Kehad kiirgavad ja neelavad soojust. Tarvi Langus 7.klass Sisukord Kust saab maa oma soojuse? Kõik kehad kiirgavad soojust. Kuidas kiirgus kehasid soojendab? Näiteid soojuskiirgusest: Kust saab maa oma soojuse? Maa saab oma soojuse päikeselt, täpsemalt päikese kiirgusest. Soojusjuhtivus ei tule kõne allagi, sest maa ja päikese vahel aine puudub. Päikese kiirguses on kolm olulist koostisosa. Kõik kehad kiirgavad soojust. Soojust kiirgavad kõik kehad isegi universum, mille keskmine temperatuur on -270 kraadi. Kiirguse iseloom sõltub keha temperatuurist. Soojuskiirgused liigitatakse pikalaineliseks ja lühilaineliseks kiirguseks. Jahedad kehad kiirgavad pikalainelist soojuskiirgust (nt inimene). Kuumad kehad kiirgavad nii pika kui ka lühilainelist soojuskiirgust (nt päike ja hõõglamp). Kuidas kiirgus kehasid soojendab? Kiirgus, langedes keha pinnale, paneb aineosakesed kehas kiiremini liikuma. Tumedad ja mustad k...
Seepärast näemegi ajas tagasi vaadates alasid, kus mateeria tihedus on suurem kui praegu. Me kohtame ka raadiokiirguse lainepikkuste piirkonna kiirgust, mis levib meie poole piki mineviku valguskoonust. See kiirgus on tekkinud väga ammu, kui Universum oli palju tihedam ja kuumem kui praegu. Häälestades oma vastuvõtja mikrolainekiirguse sagedusele, saame mõõta selle kiirguse spektrit (kiirgusvõimsuse jaotus sageduse järgi). Selle keha spekter on iseloomulik keha soojuskiirgusele mille temperatuur on 2,7 kraadi. Kiirgus peab tulema mikrolainetele läbipaistmatust piirkonnast. Võime järeldada, et minevikku poole minnes peab meie valguskoonus läbima teatavaid kindlaid ainehulki. Sellest peab piisama aegruumi kõverdamiseks, et valguskiired selles koonuses peavad koolduma üksteise poole. 8 KASUTATUD KIRANDUS 9 1. http://opik.obs.ee/osa5/ptk05/box01.html 2.http://www
välja ferromagneetikute uurimismeetodi ja tegi kindlaks magneetumiskõvera kuju. Stoletovi doktoritöö järeldusi kasutati praktikas elektrimasinate konstrueerimisel. Palju energiat kulutas ta füüsika edendamisele Venemaal. Max Planck (1858 1947) Suur saksa füüsikteoreetik, kvantteooria mikroosakeste liikumise, vastastikmõju ja vastastikuste muundumiste teooria rajaja. Oma 1900. a. ilmunud töös, mis oli pühendatud tasakaalulisele soojuskiirgusele, oletas Planck esimesena, et ostsillaatori energia omab diskreetseid väärtusi, mis on võrdelised ostsillaatori võnkesagedusega. Ostsillaator kiirgab elektromagnetenergiat üksikute portsjonite kaupa. Wilhelm Röntgen (1845 1923) Kuulus saksa füüsik, kes avastas 1295. a. lühilainelise elektromagnetkiirguse röntgenkiirguse. Röntgenkiirte avastamine avaldas kogu edasisele füüsika arengule tohutut mõju ning viis radioaktiivsuse avastamiseni. Röntgen aitas igati
fotosid, samuti retkedelt toodud taimi või esemeid. MIS ON OLNUD KAUGSEIRE ARENGU PEAMISEKS TÕUKEJÕUKS? Vaatlusvahendite hüppeline areng 20 sajandil tegi võimalikuks kaugseire tekke ja kiire arengu. Nt lennukitelt maapinna pildistamine kosmosetehnika areng. KUIDAS MUUTUB VAATEVÄLJA ULATUS JA LAHUTUSVÕIME KÕRGEMALE MINNES? Vaatevälja laius suureneb, kuid lahutusvõime väheneb. MIDA TÄHENDAB, ET MAA ORBIIDIL OLEV SENSOR "NÄEB" ROHKEM JA TEISTMOODI KUI INIMSILM? Näiteks läbi soojuskiirgusele tundliku objektiivi näeb ta kehade soojust, läbi infrapunasele kiirgusele tundliku objektiivi aga eristub hästi roheline taimkate. Lisaks suudavad mõned ,,näha" läbi pilvkatte. MILLISEID VÕIMALUSI PAKUB KAUGSEIRE ANDMETE KOGUMISEL JA KAARTIDE TEGEMISEL? Võimaldab head ülevaadet. Nt meteoroloogilisi andmeid edastavad sateliidid näevad korraga miljonite ruutkilomeetrite suuruste tsüklonite pilvemustreid. Tagab hea detailsuse. Hea
väiksem kui puidul. · Miks tuleb aknaid talveks tihendada? Kui suurele augule seinas vastab aknapragu laiusega 2 mm? Olgu akna mõõtmed 1,5 m x 1,5 m. · Nüüdisaegsed plastaknad koondavad neilt peegeldunud valgust. Miks? Kuigi vaakum-klaaspakettakna kontseptsioon patenteeriti juba 1913. aastal, on tänapäevasest tehnikast hoolimata selliste akende projekteerimine ja valmistamine õige keeruline. Vaakumpaketi U-väärtus võib olla 3 W/m²K (soojuskiirgusele reageeriv sisemine kate puudub), aga ka 0,8 W/m²K (sisepindadel on kaks soojuskiirgust vähe läbilaskvat katet). Vaakumvahe ei tarvitse olla suur, tavaliselt on see ainult kahe aknaklaasi paksune. Kui töö on korralikult tehtud, püsib sisemine vaakum stabiilsena aastaid. Probleeme põhjustavad aga aknamaterjali kohe mõjutama hakkavad temperatuurierinevused ja välise õhu rõhk. Kirjanduse andmetel ei saavutata häid tulemusi enne, kui akna vahel on rõhk umbes 106 atmosfääri rõhust.
