Esiteks tuleb leida välispiirete soojatakistused, seejärel soojajuhtivus, soojainerts, välispiirete üksikute kihtide temperatuuride arvutused, küllastusrõhud, materjali aurutakistus ja osarõhud. Seejärel saab leida kas ja kus kihis tekib kastepunkt. VARIANT A Joonis 2 1 1- Kuivkrohv 13mm 2- Põlevkivituhkgaasbetoon 300mm 1.1 Välispiirete soojatakistuse arvutused Sisepinna soojatakistus oleneb soojavoolu suunast, antud juhul on see horisontaalne. Sisepinna soojatakistuse suuruse leian Ehitusfüüsika õpikust lk 18, tabel 6. Rsi= 0,13 Välispinna soojatakistus oleneb tuule kiirusest, antud juhul on selleks 4,0 m/s. Välispinna soojatakistuse suuruse leian Ehitusfüüsika õpikust lk 18, tabel 7. Kuna elamus puudub ventileeritav või nõrgalt ventileeritav õhkvahe, siis välispinna soojatakistus Rse= 0,04 Piirete üksikute kihtide soojataksitused R= R1= R2=
materjali soojaerijuhtivus [W/moC] d - materjali paksus [m] 2 - konvektsiooni teel Q = K(tõ -tp)A [W]; Q - soojavool [W] (tõ -tp) - õhu ja materjali pinna temperatuuride vahe [oC] K konvektiivne sooja-eriülekanne (W/m2oCh ) A- tahke keha pind (m2) 3 - kiirguse teel Soojus kandub materiaalselt kehalt õhku või õhuta ruumi. Igal kehal on oma soojuskiirgus. Soojaülekanne: Soojavoolu läbi piirete kutsutakse esile ühel- ja teisel pool piiret oleva õhutemperatuuride erinevus. Erinevatel materjalidel võib see toimuda erineval viisil: metallides ja kividel näit ainult soojajuhtivuse teel, klaasil lisaks veel kiirguse teel, vaakumis vaid kiirguse teel. Mida kiirem on õhu liikumine, seda suurem on sooja vool konvektsiooni teel. Kinnine õhkvahe on parem soojavoolu takistaja kui lahtine. Piirde välispinna juures toimib sundtsirkulatsioon, mille mtekitab tuul
Näiteks kuiva puidu märgumisel küllastuspunktini kaasneb puidu paisumine ja muutuvad puidu lineaarmõõtmed eri suundades erinevalt: pikitüve (0,1-0,3%), radiaalsuunas (3-6%) ning tangensiaalsuunas (6-10%). Antud laboritöös saadi õhkkuivade proovikehade keskmiseks niiskusesisalduseks 7,0 % ning immutatud proovikehade keskmiseks niiskusesisalduseks 83,5%. Puidu soojajuhtivus sõltub paljudest teguritest nagu tema niiskusesisaldus, tihedus, puidu liik, temperatuur ning soojavoolu suund puidukiudude suhtes. Piki kiudu on standardniiske männipuidu soojaerijuhtivus 0,22 W/(mᵒK) ning risti kiusu 0,14 W/(mᵒK). Kui puidu niiskusssialdus suureneb 1% võrra, kasvab puidu soojajuhtivus 1,2% võrra. Puidu tugevust mõjutavad näiteks tema niiskussisaldus, temperatuur ning koormamise kiirus. Et elimineerida puidu niiskuse mõju, arvutatakse puidu katsetamisel saadud tugevused 12%- lisele niiskusele.
küsimused ja vastused 2007. 1) Millised faktorid määravad ruumi soojusolukorra? 1) õhu temp- tõhk ( liiga kõrgel või madalal temp võivad tekkida tervisehäired). 2) Piirete temp- tpiire (Toperatiivne= (Tõhk+TPiire)/2 ). 3) õhu liikumise kiirus-võhk. 4) õhu niiskus- õhk. (talv 45...25%; suvi 30...70%). 5) füüsiline aktiivsus (Met) (uni-0,8; audit.töö-1; sörk- 5,8). 6) rõivaste soojapidavus (Clo), (trikoo-0,1; toariietus-1; talvemunder-7). 2). Millega on seletatav soojavoolu ülemineku takistuste Rsi ja Rse olemasolu? On seletatav soojaülekandega, mille põhjustab ruumis olev konvektsioonivool ja soojuskiirgus. Kui ülekanne on suur, siis takistus puudub ja vastupidi. +joonis. 3). Sorbtsioon, kapillaarne konden, veeauru konvek? Sorbtsioon - veeauru molekulkate materjalipooride seintel. Võib pakseneda ja auruda, kuid ei liigu märgatavalt kapilaari seinal. Kapil. kondensioon - peene kapillaari täitmisel veega tekib eriti kõver menisk
• Standardniiskus w= 12% • Enamasti alla 1000 kg/m3 (haab 340; kuusk 460; mänd 530, kask 640; saar 680, tamm 720 kg/m3). • Balsa tihedus 176 kg/m3 ja lignum vitae tihedus 1230 kg/m3. Näiteks balsa tihedus võib varieeruda 40…320 kg/m3. EHITUSMATERJALID 8 SOOJAJUHTIVUS (THERMAL CONDUCTIVITY) Puidu soojajuhtivus sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, veesisaldusest, tihedusest, puu liigist ja temperatuurist Piki kiudu on standardniiske männipuidu soojaerijuhtivus ligikaudu 1,8 korda suurem kui risti kiudu, olles piki kiudu 0,22 W/m0C, risti kiudu aga 0,14 W/moC. Puidu niiskuse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Heli levib puidus 2-17 korda kiiremini kui õhus. SOOJAMAHTUVUS Puidu soojamahtuvus on sõltuv temperatuurist ja niiskusest ja seda väljendatakse erisoojuse kaudu.
· ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse) · majanduslikust otstarbekkusest (ehitaja ei ole seotud haldukuludega, järelvalve vajalikkus) 38. Mida me mõistame soojustakistuse all ja kuidas seda arvutatakse? Standardis EVS 908-1:2010 39. Õhkvahe mõisted ja nende soojustakistuse arvutamine? Ventileerimata õhkvahe ei ole õhuvahetust välis -ja sisekeskkonnaga, asub kahe tasaparalleelse pinna vahel, on soojavoolu suunaga risti ja nende pindade emissioonitegur ei ole väiksem kui 0.8 Nõrgalt ventileeritud õhkvahe õhkvahe, millest toimub limiteeritud õhkvahetus väliskeskkonnaga. Selle kindlustamiseks on õhkvahe alumises osas ettenähtud avad, mille suuruseks on: vertikaalse õhkvahe korral > 500 kuid 1500 mm²/m, horisontaalse õhkvahe korral > 500 kuid 1500 mm²/m². Tugevalt ventileeritud õhkvahe õhkvahe alumises osas olevate avade suuruseks: vertikaalse õhkvahe
• ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse) • majanduslikust otstarbekkusest (ehitaja ei ole seotud haldukuludega, järelvalve vajalikkus) 38. Mida me mõistame soojustakistuse all ja kuidas seda arvutatakse? Standardis EVS 908-1:2010 39. Õhkvahe mõisted ja nende soojustakistuse arvutamine? Ventileerimata õhkvahe – ei ole õhuvahetust välis -ja sisekeskkonnaga, asub kahe tasaparalleelse pinna vahel, on soojavoolu suunaga risti ja nende pindade emissioonitegur ei ole väiksem kui 0.8 Nõrgalt ventileeritud õhkvahe – õhkvahe, millest toimub limiteeritud õhkvahetus väliskeskkonnaga. Selle kindlustamiseks on õhkvahe alumises osas ettenähtud avad, mille suuruseks on: vertikaalse õhkvahe korral > 500 kuid ≤ 1500 mm²/m, horisontaalse õhkvahe korral > 500 kuid ≤ 1500 mm²/m². Tugevalt ventileeritud õhkvahe – õhkvahe alumises osas olevate avade suuruseks:
sellisel moel ei täida enam soojustusmaterjal oma ülesannet, soojajuhtivus suureneb (soojatakistus tegur väheneb). Sama lugu on ka ebapiisava õhutuse korral, kus niiskus ei pääse enam konstruktsioonist välja ning hakkab kogunema. Võrdluseks siinkohal mineraalvilla soojajuhtivustegur on väiksem veest ~15 korda (temp. +10) 3 7. Soojaülekanne kolmel viisil Soojavoolu läbi hoone kutsub esile õhutemperatuuride erinevus ühel ja teisel pool piiret. Soojavool võib toimuda kolmel viisil: a) soojajuhtivuse (konduktsiooni) teel b) kaasakande (konvektsiooni) teel c) kiirguse (radiatsiooni) teel Konduktsioon on soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest.
külma. Jaheda ilmaga võib materjalis olev niiskus kondenseeruma hakata ning sellisel moel ei täida enam soojustusmaterjal oma ülesannet, soojajuhtivus suureneb (soojatakistus tegur väheneb). Sama lugu on ka ebapiisava õhutuse korral, kus niiskus ei pääse enam konstruktsioonist välja ning hakkab kogunema. Võrdluseks siinkohal mineraalvilla soojajuhtivustegur on väiksem veest ~15 korda (temp. +10) 7. Soojaülekanne kolmel viisil Soojavoolu läbi hoone kutsub esile õhutemperatuuride erinevus ühel ja teisel pool piiret. Soojavool võib toimuda kolmel viisil: a) soojajuhtivuse (konduktsiooni) teel b) kaasakande (konvektsiooni) teel c) kiirguse (radiatsiooni) teel Konduktsioon on soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest.
keskkonna niiskusest (sorptsioon) · Ehitus- ja kandekonstruktsiooni puidu puhul võetakse standardniiskuseks 12%. · Kui puidu niiskus on erinev, tehakse ümberrehkendus · Puidu tihedust mõjustab oluliselt tema struktuuri tihedus, s.o rakuseinte summaarne maht. · Puidu tihedust näitab aastarõngaste asetsemine üksteise suhtes (kaugus üksteisest), 4.2 Soojusjuhtivus · Puidu soojusjuhtivus sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, niiskusesisaldusest, tihedusest, puidu liigist ja temperatuurist. · Puidu niiskusesuurenemisel 1% võrra puidu soojuserijuhtivus kasvab 1,2% võrra. 4.3 Soojusmahtuvus Puid Soojusmaht · sõltuv temperatuurist ja niiskusest. Puidu u uvus, kJ/ keskmine 1,356 kJ/(kgK). niisk (kgK) us, % 4
Tugevust kontrollitakse koormisliikidele: surve pikikiudu, surve ristikiudu radiaalsuunas, surve ristikiudu tangensiaalsuunas, tõmme pikikiudu, paine, nihe pikikiudu. Puidu tugevus sõltub tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures. 1)Tõmbetugevus-110...130 N/mm ruudus. 2)Paindetugevus-70...100 N/mm rds. 3)Survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm rds. 4)Survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm rds. 5)Nihketugevus 5...10 N/mm rds. 11)Soojajuhtivus-sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, tema niiskusesisaldusest, tihedusest, puiduliigist ja temperatuurist. Soojajuhtivus on puidus pikikiudu suurem kui ristikiudu. 5.Puidu vead-lõhed, oksad, mädanemine 1)Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad puidu tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest(mõõtehälve, ebatäpsed töövahendid), kuivamisest(kaardumine, pragunemine) ja puitmaterjali enda vigadest.
omadused ja sõltub filtratsioonimooduli ning kokkusurutavusmooduli suhtest. Kuigi nii k kui ka mv vähenevad konsolideerumise käigus pinnase tihenedes, muutub nende suhe tunduvalt vähem ja Cv jääb ligikaudu konstantseks. See asjaolu on õigustuseks algsele ebaõigena tundunud eeldusele, et k ja mv ei sõltu tihedusest. Võrrand (4.18 ) on matemaatilisest füüsikast tuntud paraboolset tüüpi diferentsiaalvõrrand, mis kirjeldab ka soojavoolu, difusiooni jne ning on lahendatud mitmesuguste alg- ja ääretingimuste puhul. Kuna du = d , võib selle võib kirjutada ka kujul = 2 Cv (4.19)
annaabi.ee 
