperatuuril 100 180 °C. Sellise protsessi kasutegur on kuni 85 92%, mis tähendab tunduvat kütuse kokkuhoidu võrreldes elektrienergia ja soojuse eraldi tootmisega ja vähendab ümbruskonda paisatavate kahjulike gaaside hulka ning on tavaliselt ka ökonoomiliselt kasulik. Elektrienergia ja soojuse kombineeritud tootmist piirab mõnevõrra see, et kütteks kasutatav soojusvajadus muutub sõltuvalt välistemperatuurist aastaringselt. 6.1 Elektrienergia tootmise ja soojuse vajaduse suhe Kuigi elektrienergia ja soojuse koostootmisel kogukasutegur tõuseb ja väheneb atmosfääri paisatavate kahjulike ainete kogus energiaühiku kohta, tuleb meeles pidada, et on olemas sõltuvus protsessi kasuteguri ja genereeritava elektrienergia ning soojuse koguse vahel. Tavaliselt on teada aastane soojusvajadus ja tema ajaline muutus (soojuskoormuse graafik).
annaabi.ee 
