Soojuspump Koostajad : Merily Jensen Helena Kõivsaar MIS ON SOOJUSPUMP ? Soojuspump keskkonnasõbralik, ökonoomne ja energiasäästlik küttetehnoloogia. Taastuv energaallikas. Soojuspumbaga on võimalik kütta, kui ka jahutada. Soojuspumba kasutusalad Maaküte Õhk soojuspump Vesi-õhksoojuspump Külmkapid jne. Õhksoojuspump Vesi- õhk soojuspump Maaküte Soojuspumba tööpõhimõte Samm 1 : Jahutusained neelavad ümbritseva maa või õhu soojust ja seejärel aurustuvad. Samm 2 : Spetsiaalne kompressor tihendab neid aure ja suurendab rõhku. Sel moel tõuseb temperatuur soovitava soojuse tasemeni ja
nende kasutamisega igapäevases elus. 4 SOOJUSPUMBAD Soojuspump: keskkonnasõbralik, ökonoomne ja energiasäästlik küttetehnoloogia Päike, olles suurimaks energiaallikaks, soojendab maad, õhku ja veekogusid. Soojuspump annab meile võimaluse lahendada oma küttevajadused keskkonda saastamata ja liigselt maavarasid kulutamata. Veel aitab soojuspump oluliselt vähendada küttekulusid. Soojuspumbaga kütmine on keskkonnasõbralik ja soojuspump klassifitseerub taaskasutatavaks energiaallikaks. Soojusenergia on kõikjal meie ümber. Seda leidub välisõhus, maapõues, ventileeritavas õhus, põhjavees või heitvees. Meid ümbritsev soojusenergia on valmis transpordiks ja kasutamiseks. Soojuspump kogub meid ümbritsevast keskkonnast salvestunud soojusenergiat. Energia siirdatakse kompressortehnika ja soojusvahetite abil
Esmane, mis tavainimesele pähe tuleb on kasutada energiasäästlike valgusteid näiteks LED-lampe ning valgustuse juhtimine peaks käima vastavalt päikese- ehk päevavalgusele. Keskkonnasäästlikus kütte energiatõhususest väljendub peamiselt sooja- ja külmavavarustuse tootmises. Siin tuleks meie kliimas valida põhiliseks kütteallikaks soojuspump koos alternatiivse kütteallikaga (nt. kaugküte jne.), mis vajadusel annavad lisasoojust. Soojuspumbaga ei pea katma kogu soojusvajadust. Küttevajaduse kõvera kuju sõltub hoone välispiiretest, kompaktsusest, kasutusotstarbest jne. Maksimaalne küttevajadus ca. 58 kW samas nt 30 kW soojuspumbaga toodetakse valdav osa soojusest ikkagi soojuspumbaga. Kombineerida tasub erineva efektiivsuse ja/või kütuse hinnaga soojusallikaid . Välja tuleb selgitada erinevate soojusallikate osakaalud kogu küttevajaduses ning teostada nö. majandusanalüüs. Soojuspumpa ei tasu üldiselt dimensioneerida
Maasoojuspump Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu külmkapp, aga vastupidi. Soojuspumbad võivad suvel töötada ka ruumide jahutajatena. Maasoojuspump koosneb... ...maasoojusvahetist ...soojuspump ...soojuse/jahutuse jaotussüsteem ...soojustus- jahutusaine Maakollektor Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku abil. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojus kogutakse soojuspumbaga kokku. Seal muudetakse selle energiaväärtus kõrgemaks ning kasutatakse ära kütmiseks ja sooja vee saamiseks. Mida niiskem on pinnas ja pikem maakollektor, seda suurem on maasoojusenergia hulk. Avatud energiakaevude süsteem Suurte ja väikeste ehitiste, ühiskondlike hoonete ja eramajade kütmiseks mõeldud ohutud, töökindlad ja keskkonnasäästlikud kütteseadmed. Nende soetamis- ja paigaldamiskulud on suhteliselt
· Toodab kuuma tarbevett 2. Õhk-vesi soojuspumbal on madalad kasutamis- ja hoolduskulud · Õhk-vesi soojuspumba hoolduskulu on 5 korda madalam kui õlikatlal · Ei ole vaja puukuuri ega õlihoidlat · Õhk-vesi soojuspumba kompressor on 2 korda pikama elueaga kui katlal põleti · Puudub korstnapühkimise kulu 3. Õhk-vesi soojuspump on keskkonnasõbralik · Puudub suits, tuhk, tahm ja tolm · Puudub kütusehais 4. Õhk-vesi soojuspumbaga hoiad kokku üldehituskuludelt · Puudub tulenormidele vastav katlaruum · Puudub korsten · Puudub kütuse ladustamiseks vajalik ruum · Puudub katlamaja normidele vastav ventilatsiooni vajadus. Piisab minimaalsest väljatõmbest. Kus kasutada õhk-vesi soojuspumpa? Õhk-vesi soojuspump sobib hästi põhikütteks uutes hoonetes, kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult madal kuid maakütte paigaldamiseks ei leita võimalusi.
