Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"soojuskandjate" - 13 õppematerjali

Soojus- ja massilevi
12
doc

Soojus- ja massilevi

Nu=C*Re*n*Pr1/3 Kui Re* 0,01, siis C=0,0625; n=0,5 Kui Re*>0,01 siis C=0,125; n=0,65 22. 23. . . . : · - . ( , . , . , .) · . : , , . ( , , « », .) Küttepinnata soojusvahetites ülekantav soojushulk avaldub võrrandiga: Q=Vt V ( W) V - mahuline soojusülekande tegur W/(m3*K) t ­ keskmine temp vahe soojuskandjate vahel K V- soojusvaheti maht m3 Kuumutav soojuskandja: Q1 = M 1c p1 (t1 '-t1 ' ' ), W Kuumutatav soojuskandja: Q2 = M 2 c p 2 (t 2 '-t 2 ' ' ), W 24. . Dt s - Dt v t = - Keskmine temperatuuride vahe: ln s K Dt

Keeled → Vene keel
13 allalaadimist
Soojus- ja massilevi I vastused
11
doc

Soojus- ja massilevi I vastused

Soojusvaheti arvutuse võrrandisüsteem Soojusvahetid on: 1) pindsoojusvahetid 2) küttepinnata soojusvahetid e. segunemistüüpi soojusvahetid Tööprintsiibi järgi jagunevad soojusvahetid 1) Rekuperatiivseteks- töötavad kindla soojusvoolu suunaga 2) Regeneratiivseteks- soojusvoolu suund küttepinnas muutub perioodiliselt Küttepinnata soojusvahetites ülekantav soojushulk avaldub võrrandiga: Q=Vt V ( W) V - mahuline soojusülekande tegur W/(m3*K) t ­ keskmine temp vahe soojuskandjate vahel K V- soojusvaheti maht m3 Kuumutav soojuskandja: Q1 = M 1c p1 (t1 '-t1 ' ' ),W Kuumutatav soojuskandja: Q2 = M 2 c p 2 (t 2 '-t 2 ' ' ), W 22. Keskmise logaritmilise temperatuuride vahe mõiste. t - t v t = s - Keskmine temperatuuride vahe: t ln s K t v

Energeetika → Soojusfüüsika
46 allalaadimist
Soojusvaheti
18
docx

Soojusvaheti

reguleerimiseks. Külma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (5) näidu järgi. Kuuma vee torustikul on ventiil (8) kuuma vee juhtimiseks soojusvahetisse, ventiil (7) vee kulu reguleerimiseks ja neljakäiguline jaotuskraan (9) voo suuna muutmiseks. Kuuma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (6) näidu järgi. Vee kulu täpseks määramiseks 3 4 mõõdetakse teatud aja jooksul äravoolust väljavoolanud vee kogus, mille järgi arvutatakse keskmine kulu. Soojuskandjate temperatuuride mõõtmiseks, samuti ka välisseina (isolatsiooni välispinna) ja ümbritseva õhu temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse K-tüüpi termopaare, mis on ühendatud elektrilise sekundaarse mõõteriistaga. Positsioonlüliti ümberlülitamisel mõõdetakse järgmised temperatuurid: positsioon 0 ­ sooja vee temperatuur väljumisel (pärivoolu korral) või sisenemisel (vastuvoolu korral),

Keemia → Keemiatehnika
226 allalaadimist
PROTOKOLL SOOJUSVAHETI
9
docx

PROTOKOLL SOOJUSVAHETI

Kuuma vee torustikul on ventiil (8) kuuma vee juhtimiseks soojusvahetisse, ventiil (7) vee kulu reguleerimiseks ja neljakäiguline jaotuskraan (9) voo suuna muutmiseks. Kuuma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (6) näidu järgi. Vee kulu täpseks määramiseks mõõdetakse teatud aja jooksul äravoolust väljavoolanud vee kogus, mille järgi arvutatakse keskmine kulu. 2 Soojuskandjate temperatuuride mõõtmiseks, samuti ka välisseina (isolatsiooni välispinna) ja ümbritseva õhu temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse K-tüüpi termopaare, mis on ühendatud elektrilise sekundaarse mõõteriistaga. Positsioonlüliti ümberlülitamisel mõõdetakse järgmised temperatuurid: positsioon 0 ­ sooja vee temperatuur väljumisel (pärivoolu korral) või sisenemisel (vastuvoolu korral),

Tehnika → Soojustehnika1
85 allalaadimist
Soojustehnika eksamiküsimused-vastused
19
doc

