Sauli poeg Rääkida sellist filmist ei ole lihtne, samuti raske oli seda vaadata. "Sauli poeg" on väga eriliselt tehtud film. Kaamera jälgib ainult peategelast, aeg-ajalt näitab, mida ta näeb (kuidas tapavad poissi, kuidas ohvitser viib ülekuulamise läbi, kuidas Saul on kiusatud SS sõdurite poolt- täiesti mõtetu ja tarbetu stseen, minu arvamuselt). "Sauli poeg" tegevus areneb Auschwitzis ja peategelane - ungarlane Saul Auslander on Sonderkommando liige. See film, minu arvates, keskendub iseenesest kõik holokausti õudused, näitab koonduslaagri vangite raske saatus läbi ühe vangi, kes on keset põrgu. Ma ei kujuta enam kohutav saatus kui Sonderkommando Auschwitzisi liikmete saatus. Kuigi peategelane kutsub esile mul vastuolulised tunded, sest inimesel on alati valikuvõimalus. Kogu filmi jooksul ma küsisin ise ennast ja ei saanud täielikult aru, kuidas inimene võib kannatada nii,
juulil 1941. 10. septembriks oli 46 juudi mehest tapetud 44. Naised lasti maha Rae metsas 2. novembril, kõik lapsed hukati samal ajal sünagoogis. Ligi tuhandest Eestisse jäänud juudist pääses vähem kui tosin inimest. 11. septembril 1941, andis Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Eestis korralduse, millega keelati juutidel "vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis". 1941. aasta sügisel ja talvel hukati Sonderkommando 1a/Einsatzgruppe A korraldusel veerand Eesti juudikogukonnast, ülejäänud olid põgenenud Nõukogude Liitu. On võimalik, et ligi pooled neist hukati väljaspool Eestit. Salme Rull oli pealtnägija massimõrvale Tartu tankitõrjekraavis, nn. Jalaka liinil. Ta elas 1941. a. Lemmatsi vallas, neli-viis kilomeetrit Tartust. Tankitõrjekraav, mille Tartu elanikud kaevasid Riia maantee äärde saksa tankide kinnipidamiseks sõja algul, asus nende majast 50 m kaugusel
1944.aasta sügisel, näis ilmselge, et sakslaste päevad on loetud.Juudid püüdsid hoolsalt töötada, et mitte anda põhjust rahulolematuseks.Nad arvasid, et natside peamine probleem on oma naha päästmine ja juudid neid enam ei huvita.Nad eksisid. 18.septembril kästi vangidel saagida ja viia laagri lähedal oleva Sooda järve kaldale suur hulk küttepuid.Järgmisel päeval saadeti vabapalgalised ja valvurid puhkusele.Asemele tuli SD eliitväeosa- Sonderkommando I.Vangid rivistati ja neile teatati, et nad evakueeritakse.Nad uskusid, sest selliseid ümberpaigutusi oli varemgi olnud.Tegelikkus oli aga hoopis midagi muud.Grupp inimesi viidi metsa ja neil kästi küttepuud riitadesse laduda.Pärast esimese kihi maha panemist käsutati neid puude peale pikali.Nüüd taipati, mis toimuma hakkab.Osa püüdis põgeneda, nad lasti metsas maha, teised aeti väevõimuga riitadele ja hukati kohapeal.Kui hakkas pimenema, kallasid
inimest, Gaasikambrid tegutsesid veel kaks nädalat pärast ülestõusu. Kõige paremini oli valmistatud ülestõus Sobiboris, mis toimus 14. oktoobril. Tapeti palju SS- lasi ja nende ukrainlastest abilisi. 550-st sel päeval laagriviibinust suutis põgeneda umbes 320, kellest 170 peatselt kinni võeti ja tapeti. Sõja lõpuks jäi ellu 50 juuti. Pärast ülestõusu laagrit enam ei kasutatud. 1944. aasta sügiseks olid massimõrvad Birkenaus praktiliselt lakanud. Sonderkommando liikmed teadsid, et nende päevad olid loetud. 7. oktoobril lasid nad naisvangide sissetoodud lõhkeainetega õhku krematooriumi IV. Teadaolevatel andmetel ei tulnud sellest ülestõusust keegi elusana välja. Varsti pärast seda andis SS-i juht Himmler käsu allesjäänud gaasikambrid lahti monteerida ja hävitada. (Bruchfeld ja Levine 2003:70) 3.6 Kodanike vastupanu Saksamaal Kuigi natslik Saksamaa oli totalitaarne riik, oli saksa kodanikel palju võimalusi vastupanu osutamiseks
hävituspataljonide poolt (J. Stalini välja kuulutatud "põletatud maa taktika" elluviimine). 5) endisest Eesti Vabariigi sõjaväest Punaarmee 22. Eesti territoriaalkorpuse moodustamine ja selle rakendamine sõjategevuses 1941. a suvel. Saksa okupatsioon Eestis (19411944) Okupatsioonivõimu kuriteod Eesti juutide tapmine Haarangud ja tapmised algasid kohe pärast esimeste Saksa vägede saabumist. Neile järgnes üsna pea hävitusüksus Einsatzkommando (Sonderkommando) 1A, mille ülemaks oli Martin Sandberger ja mis moodustas osa eriülesandega grupist Einsatzgruppe A. Viimast juhtis Walter Stahlecker. Samal ajal kui sakslased liikusid läbi Eesti, jätkusid arreteerimised ja hukkamised. Ligikaudu 75%-l Eesti juudikogukonnast, kes teadsid, milline saatus neid oleks oodanud, õnnestus põgeneda Nõukogude Liitu; peaaegu kõik ülejäänud juudid (950 kuni 1000 meest, naist ja last) tapeti enne 1941. aastat. Teadaolevalt elas Eestis sõja üle vähem kui
kui ka Eesti strateegilise tähtsusega tagalapiirkonnana, põllumajandustoodangu tarnijana, aga samuti põlevkiviõli tootjana, mille roll kasvas pöördvõrdeliselt Saksamaa kütusemaardlate langemisega vastaste kätte. Poliitilisi repressioone juhtis okupeeritud aladel, ka Eestis, Heinrich Himmleri SS-i ja politseisüsteem. Saksa julgeolekupolitsei Eestis ehitati üles siia koos Wehrmachtiga sisenenud Einsatzgruppe A Sonderkommando 1a baasil. Saksa julgeolekupolitseile allus eesti julgeolekupolitsei. 1942. aasta alguseks hävitati kõik ligi 1000 Eestisse jäänud juuti. Koos eesti juutidega hukati ca 8000 muud Eesti elanikku. Põhiliseks mitte-rassilisteks süüdistusteks oli koostöö Nõukogude reziimiga (nii osalus Nõukogude reziimi kuritegudes kui ka lihtsalt kommunistliku partei liikmeks olek jne). Saksa okupatsiooniaastatel hukati Eestis paiknenud
Moodustati neli sellist üksust. Operatiivgrupp A SS-Brigadeführer dr. Walter Stahleckeri juhtimisel liikus koos väegrupiga „Nord“ ja oli ette nähtud tegutsema Balti riikides ning Põhja-Venemaal. Operatiivgrupp A jagunes neljaks komandoks, neist 31 Eestisse suundus erikomando (Sonderkommando) 1a SS-Sturmbanführer Martin Sandbergeri juhtimisel. Detsembrist 1941, kui Eesti territoorium anti Saksa sõjaväevõimudelt üle tsiviiladministratsiooni juhtida, formeeriti selle baasil Saksa Julgeolekupolitsei ja SD (Jupo ja SD) Eestis. 15. septembril 1941 asus Saksa sõjaväevõimude korraldusel tööle Hjalmar Mäe juhitav Eesti Omavalitsus. Üldise korra tagamiseks organiseeriti politseiaparaat, mille struktuuri ja koosseisu aluseks võeti üldjoontes Eesti Vabariigi aegne (enne 21
strateegilise tähtsusega tagalapiirkonnana, põllumajandustoodangu tarnijana, aga samuti põlevkiviõli tootjana, mille roll kasvas pöördvõrdeliselt Saksamaa kütusemaardlate langemisega vastaste kätte. Poliitilisi repressioone juhtis okupeeritud aladel, ka Eestis, Heinrich Himmleri SS-i ja politseisüsteem. Saksa julgeolekupolitsei Eestis ehitati üles siia koos Wehrmachtiga sisenenud Einsatzgruppe A Sonderkommando 1a baasil. Saksa julgeolekupolitseile allus eesti julgeolekupolitsei. 1942. aasta alguseks hävitati kõik ligi 1000 Eestisse jäänud juuti. Koos eesti juutidega hukati ca 8000 muud Eesti elanikku. Põhiliseks mitte-rassilisteks süüdistusteks oli koostöö Nõukogude režiimiga (nii osalus Nõukogude režiimi kuritegudes kui ka lihtsalt kommunistliku partei liikmeks olek jne). Saksa okupatsiooniaastatel hukati Eestis paiknenud
Andmed näitavad, et Eesti tootis tähelepanuväärsel hulgal toiduülejääke, kuid normaalseid sissetulekuid maha surudes tekitasid sakslased elanikkonna seas laialdase alatoitumuse. Repressiivasutused, juutide ja mustlaste hävitamine, repressioonid kommunistide ja rahvuslaste vastu, nõukogude sõjavangide olukord. 1941. aasta suvel-sügisel SS-Sturmbannführer Martin Sandbergeri juhtimisel tegutsenud erikomando Sonderkommando 1a osakomandod (Teilkommando) asutati kõigis Eesti piirkondades: Erinevus nõukogude NKVD ja Saksa Gestapo tegevuses seisnes aga selles, et NKVD kätte sattunuil ei olnud enam mitte mingisugust lootust enda süütust tõestada ja nende küüsist vabaneda. Gestapo aga võttis sageli tunnistajate ütlusi ja argumenteeritud süütuse tõendeid arvesse ja vabastas süüdistatava 1. juulil nimetas Saksa julgeolekupolitsei Eestit esimesena okupeeritud idaaladest juudivabaks
annaabi.ee 
