Joonistage p-V teljestikus otsetsükkel ja pööratud tsükkel. Milline on tehtud töö nendes tsüklites? 106. Kuidas leitakse soojusprotsessi kasutegur? Missugune on pööratav ja missugune on mittepööratav protsess? 107. Joonistage soojusmasina ja külmutusmasina skeem koos soojusvoogude tähistega ja temperatuuridega. 108. Tooge vähemalt kolm termodünaamika II seaduse formuleeringut. 109. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega. 110. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega ja kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel tähelepanuväärne? *vaata eelmist küsimust. 111. Mis on termodünaamiline temperatuuriskaala? Lähtudes kasuteguri valemitest, näidake, et temperatuure saab võrrelda soojushulkade kaudu. Miks see on tähtis?
Kaalu ja raskusjõu erinevus on rakenduspunktis. Kui tugi liigub alla kiirendusega g, siis on kaalutaolek.F kaal=m(g-g)=0 Kui tugi liigub üles kiirendusega, siis on ülekoormus Fkaal=m(g+a) 23. Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. 71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 109. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega. 56. Lähtudes töö avaldisest pöördliikumisel, tuletage võimsuse arvutamise valem pöördliikumisel
Milline on tehtud töö nendes tsüklites? Töö on esimeses protsessis positiivne, teises negatiivne. 106. Kuidas leitakse soojusprotsessi kasutegur? Missugune on pööratav ja missugune on mittepööratav protsess? 107. Joonistage soojusmasina ja külmutusmasina skeem koos soojusvoogude tähistega ja temperatuuridega. 108. Tooge vähemalt kolm termodünaamika II seaduse formuleeringut. 109.-110. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega ja kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel tähelepanuväärne? 111. Mis on termodünaamiline temperatuuriskaala? Lähtudes kasuteguri valemitest, näidake, et temperatuure saab võrrelda soojushulkade kaudu. Miks see on tähtis? Q1 - Q2 T1 - T2 = Q1 T1 See, et temperatuure saab võrrelda soojushulkade kaudu, on oluline selle pärast, et temperatuuri saab mõõta, soojushulka mitte. 112. Mis on entroopia? Valem
Soojendi ja jahuti on eeldused soojusmasina tööks. Peab veel olema töötav keha. See on mõnesugune hulk gaasi. Teist järku igavene soojusmasin pole võimalik. See tähendab, et pole võimalik muundada 100% kogu soojus tööks. Soojus ei saa iseenesest minna madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. Selleks on vaja teha tööd. Soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale. 109. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega. 110. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega ja kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel tähelepanuväärne? µ, µ µ . µµ µ. 111. Mis on termodünaamiline temperatuuriskaala? Lähtudes kasuteguri valemitest, näidake, et temperatuure saab võrrelda soojushulkade kaudu. Miks see on tähtis? Kahe keha temperatuuride võrdlemiseks tuleb
See on mõnesugune hulk gaasi. Teist järku igavene soojusmasin pole võimalik. See tähendab, et pole võimalik muundada 100% kogu soojus tööks. Soojus ei saa iseenesest minna madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. Selleks on vaja teha tööd. Soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale. 104) Missugune on Carnot’ tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega. 105) Missugune on Carnot’ tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega ja kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel tähelepanuväärne? 106) Mis on termodünaamiline temperatuuriskaala? Lähtudes kasuteguri valemitest, näidake, et temperatuure saab võrrelda
formuleeringut. 1. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 2. Ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. 3. Kogu soojust ei ole võimalik täielikult muundada tööks. 57. Missugune on Carnot’ tsükkel? Skeem pV teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega ja kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel tähelepanuväärne? 60. Mis on elektrilaeng ja millised on tema 5 põhiomadust? Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida
Milline on tehtud töö nendes tsüklites? Töö on esimeses protsessis positiivne, teises negatiivne. 54. Kuidas leitakse soojusprotsessi kasutegur? Missugune on pööratav ja missugune on mittepööratav protsess? 55. Joonistage soojusmasina ja külmutusmasina skeem koos soojusvoogude tähistega ja temperatuuridega. 56. Tooge vähemalt kolm termodünaamika II seaduse formuleeringut. 57 - 58. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega ja kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel tähelepanuväärne? 59. Mis on entroopia? Valem. Milline on entroopia statistiline tõlgendus? Valem. Mis on termodünaamiline tõenäosus? Entroopia on korrapäratuse (kaose) mõõt ja veel üks olekuparameeter. Entroopia näitab, kui suurel määral on energia süsteemis ühtlustunud ehk muutunud inimese jaoks mitte kasutatavaks (nt kui inimene kütab korra päikeselt tulnud energiaga toa
mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. 3. Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). 109. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega ja kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel tähelepanuväärne? Q1 antav soojushulk soojendilt, T 1 soojendi temperatuur, Q2 jahutajale äraantav soojushulk, T2 jahuti temperatuur. Tsükkel koosneb järgmistest osadest: 1. Gaas paisub isotermiliselt, kusjuures gaasi ja soojendi temperatuur on ühesugune. 2. Gaas paisub adiabaatiliselt, tema temperatuur langeb kuni jahuti temperatuurini. 3
108. Tooge vähemalt kolm termodünaamika II seaduse formuleeringut. 1. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 2. Ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. 3. Kogu soojust ei ole võimalik täielikult muundada tööks. 109. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem - teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja tempera- tuuridega ja kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot' tsükkel tähelepanuväärne? Carnot' tsükkel on suurima kasuteguriga soojus-/külmutusmasina tsükkel, mis koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Joonise protsessid: 1-2: isoterm (isotermiline paisumine);
Selleks on vaja teha tööd. Termodünaamiline tõenäosus on arv, mis näitab kõikvõimalike olekute arvu, mida antud süsteem võib omada. 109. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem pV teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega. Pööratava tsükliga soojusmasin on maksimaalse kasuteguriga, mis sõltub vaid soojendi ja jahuti temperatuuridest. Pole tähtis kas see on külmutusmasin või soojusmasin. Kasutegurid on võrdsed.
· Kehade soojusvahetus sõltub kehade temperatuuridest ja kehade massidest. · Soojusvahetus protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde. · Termodünaamiline süsteem kehade süsteem, mis vahetab soojust. · Suletud termodünaamiline süsteem süsteemiväliste kehadega soojusvahtust ei toimu. · Suletud süsteemis on kõikide kehade poolt ära antud soojushulk võrdne saadud soojushulkadega. m pV = RT · Ideaalse gaasi molekulvõrrand: M · Võrrand, mida võib kasutada siis, kui gaas läheb ühest olekust teise ja tema kogus EI p1V1 p 2V2 = MUUTU: T1 T2 · Valem, mida võib kasutada, kui gaasikogus muutub: p = n k T Isoprotsessid
Kehade soojusvahetus sõltub kehade temperatuuridest ja kehade massidest. Soojusvahetus – protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde. Termodünaamiline süsteem – kehade süsteem, mis vahetab soojust. Suletud termodünaamiline süsteem – süsteemiväliste kehadega soojusvahtust ei toimu. Suletud süsteemis on kõikide kehade poolt ära antud soojushulk võrdne saadud soojushulkadega. m Ideaalse gaasi molekulvõrrand: pV RT M Võrrand, mida võib kasutada siis, kui gaas läheb ühest olekust teise ja tema kogus EI p1V1 pV MUUTU: 2 2 T1 T2 Valem, mida võib kasutada, kui gaasikogus muutub: p n k T Isoprotsessid Protsess, kus üks olekuparameeter jääb muutumatuks. 1
Kehade soojusvahetus sõltub kehade temperatuuridest ja kehade massidest. Soojusvahetus protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde. Termodünaamiline süsteem kehade süsteem, mis vahetab soojust. Suletud termodünaamiline süsteem süsteemiväliste kehadega soojusvahtust ei toimu. Suletud süsteemis on kõikide kehade poolt ära antud soojushulk võrdne saadud soojushulkadega. m Ideaalse gaasi molekulvõrrand: pV RT M Võrrand, mida võib kasutada siis, kui gaas läheb ühest olekust teise ja tema kogus EI p1V1 pV MUUTU: 2 2 T1 T2 Valem, mida võib kasutada, kui gaasikogus muutub: p n k T Isoprotsessid Protsess, kus üks olekuparameeter jääb muutumatuks. 1
annaabi.ee 