maapinna soojaks ning talvel pumbatakse maapinda salvestatud päikeseenergia maasoojuspumba abil hoone küttesüsteemi. Maasoojuspumba kasutamiseks peab olema maakollektori paigaldamiseks piisavalt suur maatükk, kus talvel peal ei trambita ega lükata lund ära. Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise eest. Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori kaudu. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojus kogutakse soojuspumbaga kokku. Seal muudetakse selle energiaväärtus kõrgemaks ning kasutatakse ära hoonete kütmiseks ja sooja vee saamiseks. Õhksoojuspump e. konditsioneer Õhukonditsioneer, ehk siis konditsioneer on seade, mille abil jahutatakse ja köetakse siseruume. Jahutamine. Tavalisi ON/OFF tüüpi kompressoriga konditsioneere kasutatakse kõikvõimalike ruumide jahutamiseks suvisel perioodil kuni +15°C välisõhutemperatuurini. Jahutamine talvel
halvendab õhu kvaliteeti niivõrd, et tekib vajadus pideva tuulutuse järele. See omakorda tingib palju suurema soojuskulu. Sundventilatsiooni paigaldamine tagab parema õhu kvaliteedi ja vähendab oluliselt tuulutusvajadust. TULEMUSED Aasta 2012 (Maja skeem auditist) Aasta 2014 Viimased tulemused näitavad, et ventilatsiooniga kaasnevaid soojakulusid ei tohi olla vähem kui 30-40% kogu hoone soojatarvest. Ventilatsioon koos soojustagastuse soojuspumbaga on atraktiivne just seetõttu, et soojatootlikkus heitõhust on sealjuures 60-80% kogu aastasest soojatarbest. See on võimalik tänu hoones elavate inimeste tegevusele ja päikeseenergiale. VÕRDLUSED Väga tähtis osa on ka süsteemi efektiivsusel. Heitõhu temperatuur ei lange alla ka külmemal perioodil, mille tõttu soojusvaheti süsteem ei kuluta energiat sulatusele. Maaküttega võrreldes on saadav temperatuur oluliselt kõrgem väikseme tarbimisega perioodil
Õhk-õhk tüüpi soojuspumbad on kõige kiirem ja odavam lahendus. Õhk-õhk tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse õhule. 4 www.abckliima.ee 5 www.teaduspark.ee 14 Õhk-vesi soojuspump Õhk-vesi soojuspump võtab soojusenergia välisõhust nagu õhusoojuspump, kuid ruumis kannab selle üle vesiküttesüsteemile. Õhk-vesi soojuspumbaga saab kütta hoonet põrandakütte- või radiaatorküttesüsteemi kaudu ning toota sooja tarbevett. Õhk- vesisoojupumbas toimub energia pumpamine. Õhk-vesi soojuspumba eelised ja puudused: Eelised · Soodne kütteliik · Seade ei vaja spetsialisti hooldust · Puudub tuleoht · Toodab kuuma tarbevett · Puldist juhitav · Puudub suits, tuhk ja tolm 15 Puudused
Tarbijale R HE HS soojuse hind EEK/MWh; HE elektrienergia hind EEK/MWh ÜT RK Üksiktarbijale R K HE RK individuaalkatlas kasutatava kütuse hind EEK/MWh, K individuaalkatla kasutegur Rahasääst soojuspumbaga, kui ÜT > 1. R > 1, R > 1 või R T 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 112 Soojuspumba energiakasutus Keskkonnamõjud on Loodusest võetav taastuv seotud võimalike energia muutustega väliskeskkonna välisõhu soojus
gaasiküte: hoonel on ühendus gaasitrassiga, kütte sooja vee ja sooja tarbevee valmistamine toimub gaasikatlaga, ruumide küte on radiaatoritega, mehaanilise sissepuhke ventilatsiooniõhu soojendamine elektriküttekehaga, värskeõhuklappidega ventilatsiooni korral toimub õhu soojendamine ruumi küttega; õhk-vesi soojuspump: kütte sooja vee ja sooja tarbevee valmistamine toimub õhkvesi soojuspumbaga, ruumide küte on radiaatoritega, mehaanilise sissepuhke ventilatsiooniõhu soojendamine elektriküttekehaga, värskeõhuklappidega ventilatsiooni korral toimub õhu soojendamine ruumi küttega. Maasoojuspump- lahendust ei ole väikeste kruntide tõttu arvestatud. Suuremate kruntide korral on maasoojuspump kindlasti arvestatav alternatiiv; elekterküte: sooja tarbevee valmistamiseks kasutatakse elektriküttekehaga