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

2) Regenartiivsed soojusvahetid ­ Soojusvoolu suund perioodiliselt muutub. Soojusvahetite soojustehniliste arvutuste aluseks on eelpool vaadeldud soojusülekande valemid ja nendele lisandub veel soojusbilanssi võrrand. Olenevalt eesmärgist võib soojusvaheti arvutusmeetod olla kahesugune: 1) Konstruktsiooni(dimensiooni) arvutus ­ Viiakse läbi soojusvaheti projekteerimisel, et määrata SV kütte või jahutuspind. Arvutuste tegemiseks peab olema teada soojuskandjate massikulu, temperatuur ja ülekantav soojust hulk Q mis määratakse soojusbilansi võrrandist. 2) Kontrollarvutus ­ Tehakse töötava SV puhul kui on vaja määrata SV ülekantav soojushulk ja soojuskandjate temperatuuri soojusvahetist väljumisel. Tavaliselt kaasneb sellega ka hüdrauliline arvutus, millega leitakse rõhukaod ja selle järgi valitakse pumba võimsus. 74. Kütused. Nende liigtus, koostis ja põhilised karakteristikud.

Energeetika → Soojustehnika
775 allalaadimist
Soojustehnika eksami küsimuste vastused
19
doc

Soojustehnika eksami küsimuste vastused

2) Regenartiivsed soojusvahetid ­ Soojusvoolu suund perioodiliselt muutub. Soojusvahetite soojustehniliste arvutuste aluseks on eelpool vaadeldud soojusülekande valemid ja nendele lisandub veel soojusbilanssi võrrand. Olenevalt eesmärgist võib soojusvaheti arvutusmeetod olla kahesugune: 1) Konstruktsiooni(dimensiooni) arvutus ­ Viiakse läbi soojusvaheti projekteerimisel, et määrata SV kütte või jahutuspind. Arvutuste tegemiseks peab olema teada soojuskandjate massikulu, temperatuur ja ülekantav soojust hulk Q mis määratakse soojusbilansi võrrandist. 2) Kontrollarvutus ­ Tehakse töötava SV puhul kui on vaja määrata SV ülekantav soojushulk ja soojuskandjate temperatuuri soojusvahetist väljumisel. Tavaliselt kaasneb sellega ka hüdrauliline arvutus, millega leitakse rõhukaod ja selle järgi valitakse pumba võimsus. 74. Kütused. Nende liigtus, koostis ja põhilised karakteristikud.

Energeetika → Soojustehnika
61 allalaadimist
Soojustehnika konspekt
21
docx

Soojustehnika konspekt

tööstuses ja olmes. Soojust toodetakse nüüdisajal erinevat tüüpi kolletes, edasi põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast. Vähemal määral toodetakse soojust tuuma-, päikese- ja elektrienergiast. Tööstuses tarbivad soojust eelkõigge mitmesugused tööstusahjud, kuivatid ja väga erinevat tüüpi soojusvahendid. Olmes aga tarvitatakse soojust peamiselt kütteks. Soojust transporditakse soojusgeneraatoritest soojuskandjate abil. Põhilisteks soojuskandjateks on kuum vesi, veeaur, põlemisgaasid. Soojustehnika alla kuulub ka jahutus ja külmutustehnika, mis uurib esemete või keskonna temperatuuri langetamist ümbruskonnas. Energeetika on teadus energiavarudest ja energia muundumisest, edastamisest ja tarbimisest. On tehnika haru, mis hõlmab energia tootmist ja jaotamist. Energia on kitsamas mõttes mingisuguse objekti võime teha tööd. Energiaühikuks on Dzaul. J, kJ, mJ, gJ, tJ 1J=1N x m 1N=kg x

Energeetika → Soojustehnika
138 allalaadimist
Hoonete soojussüsteemid
37
doc

Hoonete soojussüsteemid

See antakse üle läbi radiaatori pinna õhule. Tänu auru väiksele kg tihedusele 0,7 on kulutused transpordiks tühised. Puuduseks m3 asjaolu et aururõhk on suur. On kohmakad ja raskesti reguleerida. · Õhk ­ kerge keskkond(tihedus 1,29). Kulutused trans väiksemad. Erisoojus on väike(1,..). Kulu on suurem kui veel. Õhu kanalid suuremad. Küttekehade ja samuti soojuskandjate võrdlemine ei anna kütteökonoomsusest ammentavat ettekujutust kuna kulutused küttesüsteemid rajamiseks ning hilisemad igaaastased kulutused ja eksplateerimiseks. Igaaastased kulutused kütusele on otseses sõltuvuses hoone soojus pidavusega. Mida suurema soojupidavusega on piirded seda väiksemad on kulutused küttele. Hoone piirded peavad olema väga soojuspidavad ja kulutused selleks on ühekordsed aga see eest kulutused kütmiseks on ju igaaastased.

