mehhanoretseptoreilt kesknärvisüsteemi kulgevate erutusimpulsside analüüsi tulemusena. Kompimistaju täpsus oleneb nahas olevate retseptorite tihedusest ning närvikeskuste analüüsi- ja sünteesivõimest. Kompimine on maailma tunnetamises väga oluline, eriti tähtis on kompimine pimedaile. Temperatuuri tajuvad retseptorid reageerivad vastavalt temperatuuri tõusule (soojaretseptorid) või langusele (külmaretseptorid). Kui temperatuuri tõus on väga järsk, siis reageerivad sellele üheaegselt nii külma- kui ka soojaretseptorid ning inimene tunneb külmavärinaid. See on tingitud asjaolust, et külmaretseptoreid on nahas rohkem kui soojaretseptoreid. Valuaistingu võtavad vastu vabad närvilõpmed nahas ja ka keha sisemuses. Valuaistingu kutsuvad esile ka külm ja
soojuskadu. 2. Elukaar: seos kehatemperatuuri kontrollimise elamistoiminguga 2.1 Väikelapseiga Tänapäeval on enneaegsete ning madala sünnikaaluga vastsündinute ellujäämisprotsent kasvanud ja eeskätt just tänu selliste laste kehatemperatuuri paremale kunstlikule kontrolli all hoidmisele. vastsündinu nahk tuleb koheselt kuivatada, et vältida soojuskadu aurustamise teel, ning seejärel mähkida soojalt. Soojaretseptorid näos on eriti tundlikud ja seepärast on väga oluline, et vastsündinut ei hoitaks tõmbetuules ning et lapse pea oleks kaetud, kuna selle piirkonna kaudu võib toimuda suur soojuskadu. 2.2.Lapseiga Esimestel elukuudel ja kogu elu jooksul on soojusregulatsiooni süsteem eriti tundlik soojusteket põhjustavatele ärritajatele, nt. võib juba pikaajaline nutmine tõsta kehatemperatuuri 2.3.Täiskavanuiga
(Knobel 2013: 2). Enneaegsetel beebidel on kõrge risk hüpotermiale kuna nende vee tase kehas on suurem, neil on vähenenud nahaalus kude, nendel on pruun rasvkude ning nahk on ebaküps ja ainevahetuse mehhanismid veel väljaarenemata (Turnbull 2013: 18). Imiku kehakaalust moodustub 2-6% pruun rasv, selles on rohkesti närvilõpmeid ja verd, mis kiirendavad ainevahetust, kui imik peaks sattuma külma kätte. Kui laps viibib pikaajaliselt külmas, siis kulub pruun rasv lõpuni ära. Kuna soojaretseptorid näos on eriti tundlikud, tuleks jälgida, et laps ei viibiks kaua tõmbetuules ja et lapse pea oleks kaetud. (Roper jt 1999: 255). Tavaliselt mõõdetakse imikute kehatemperatuuri pärasoolest, seda see tõttu, et termomeeter asetseb seal aktiivse vereringe läheduses ja annab nii usaldusväärseima tulemuse (Roper jt 1999: 260). Organismi ähvardava mahajahtumise korral tekib mitmeid erinevaid kaitsereaktsioone, naha veresooned ahenevad ja nahk muutub kahvatuks, vee aurumisele kulub vähem
Koosnevad umbes 10 kõõluskiukesest. Kõõlusorganeid on lihastes tavaliselt vähem kui lihaskääve (50-80 : 100). Paigutunud järjestikku ekstrafusaalsete lihaskiududega . Reguleerivad lihaspinget Naha- ja liigesretseptorid Valuretseptorid (notsiretseptorid) – vabad närvilõpmed. Paiknevad epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis, veresoontes, lihastes, kõõlustes, luuümbrises. Valuaisting tekib peaajus Termoretseptorid: külma- ja soojaretseptorid. Paiknevad nahas, suu, nina ja kõri limaskestades Taktiilsed retseptorid: puudutus, surve ja vibratsioon – võimalik määrata esemete kuju, suurust ja konsistentsi, surve tugevust nahale. Asuvad nahas, liigeskapslites, kõõluste, sidemete ja luuümbrise läheduses Seljaaju reflektoorne funktsioon Refleksi morfo-funktsionaalseks aluseks on refleksikaar , mis kooosneb aferentsetest (retseptoorsetest), lüli- ja eferentsetest neuronitest
ehituvad närvilõpmed pidevalt ümber. - Kirjeldatavaid lõpmeid on ka sidekoes, veresoontes, lihastes, kõõlustes, periostis ja mujal. - Vabad põõsasjad närvilõpmed talitlevad termo-ja mehhano-, samuti ka valuretseptorina. NAHA PEAMISED FUNKTSIOONID 1)Mehhaaniline kaitse - Haavade paranemine - Immunoloogiline kaitse 2) Kaitse kuivamise eest - Epidermise sarvkiht 3) Soojusregulatsioon 4) Erituselundkond - Higinäärmed 5) Puutemeel KÜLMA- JA SOOJARETSEPTORID ·Külma-ja soojaretseptorid on vabad närvilõpmed. Kõigil neist on teatav temperatuur, millel lähetatakse kõige rohkem impulsse. ·Külmaretseptorid toimivad siis, kui naha tempcratuur on 15-35 °C. Eriti tundlikult reageerivad nad naha temperatuuri alanemisele. Isegi 0,004 kraadine langus sekundis võib mõnikord põhjustada külmaaistingu. ·Soojaretseptorid toimivad pidevalt, kui naha temperatuur on 35-45°C. Ka nemad reageerivad
Nahk Rasvkude- sooja isolaator Suured veresooned- vere liikumise suunajatena Lihasmass- sooja tekitajana Higinäärmed- "veega kastjatena" Kapillaarid- sooja transportijatena Külmaretseptorid: Maksimaalne signaliseerimisaktiivsus umbes 30°C juures, lõpetavad aktiivsuse kui temperatuur tõuseb 38°C juurde, alustavad uuesti kui >45°C, suurem tihedus: ülahuul, nina, põsed, rind, sõrmed Soojaretseptorid: Maksimaalne signaliseerimisaktiivsus umbes 40°C, tihedus suurem: sõrmeotsad, nina, õlad Palavustunne=kui mõlemad signaliseerivad (hüpotees) *1cm2 naha pinna all on 60cm närvikiude, ca 100 valuretseptorit, 200 närvirakku, 1400 närvilõpet, 6 soojaandurit, 12 surveandurit, 15 higinääret, 500000 rakku, 50cm veresooni. Keha soojuse säilitamine: Temperatuuri langetamiseks Suurendatakse naha alust verevarustust- soojusenergiat kantakse keha pinnale
sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: (1) pulss (3 sõrme randmel, südamelöögi sagedus, imikutel pulss kiirem 100-120, täiskasvanutel 60-80 norm), (2) vererõhk (norm vähemalt 80), (3) kehatemperatuur (kaenlaalt 36,6C, limaskesta 37C nende vahe oluline, saunas 110C ehk 10 min ja 6x max, natuke rasvane parem olla, kui vähem, külmaretseptorid 2x tihedamalt nahas kui soojaretseptorid mustanahalistel vastupidi), (4) vee sisaldus (ajurakud sisaldavad 90% vett, päevas peaks jooma 2l vett, iga 20-30min tagant juua lonks vett, külm vesi vähendab maokasvaja ohtu, kehasoe vesi matkal jms), (5) soolsus (organismis väga täpne soola kontsentratsioon), 9 (6) suhkru sisaldus (hommikul 3,5-5,5; öösel ärkvel olevatel sagedamini suhkruhaigus->
Beeta-endorfiin/ enkefaliin/dünorfiin. Pärinevad immuunrakkudest: T- ja Blümfotsüüdid, monotsüüdid, makrofaagid endorfiini sisaldavad lümfotsüüdid sisenevad põletikukoldesse ja vabastavad endorfiini sensoorsed neuronid omavad opioidretseptoreid. Temperatuuritundlikkus. Külmaretseptorid (sensorid)- tundlikud temperatuuril 10-20 C°, müeliniseeritud hargnevad närvilõpmed, mille harud tungivad epidermise basaalsesse ossa, rohkem kui soojasensorid 3-10 korda. Soojaretseptorid tundlikud temperatuuril 25-45 C° Valuretseptorid alla 10 C° ja üle 45 C° Sensorite erutumise mehhanismi seostatakse nende ainevahetuse intensiivsuse muutustega temperatuuri mõjul. Temperatuuri muutus 10 kraadi muudab reaktsioonide kiirust. 22. Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid. Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores.
annaabi.ee 