üksteisele palju lähedamal. Seepärast näeme ajas tagasi vaadates alasid, kus mateeria tihedus on suurem kui praegu. Kohtame ka raadiokiirguse lainepikkuste piirkonna kiirgust, mis levib meie poole piki mineviku valguskoonust. See kiirgus on tekkinud väga ammu, kui Universum oli palju tihedam ja kuumem kui praegu. Häälestades oma vastuvõtjat erinevatele mikrolainekiirguse sagedustele, saame mõõta selle kiirguse spektrit. Leiame, et see spekter on iseloomulik niisuguse keha soojuskiirgusele, mille temperatuur on 2, 7 kraadi üle absoluutse nulli. Säärane mikrolainekiirgus ei kõlba üldsegi külmutatud pitsa soojendamiseks. Kuid tõsiasi, et spekter langeb nii täpselt kokku 2, 7 kraadise keha kiirgusspektriga, näitab, et kiirgus peab tulema 10 mikrolainetele läbipaistmatust piirkonnast. Sellest võime järeldada, et kaugemal mineviku poole minnes peab
üksteisele palju lähedamal. Seepärast näeme ajas tagasi vaadates alasid, kus mateeria tihedus on suurem kui praegu. Kohtame ka raadiokiirguse lainepikkuste piirkonna kiirgust, mis levib meie poole piki mineviku valguskoonust. See kiirgus on tekkinud väga ammu, kui Universum oli palju tihedam ja kuumem kui praegu. Häälestades oma vastuvõtjat erinevatele mikrolainekiirguse sagedustele, saame mõõta selle kiirguse spektrit. Leiame, et see spekter on iseloomulik niisuguse keha soojuskiirgusele, mille temperatuur on 2, 7 kraadi üle absoluutse nulli. Säärane mikrolainekiirgus ei kõlba üldsegi külmutatud pitsa soojendamiseks. Kuid tõsiasi, et spekter langeb nii täpselt kokku 2, 7 kraadise keha kiirgusspektriga, näitab, et kiirgus peab tulema mikrolainetele läbipaistmatust piirkonnast. Sellest võime järeldada, et kaugemal mineviku poole minnes peab meie valguskoonus läbima teatavaid kindlaid ainehulki. Seda peab piisama aegruumi kõverdamiseks, nõnda
langev energia hulk. Absoluutselt must keha on ka kõige parem kiirgaja. Musta keha kiirguse korral kehtib Wieni nihke seadus (saanud nime saksa füüsiku W. Wieni järgi): temperatuuri tõustes nihkub kiirgusspektri maksimum lühemate lainepikkuste poole. Kehtib seos: mT = b = const, kus m on kiirgusspektri maksimumile vastav lainepikkus ja T kiirgava keha temperatuur. 99 11.6.2. Luminestsents Lisaks soojuskiirgusele on ka teisi elektromagnetilisi kiirgusi, st selliseid kiirgusi, mille tekkemehhanism on teistsugune kui soojuskiirgusel. Samas spektripiirkonnas kui soojuskiirgus, esineb ka kiirgus, mis pole tingitud keha kõrgest temperatuurist. Seda kiirgust nimetatakse luminestsentsiks. Näiteks teleri ekraanil tekkiv valgus on just luminestsents. Kuna nähtav luminestsents esineb palju madalamatel temperatuuridel kui
tundlik häiringutele; raske varjata ja kaitsta vandalismi eest, läätsed või helkurid võivad saada lõhutud või määritud; suhteliselt kõrge energiatarve; nähtavat valgust kasutavad seadmed on hästi märgatavad. Infrapuna valguse alas toimuvad muutused annavad signaali sensorile, mis edastab info loendusmehhanismile (soojuskiirgusele reageerivad seadmed) Eelised: Väike suurus ja kaal; odav; täpne; reguleeritav tundlikkus ja Passiivsed intervall aitavad vältida valeandmeid; võimalik saada kellaaja ja optilised kuupäeva andmeid; madala energiatarbega. seadmed Puudused: sõltuvalt objekti infrapuna omadustest ja taustsüsteemist
annaabi.ee 
