Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soojusõpetus Y1 (0)

1 Hindamata
Punktid




      EESTI MAAÜLIKOOL  Tehnikainstituut   
 
 
 
 
  xxx    Y1 
Y1    Kodune töö  Tehnika ja tehnoloogia õppekava  TITT EK-2        Juhendaja: lektor xxx   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  Tartu 2021 


SISUKORD 
 
ÜLESANNE 1  ............................................................................................................................... 3  KASUTATUD KIRJANDUS  ............................................................................................................ 4 
   


ÜLESANNE 1 
 
Leida õhu mass ruumis, mille põrandapindala on 770 ruutmeetrit ja kõrgus 2,3 meetrit. Toas  on temperatuur 17 kraadi Celsiust (290,15 kraadi Kelvini) ja õhu rõhk baromeetri järgi 740  millimeetrit elavhõbedasammast (98658,55 Pa). Õhu gaasikonstant R on 8,314  J/(K×mol)  [1].  Arvutusel kasutada ideaalgaasi olekuvõrrandit pV=mRT.    Esialgu leian mitu mooli õhku on selles ruumis, selleks kasutan valemit  𝑚 = 𝑝𝑉
𝑅𝑇   kus m on moolide arv;   p – õhu rõhk Pa;  V – ruumala m 3;  R – gaasikonstant  J/(K×mol);  T- toa temperatuur K.    𝑉 = 770 × 2,3 = 1771 (𝑚3)     𝑚 = 98658,55 × 1771 8,314 × 290,15 = 7,243 × 104 (𝑚𝑜𝑙)  Seejärel leian õhu massi  𝑚õℎ𝑘 = 𝑚𝑀õℎ𝑘  kus mõhk on õhu mass;  m – moolide arv mol;  Mõhk – õhu molaarmass 28,9647 g/mol [2].    𝑚õℎ𝑘 = 7,243 × 10 4 × 28,9647 = 2,098 × 106(𝑔)    Vastuseks on 2,098×10 6 grammi, mis on 2098 kilogrammi.   Kuupäev: 07.02.2021.     


KASUTATUD KIRJANDUS 
    1.  Vikipeedia.  Universaalne  gaasikonstant.  [veebileht]  https://et.wikipedia.org/wiki/Universaalne_gaasikonstant (07.02.2021).  2.  The  Engineering  Toolbox.  Air  -  Molecular  Weight  and  Composition.  [veebileht]  https://www.engineeringtoolbox.com/molecular-mass-air-d_679.html (07.02.2021). 
Soojusõpetus Y1 #1 Soojusõpetus Y1 #2 Soojusõpetus Y1 #3 Soojusõpetus Y1 #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 366734 Õppematerjali autor
Leida õhu mass ruumis, mille põrandapindala on 770 ruutmeetrit ja kõrgus 2,3 meetrit. Toas on temperatuur 17 kraadi Celsiust (290,15 kraadi Kelvini) ja õhu rõhk baromeetri järgi 740 millimeetrit elavhõbedasammast (98658,55 Pa). Õhu gaasikonstant R on 8,314 J/(K×mol) [1]. Arvutusel kasutada ideaalgaasi olekuvõrrandit pV=mRT.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Keemia aluste protokoll 1-Ideaalgaaside seadused
28
docx

Keemia aluste protokoll 1: Ideaalgaaside seadused

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Antud töös kasutatakse aja ja reaktiivide kokkuhoiu mõttes süsinikdioksiidi balloonist. Sissejuhatus Ideaalgaaside seadused Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel:  temperatuur 273,15 K (0 °C)  rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardti

Keemia alused
KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED
22
pdf

KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED

KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED PRAKTIKUM NR 1 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Areomeetrit kasutasin lahuse(keedusoolalahuse) tiheduse määramiseks. Asetasin selle ettevaatlikult lahusesse (raskusega osa all) kuni see jäi vedelikku hõljuma, jälgisin et aeromeeter oleks keskel (ei puutuks kokku anuma seintega) ning seejärel vaatasin mõõtskaalalt vastava tulemuse. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel. Igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahuse koguse massi, seega sõltub ta lahuse massist ja 𝑚 ruumalast 𝜌 = . 𝑉 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus Segades kahte vedelikku toimub lahuse kontraktsio

Keemia ja materjaliõpetus
Füüsika II Kordamisküsimuste vastused
83
docx

Füüsika II Kordamisküsimuste vastused

8 NÄDAL 1. Demokritose seisukohad aine ehitusest. ● kõik ained koosnevad üliväikestest osakestest e. molekulidest (mõõtmed suurusjärgus 10um) ● molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud (suurusjärgus molekulide mõõtmetega) ● molekulid on pidevas kaootilises liikumises (temperatuuri tõustes nende liikumise kiirus kasvab) 2. Tahke aine ehituse iseloomustus. Kristalsete kehade ja amorfsete kehade erinevus aine ehituse seisukohalt. Tahke olek. ● Molekulide vahekaugused on samas suurusjärgus molekulide mõõtmetega ● Tõmbejõud molekulide vahel tugevad ● Molekulidel on sellest tingituna kindel asukoht ja soojusliikumise käigus nad võnguvad selle ümber ● Tahketel ainetel on kindel kuju ja ruumala Üldjoontes jagunevad tahkised ehk tahked ained kristallideks ja amorfseteks aineteks. Kristallides paiknevad molekulid kor

Füüsika
Füüsika II Kordamisküsimuste vastused
83
docx

Füüsika II Kordamisküsimuste vastused

8 NÄDAL 1. Demokritose seisukohad aine ehitusest. ● kõik ained koosnevad üliväikestest osakestest e. molekulidest (mõõtmed suurusjärgus 10um) ● molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud (suurusjärgus molekulide mõõtmetega) ● molekulid on pidevas kaootilises liikumises (temperatuuri tõustes nende liikumise kiirus kasvab) 2. Tahke aine ehituse iseloomustus. Kristalsete kehade ja amorfsete kehade erinevus aine ehituse seisukohalt. Tahke olek. ● Molekulide vahekaugused on samas suurusjärgus molekulide mõõtmetega ● Tõmbejõud molekulide vahel tugevad ● Molekulidel on sellest tingituna kindel asukoht ja soojusliikumise käigus nad võnguvad selle ümber ● Tahketel ainetel on kindel kuju ja ruumala Üldjoontes jagunevad tahkised ehk tahked ained kristallideks ja amorfseteks aineteks. Kristallides paiknevad molekulid kor

Kategoriseerimata
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA
57
rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui teadus hakkas hoogsalt arenem

Termodünaamika
Üldmeteoroloogia konspekt
42
docx

Üldmeteoroloogia konspekt

Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala ­ Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi juures ja vesi keeb 212 F kr

Üldmeteoroloogia
Füüsika I konspekt
66
docx

Füüsika I konspekt

1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus

Füüsika
Keemia ja teaduslik meetod
62
doc

Keemia ja teaduslik meetod

1 Loeng 1-2 Keemia ja teaduslik meetod 1.Teadus ja keemia. Teadus uurib ja püüab mõista loodust. Sõltuvalt uuritavst objektist või tema eri tahkudest eristame sotsiaalteadusi (inimsuhted), bioloogiateadusi (elavad organismid) ja füüsikalisi teadusi (põhilised loodusprotsessid). Keemia, kuuludes viimaste hulka, uurib aine struktuuri, omadusi ja muundumisi.Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi. Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms. kohta. Hüpoteeside tõenäosus on erinev, tähtis on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida.. Erinevalt meelevaldseist oletusist peab ta

Üldkeemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun