lüürikast, toimub ebaproportsionaalselt Ko suure osa tegevus dulinna ladina koolis Itaalias ja sageli saadud teadmised antiikajal. William ise soovis või tahtis saada ta ise nimetab Dark Lad. Shakespeare kuulsaks oma sonettidega aga kuid nii armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on läks poolenisti. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed arutlemine selle üle, kuidas ajaga 126 on pühendatud kenale noorele kõik laguneb, kuid ilu on siiski meessoost sõbrale ja järgmised (välja surematu. Shakespeare kirjutas
lihtne, et kui armastus kaob siis kaob sellega ka kõik muu. Iga kord, kui lugeda Underi sonette uuesti leidub selles midagi uut, midagi mis nagu ennem seal ei olnud. Kas see ongi nii plaanitud või selles peitubki luule võlu. Kõik Underi sonetid tunduvad nii sarnased ja samas nii erinevad. Teema on küll sama, kuid sisu mõte on täiesti erinev. Underi luule on väga julge ning elujaatav, mis tegi temast kaasajal sokeeriva ja samas väga erilise luuletaja. Marie Under tõi oma sonettidega vabameelsust, armastust looduse vastu ning enesemõistmist. Kasutatud kirjandus: ,,Sonetid" (1912-1917)
6 III VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LUULEKOGU ,,KAUGED RANNAD" Luulekogu ,,Kauged rannad" (1914) jätkas temaatiliselt ,,Laulude" suunda, kujutades peaasjalikult saarte loodust. Kuid esikkoguga võrreldes on selles looduspildid maalitud asjalikumalt ja täpsemalt, tundeelevuse asemele on tulnud selguse ja ülevaatlikkuse taotlus. Lühirealised, üksikuid sõnu esiletõstvad stroofid on siin asendunud kindlakujuliste klassikaliste vormidega, esmajoones sonettidega. Kui ,,Lauludes" domineerisid nukrad talvepildid, siis "Kaugetes randades" asuvad kesksel kohal kevadmotiivid. Rohkem kui kolmandik Ridala maastikumaalidest on õhtumeeleolud, mida ta varjundirohkelt on eritlenud. Õhtupiltide hulka kuulub ka klassikalise väljendusega ja vistiti ka muidu Ridala kõige õnnestunum sonett ,,Luiged", milles maalilisus ja meeleoluline sügavus on leidnud hea sünteesi. 7 KOKKUVÕTE
Läbi sonettide on tunda Underi lähedust loodusega ning armastust suve vastu. Talle meeldib päike, rohelised puud, rohi, lillede meeldiv lõhn jne. Underi luule on väga naiselik. Luuletaja on väga ihkava loomuga ja see kajastub ka tema loomingus. Sonettidest kumab läbi kurbus kaotuste pärast kuid samas ikka armastust selle vastu. Underi luule on väga julge ning elujaatav, mis tegi temast kaasajal šokeeriva ja samas väga erilise luuletaja. Marie Under tõi oma sonettidega vabameelsust, armastust looduse vastu ning enesemõistmist. 9.Mis on sonett? Mis on ballaad? Autorid, pealkirjad Sonett on luulevorm, millel on väga kindlad reeglid. Sonetil on 14 värsirida, värsiread paigutatakse stroofidesse. Rõhulis-silbilistes värsisüsteemides kasutatakse tavaliselt viisikjambi, kuid levinud on ka muud värsimõõdud. Esimene teadeolev sonett on M.J Eiseni „Õnnesoov isamaale“. Samuti on Eesti tuntumateks soneti kirjutajateks Under, Visnapuu,
· Armastajad moodustavad komöödia ,,Cymbeline", ,,Torm". lüürilise osa ning nalja, naeru ja huumori Luule allikaiks on enamasti madalamast soost · Luule jooni esineb ka tema näidendites, tegelased, näiteks talupojad või teenrid. mis on üpriski poeetilised. · Üks kõige populaarsemaid komöödiaid · Tegeles põhiliselt poeemide ja Shakespeare`i loomingus on ,,Tõrksa sonettidega. taltsutus". · Sonettides on tähtsal kohal renessansiaja · ,,Tõrksa Taltsutuse" teos lähtub inimese elujanu: armastus ja sõprus. temperamentse, humoorika ja teotahtelise Petruccio katsetest taltsutada põikpäist ja Dante Alighier (1265- 1321) riiakat Katharinat. · Sündis u.1265 Firenzes Ajalookroonikad · Harrastas juba noorena filosoofilist
Kirjutas kuni surmani, kuid Eesti tagasi ei tulnud. Levinum põhjus see, et tal oli kujutlus Tartust ja Võrumaast, kuid pärast sõda oli reaalsus hoopis teine. Looming: tekste enam vähem igas valdkonnas, kuid mitte igale maitsele. Kangro loomingu tuuma otsitakse luulest. 1930ndatel ilmus kolm luulekogu 1935 Sonetid, 1937 Vanad majad, 1939 Reheahi. Kõik on olulised, neist tunda, et Kangro alles otsib oma käekirja. Alustab sonettidega, mingis mõttes juhuslik, natuke seotud tema uurijakalduvustega. Teemavalik ühelt poolt teadlik, samas rõhutas ise seda, et on unenäokirjutaja, st treeninud unenägude nägemise välja. 1945 Põlenu puud, alustab II loominguperioodi ja ühendab kaks perioodi omavahel. Kangrolikkus: Vormikultuuri teadvustamine on küll tähtis, aga mitte absoluutne. Pigem sisulised kvaliteedid, mis hakkavadki kangrolikkust märkima. Alates 1935 a kogust
kultuuriõhustikku. 1952. aastal ilmus Rootsis Arved Viirlaiu "Ristideta hauad", romaan metsavendade võitlusest, mis äratas rahvusvahelist tähelepanu ja tõlgiti paljudesse keeltesse. Ka mitmes teises romaanis kasides Viirlaid eesti sõduri teemat. Mitmekülgne kirjanik, kirjastaja ja kultuurimõjutaja oli Rootsi Lundi pidama jäänud ning 16 luulekogu ja sama palju romaane avaldanud Bernard Kangro. 1935. aastal loodustee- maliste sonettidega alustanud ja uuel kodumaal mitmekülgset luulet viljelenud (luuleraamat "Varjumaa", 1966 koos autobiograafiliste Kihvakaania-poeemidega) Kangro käsides oma romaanides vana Tartut ("Jäälätted", 1958; "Emajõgi", 1961; "Tartu", 1962; "Kivisild", 1963) ja oma kodukohta Võrumaad. 1957 avaldas Kangro ülevaate pagulaseesti kirjandusest "Eesti raamat vabas maailmas 1944-1956" 1950. aastal asutas taLundis kirjastuse Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mis lõpetas
saatus, otsiva inimese traagika. 1940ndatel uus tõus tema loomingus pagulaskirjandus. 4. Marie Underi luule. Luuletas esialgu ka saksa keeles. Ta oli küll Eestist pärit, aga haridus oli saksakeelne. Alguses avaldas loomingut Muti nime all. Sobitub küll klassikaliste vormidega, kuid mängib ka nende piiridega, mis loob omapäraseid kombinatsioone. Noore Underi looming ,,Sonetid" (1917), ,,Eelõitseng" (1918), ,,Sinine puri" (1918). Viimast saab nim siurulikuks Underiks. Sonettidega avab Under kirjutava naise stiili. Tuntumaid tekste ,,Ekstaas" selles osas. ,,Verivalla" (1920) lõpetab Noore Underi perioodi ja alustab uut. Loomingu kõrgpunktiks on aastad 1927-1930, mil ilmusid 4 värsiraamatut: lüürikakogud ,,Hääl varjust" (1927), ,,Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) ja ,,Lageda taeva all" (1930) ning ballaadikogud ,,Õnnevarjutus" (1929). ,,Hääl varjust" peetakse parimaks ja terviklikumaks luulekoguks, kus vastanduvad ja ühenduvad realism, sümbolism ja
Silbid ei ole ka ükskõik kuidas, vaid peavad olema kindlasti riimitud. Kõigepealt on 2 nelikut ehk katrääni, abba, abba. Siis on 2 kolmikut ehk tertsetti, cdc, dcd. Kõigepealt süliriim, siis ristriim. See on klassikaline sonett. On ka Shakespeare sonett, temal on kolm katrääni + üks tertsett. Nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab helisema. Hästi nõudlik värsivorm. Eesti keeles kirjutanud Marie Under, Ain Kaalep, Gustav Suits, Johannes Semper. Sonettidega on nõnda, et natuke meenutab dsässmuusika lugu. Kõigepealt antakse teema, mis kaheksandas katrääni reas tipneb. Tertsettides peab lõppema puändiga. Under toob eesti luulesse kõigepealt sensuaalsuse ja seksuaalsuse, isikliku armastuse, ja toob värvi. Mis on valgest kuni leekiva punaseni välja. Selle esimese sonetikogu moto on, läbi teema, on arm elada. Tohutu elutahe, elurõõm. Need on siis komponeeritud nelja aastaaja rütmi. See suur rõõm
annaabi.ee 