Energeetika → Soojustehnika
156 allalaadimist
Ehitusmaterjalid 2011 referaat
16
doc

Ehitusmaterjalid 2011 referaat

vahelagede soojustamiseks. · Muud tooted. Aurutõkkesüsteemid, krohvitud soojussüsteemi isolatsioonid jne. Hoonete ja tööstuslike seadmete tehniline isolatsioon Tehnilise isolatsiooni toodetega puutuvad kokku need, kes paigaldavad erinevaid tehnovõrke ja trasse: torustikke, kütteseadmeid, õhukanaleid, reservuaare, korstnaid ja muid taolisi energeetika- ja kütteseadmeid. Tehnilise isolatsiooni tooteid kasutatakse: · soojuskadude ja soojuskandjate temperatuuri muutuste vähendamiseks; · kondensaadi tekkimise vältimiseks pindadele; · pinna kuumenemise vähendamiseks; · kaitseks külmumise eest; · seadmete tekitatud või kommunikatsioone mööda leviva müra vähendamiseks · tule leviku takistamiseks. Tehnilise isolatsiooni jaoks vormitakse mineraalvilla plaatideks, mattideks ja torukoorikuteks. 8 3

Ehitus → Ehitusmaterjalid
113 allalaadimist
Soojustehnika - küsimused vastustused
12
doc

Soojustehnika - küsimused vastustused

määrata küttepind ja soojusvaheti põhimõõtmed seda nim. vastavalt keemiliste reaktsioonide stöhhiomeetrilistele konstruktsiooni ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud vahekordadele. konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad ja Kütused. Kütuse põlemine. Kütus on aine, mille keemilisel nende algparameetrid ning tuleb määrata soojuskandjate lõpp- ühinemisel oksüdeeriaga (hapnik) eraldub suurel hulgal soojust. parameetrid, sellist nim. kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Kütusek loetakse aineid, mis täidavad järgmisi tingimusi: Soojusarvutus, 2. Tulemused seostatakse aparaadi küllaldane reageerimiskiirus hapnikuga, põlemisproduktide hüdromehaanilise arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga esinemine gaasidena, lihtne tootmint ja küllaldane levik suured kiirused)

Energeetika → Soojustehnika
94 allalaadimist
Soojustehnika teooria eksamiks
2
doc

Soojustehnika teooria eksamiks

tsentraliseeritud soojusvarustuseks. konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad jaguneb seadmesse sisenev soojus. Sb. alusel määratakse ja nende algparameetrid ning tuleb määrata seadme kasutegur. Sb. koostatakse 1kg põletatava tahke soojuskandjate lõpp-parameetrid, sellist nim. ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse kohta. kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Soojusarvutus, Kütuse massi või mahuühikuga koldesse antavat soojust 2. Tulemused seostatakse aparaadi hüdromehaanilise nim. kasutatavaks soojuseks. Qkt=Qat+Qkf+Qv.õ+Qp, 29

Energeetika → Soojustehnika
730 allalaadimist
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED
54
pdf

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

kontaktis, ning toimub nende osaline või täielik segunemine. Pindsoojusvahetite dimensiooniarvutus. On olemas 2. liiki : I . On antud aparaadi soojustootlikus, soojuskandjad ja nende alg- ja lõppparameetrid ja on vaja määrata küttepind ja soojusvaheti põhimõõtmed seda nim. konstruktsiooni ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad ja nende algparameetrid ning tuleb määrata soojuskandjate lõpp- parameetrid, sellist nim. kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Soojusarvutus, 2. Tulemused seostatakse aparaadi hüdromehaanilise arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga suured kiirused). Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja dimensioneerimine: 1)Q=G1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; G-mass; c- erisoojus; -kaotegur;1- kuumutav kk.; 2-kuumutatavkk. 2)Q=kFt k-soojusläbikande tegur, F- küttepinna suurus, t- keskmine temperatuurilang.

Energeetika → Soojustehnika
55 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

šahtid), o köögikubu asendatakse ventilatsioonisüsteemiga sobivaks, o trepikoja ventilatsioon, o ventilatsiooni paigaldusega seotud elektritööd.  Tsentraalne mehaaniline väljatõmme köögist ja sanitaarruumidest ning 53,5 €/m2 trepikojast, värske õhu klappide lisamine, väljatõmbeventilatsiooni (erinevatel soojuspump (soojust kasutatakse tarbevee ja võimalusel ruumide kütte hoonetüüpidel soojuskandjate eelsoojendamiseks): 41,8…69,0 €/m2) o ventilatsioonikanalid puhastatakse, vajadusel tihendatakse ning ühendatakse korterid õigetesse püstikutesse, o sanitaarruumidesse (WC ja vannituba) paigaldatakse reguleeritavad plafoonid; köögi kubu on reguleeritava klapiga, o köögi ja sanitaarruumide ustesse paigaldatakse siirdeõhurestid, o korteri elu- ja magamistubadesse radiaatorite taha/kohale paigaldada

Ehitus → Ehitusfüüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun