1. Soojussõlmed Soojussõlm on vahelüli katla (soojusallika) ja küttesüsteemi vahel. Eesmärk anda soojusallika soojus küttesüsteemile: 1) Sõltuvad soojussõlmed Katlast tulev soojuskanda läbib küttesüsteemi küttekehasid, soojussõlems toimub pealevoolu temeperatuuri regulleerimine 3T ventiiliga, kus pealevoolu veele segatakse tagasivoolu küttevett. 2) Sõltumatu soojussõlm Soojusallikast (katlast) tulenev küttevesi läbib soojusvaheteid mille vahendusel soojus antakse küttesüsteeis ringlevale veele. !!Soojussõlmes toimub välistemperatuuri alusel küttepealevoolu temperatuuri regulleerimine!! !!Koosneb: soojusisolatsiooniga kaetud soojusvaheti, elektroonilised reguleerseadmed, kütte- ja soojavee ringluspumbad, pumpade juhtimiskeskus, sulgemis-, seade-, täite- ja rühmventiilid, mudafiltrid, termo ja manomeetrid, sisemised elektriühendused!!
Ameerika teadlased ennustavad tinamaardlate ammendumist 20 aasta pärast. · USA teadlaste hinnangul toodeti 1975. a. Maailmas 174 000- 180 000 tonni tina. · Ussuuri muuseumis säilitatakse tinakivi, mille mõõtmed on umbes 30x20x8 cm. Mineraali tükk kaalum ligikaudu 50kg · Tina venekeelne nimetus ,,olovo" pärineb muistseltVenemaal laialt levinud joogist, mida hoiti tinast anumates. · Aatomireaktorite soojusvaheteid tehakse tina-tsirkooniumi sulamist tsirkalliost. Pildid Kasutatud kirjandus 1. Raamat ,,Vask, kuld ja raud olid esimesed", lk 141-144, 152 2. www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/tina.html 3. http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Tina.htm
grupis. Titaanisulamid Titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad suurel määral tema puhtusest. Kõik lisandid suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust. Metalsetest lisanditest avaldavad Ti-sulamite tugevusele mõju Sn, Al ja V, mistõttu neid kasutatakse legeerivate elementidena Ti-sulamites. Vastavalt paranenud omadustele kasutatakse titaanisulameid erinevates tööstusharudes. Keemiatööstuses, kus on oluline korrosioonikindlus toodetakse titaanisulamitest soojusvaheteid, klappe, mahuteid ja ka tarbekaupu juveelitööstusele. Titaanisulamid leiavad tänu väiksele tihedusele, kõrge tugevuseleja väsimustugevusele laialdast kasutust masinate tootmisel. Titaanisulamitest valmistatakse allveelaevade detaile ja sõukruvisid, lennukite telikuid, kinnitusvahendeid ja hüdraulikakomponente, autodele erinevaid vedrusid ja klappe. Erinevad sulamid on kasutuses ka reaktiivmootorite tootmisel, kuid samas leiavad tee ka inimese kehasse luu- ja liigeseimplantaatide,
Näiteks: radika pinna temperatuur on lähedasem radikas olevale vee temperatuurile kui õhu temperatuur. 48. Selgitada pärivooluliste ja vastuvooluliste soojusvahetite erinevust. Pärivoolulised soojusvahetid mõlemad keskkonnad voolavad küttepinna eri pooltel ühes suunas. Vastassuunalised soojusvahetid keskkonnad voolavad üksteisele vastu. 49. Miks eelistatakse praktikas vastuvoolulisi soojusvaheteid? Liikumapanev jõud on kogu masina ulatuses ühtlasem, Võimalik jahutamise rohkem jahutada/kuumutamisel rohkem kuumutada. 50. Soojusvaheti töö temperatuuride graafiku koostamiseks on vaja teada keskkondade alg- ja lõpptemperatuure. Kuidas neid määrata / leida? Esitada 1 näide toote ja 1 näide agensi kohta. 51. Miks on enamikel juhtudel keskmine temperatuuride vahe kahe keskkonna vahel (t) logaritmiline, mitte aritmeetiline?
kumma α on suurem. Näiteks radika pinna temperatuur on lähem radikas olevale vee temperatuurile, kui ruumi temperatuurile. 10. Selgitada pärivooluliste ja vastuvooluliste soojusvahetite erinevust? Pärivooluline on selline, kus mõlemad keskkonnad voolavad kõttepinna eri pooltel ühes suunas. Vastuvooluline on see kui keskkonnad voolavad üksteisele vastu, toode ja agens siis. 11. Miks eelistatakse praktikas vastuvoolulisi soojusvaheteid? Vastuvool on eelistatav, sest liikumapanev jõud on ühtlasem (kogu küttepinna ulatuses on Δt ühtlasem), saab rohkem kuumutada/jahutada. Saab agensi kulu kokku hoida. 12. Soojusvaheti töö temperatuuride graafiku koostamiseks on vaja teada keskkondade alg- ja lõpptemperatuure. Kuidas neid määrata / leida? Esitada 1 näide toote ja 1 näide agensi kohta. Toote alg- ja lõpptemperatuurid on tavaliselt teada, määratletud muudatuste ja
karamelliseerumine. Peale 30 minutilist keetmist tuleb kontrollida valmis siirupi kontsentratsiooni. Siirupi valmiduse üle võib otsustada ka tema keemistemperatuuri põhjal: 103,1 kraadi kuivaine sisaldus 60%, 104°C 65%.Valmis suhkrusiirup sisaldab 60-65% kuivainet. Mehhaaniliste lisandite eemaldamiseks kuum suhkrusiirup filtreeritakse. Mikroflooraga saastumise ja kupaazist aroomainete kadude vältimiseks jahutatakse siirup peale filtreerimist 10-20°C-ni kasutades soojusvaheteid. Külmal meetodil suhkrusiirupi valmistamisel suhkur lahustatakse temperatuuril 60-70°C, seejärel filtreeritakse ja jahutatakse. Võimalik on kasutada ka vedelat suhkrut. Kasutamine on analoogne suhkrusiirupile kuna vedel suhkur sisaldab mitte alla 64 % kuivainet 3.INVERTSIIRUPI VALMISTAMINE Inversiirupi valmistamiseks pannakse keedukatlasse vesi ja kuumutatakse keemiseni ning lisatakse suhkur. Peale 30 minutilist keetmist 65-70 % kuivaine sisaldusega suhkrusiirup
ja võtavad seda vastu. Soojuskandjad võivad olla vedelad, produktid—kütuse lendosad. Lendosade hulk sõltub kütuse gaasilised kui ka tahked. Nt: Veeaur, vesi, suitsugaasid, keem vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Kõige orgaanilised ained, sulametallid jne. 1)Kasutusala järgi väiksema lendosasisald-ga kütus on antratsiit, suurima liigitatakse soojusvaheteid: Eelsoojendid, kondensaatorid, lendosasisald-ga aga puit, turvas ja põlevkivi. Lendosad on auruti, aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne. peam: süsinikmonoksiid, vesinik, metaan, küllastunud ja 2)Tööprinsiibi järgi jagunevad: pind- ja segamistüüpi küllastumata süsivesinikud, veeaur ja õliaurud. Lendosast soojusvahetid. Pindsoojusvahetis ümbritsevad igat järelejäänud tahket massi nim. koksiks. Koks koosneb peam
Hoone soojussõlm ja ülesanne. On tehniliste vahendite kogum ühendamaks kaugkütte võrku hoone sisese soojuskandja transpordi ja jaotussüteemiga. Sisaldab järgmisi seadmeid: · Soojusvaheti · Sulge ja reguleerimis armatuur · Pumbad, filtrid, paisupaak(kinnine) · Mõõteriistad(termomeetrid, manomeetrid, vooluhulga mõõtiurid) · Omajõulisi või kaudse toimega regulaatoreid. Soojusvahetid kaasaegsetes kasutatakse soojusvaheteid mida nim veel kiirsoojusvahetiteks st soojustrassi kuum vesi voolab läbi soojusvaheti, annab soojuse ära. Torudes soojustrassi vesi ja torude vahel tagasivool. Neid kasutatakse ka kaasajal tarbevee soendamiseks. Olemas ka mahtpoilerid(gaas, elekter jne). Need soojusvahetid omakorda jagunevad: - toru-torus soojusvaheti(nim veel sektsioon soojusvaheti mis on toodud lk 10 joonis 51 peale selle 16B joonis 3 positsioon A)
3--3´vee tagastatavat 38-39MJ/kg. Qat =Qü t-2500(9H t/100+Wt//100)=Qü t- ained, sulametallid jne. 1)Kasutusala järgi liigitatakse adiabaatset komprimeerimist, 3´-4 vee isobaarilist 25(9H t +Wt ). soojusvaheteid: Eelsoojendid, kondensaatorid, auruti, kuumutamist aurugeneraatoris, 4--4´vee isobaar- 41.Kütuse põlemiseks vajalik õhuhulk. Põlemiseks aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne.
seadet, mis on ehitatud soojuse ülekandmiseks ühelt keskkonnalt või kehalt teisele. Seal toimuvad protsessid aurustumine, keemine:, kondenseerumine, veeldumine, tahkumine, paljud kombineetitud protsessid. Nendes pr. võib osaleda kaks või enamat keha. Need on soojuskandjad, mis annavad soojust ära ja võtavad seda vastu. Soojuskandjad võivad olla vedelad, gaasilised kui ka tahked. Nt: Veeaur, vesi, suitsugaasid, orgaanilised ained, sulametallid jne. 1)Kasutusala järgi liigitatakse soojusvaheteid: Eelsoojendid, kondensaatorid, auruti, aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne. 2)Tööprinsiibi järgi jagunevad: pind- ja segamistüüpi soojusvahetid. Pindsoojusvahetis ümbritsevad igat soojuskandjat tahked seinad, mis võtavad soojusvahetusest osa kas osaliselt või täielikult. Pinnaosa, mille kaudu toimub soojusvahetus nim. küttepinnaks. Pindsoojusvahetid jagunevad rekuperatiivseteks ja regeneratiivseteks
Kihi kõrgus koldes on 3,5 - 4 m. Kolde soojuskoormust reguleeritakse kihi massi ning kõrgusega. Katlast väljuv suitsugaas suundub kaheastmelisse tsüklonite plokki ja edasi keraamilisse filtrisse lendtuhast puhastamiseks. Tsüklonite puhastusaste lendtuhast on 98 99 %, keraamiliste filtrite kasutamisel on tahkete kontsentratsioon suurusjärgus 10 mg/m3. Nii kolde põhjast kui ka tsüklonitest eralduva tuha soojuse utiliseerimiseks kasutatakse tuha soojusvaheteid. Probleemideks on rõhu all keevkihtkateldes suur tuhasisaldus ja keraamilised filtrid. Kui need probleemid lahendatakse, võib tegu olla tulevikutehnoloogiaga. Joonis 10-9.Rõhu all keevkiht katelseade 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul ehk tolmpõletusega. Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks
- eteenoksiidi - eteenoksiidi ja propeenoksiidi segu - propeenoksiidi. Kasutatakse kaudse ja otsese tsükliga taasveeldamisseadmeid. 39 Kaudse tsükliga taasveeldamisseadmetes toimub auru kondenseerimine teda kokku surumata. Veeldatud gaase, mida sel viisil taas veeldada saab, on ainult üksikuid. Kaudse tsükliga taasveeldamisseade nõuab väga madala temperatuuriga külmaagensit ja suuri soojusvaheteid. Otsese tsükliga taasveeldamisseadmes surutakse aur kokku, kondenseeritakse ja kondensaat suunatakse tagasi tanki. Seda tüüpi taasveeldamisseadmed võivad olla ühe- või mitmeastmelised. 8.13.1. Üheastmeline taasveeldamisseade Üheastmeline taasveeldamisseadme põhimõtteskeem Lastist väljakeev külm aur imetakse tankist kompressorisse, kus ta kokku surutakse, mille tagajärjel tõuseb auru temperatuur. Kuum aur suunatakse kondensaatorisse, mida jahutatakse mereveega
annaabi.ee 
