keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. Sümpaatiat tundis Hesse ida filosoofiate vastu, siit budismimõjuline Harry "minatus" ja isiksuste paljusus maagilises teatris. Saksa ekspressionismist on pärit kurtisaanide romantiseerimine. Freudi mõjud on märgata Hermann- Hermine dualismis ja Harry igatsuses lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Ülesehituselt on romaan mitmekihiline; Hesse ise võrdles selle ülesehitust sonaadivormiga muusikas (ekspositsioon vastanduvate teemadega, töötlus, repriis, kus teemad lahenevad, ja kooda.
ning kõigist naistest, keda ta on kunagi armastanud. Lõpuks leiab Harry oma armastatu Hermine Pablo embusest ja tapab neiu. Pablo teeb Harryle selgeks, et too pole osanud käituda maagilises teatris ning poleks pidanud valla laskma hundilikku poolt ta polnud osanud aktsepteerida kõige võimalikkust ja enda lahustumist selles. Selles romaanis on Hesse osanud kirjeldada inimhinges toimuvat võitlust. Romaan on mitmekihiline, Hesse ise võrldeb seda ülesehituselt sonaadivormiga muusikas, kus teemad lahenevad ja kooda. 5 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Stepihunt http://miksike.ee/docs/lisa/stepihunt_veroonika.htm http://www.peoples.ru/art/literature/prose/roman/hesse/ http://creativejournal.ru/stepnoj-volk-i-zhiznennaya-filosofiya-ot-gesse http://www.online-literature.com/forums/showthread.php?t=36798&goto=nextoldest 6
Ekspositsioon Töötlus Repriis Peapar Sidepa Kõrva Lõpupar Peapar Sidepa Kõrval Lõpupar tii rtii l- tii tii rtii - tii partii partiii Toonik T→D Domi Domina Ebapü Toonik T Toonik Toonika a n. nt siv a a Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel, millest vähemalt üks osa on sonaadivormis: 1) Kolmeosaline sonaaditsükkel: kiire/aeglane/kiire; kasutatakse – kammersonaatides ja intrumentaalorkestrites 2) Neljaosaline sonaaditsükkel: aeglane-menuett/skertso-kiire (kaks keskmist võivad kohad vahetada); kasutatakse – sümfooniates ja keelpillikvartettides Olulised muutused ka instrumentaalkoosseisus: basso continuo asemel välja
: : : : Toonik T D Domi- Domi- Ebapüsiv Toonik T Toonik Too- a nant nant a a nika Nendele kolmele lõigule võidi lisada veel alustav sissejuhatus ning lõpetav kooda (ld k coda). Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel, milles vähemalt üks osa on sonaadivormis (tavaliselt on sonaadivormis tsükli esimene osa, tihti ka viimane). Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1) kolmeosaline sonaaditsükkel tempodega kiire- aeglane- kiire: seda kasutatakse kammersonaatides ja instrumentaalkonstertides; 2) neljaosaline sonaaditsükkel osadega kiire- aeglane- menuett/ skertso- kiire (kaks
: : : : Toonik T →D Domi- Domi- Toonik T Toonik Too- a nant nant Ebapüsiv a a nika Nendele kolmele lõigule võidi lisada veel alustav sissejuhatus ning lõpetav kooda (ld k coda). Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel, milles vähemalt üks osa on sonaadivormis (tavaliselt on sonaadivormis tsükli esimene osa, tihti ka viimane). Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1) kolmeosaline sonaaditsükkel tempodega kiire- aeglane- kiire: seda kasutatakse kammersonaatides ja instrumentaalkonstertides; 2) neljaosaline sonaaditsükkel osadega kiire- aeglane- menuett/ skertso- kiire (kaks keskmist osa võivad kohad vahetada), kasutatakse
vaimsed kaasaegsed olid Goethe, Novalis, Jean Paul jt autorid, keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. Sümpaatiat tundis Hesse ida filosoofiate vastu, siit budismimõjuline Harry "minatus" ja isiksuste paljusus maagilises teatris. Saksa ekspressionismist on pärit kurtisaanide romantiseerimine. Freudi mõjud on märgata Hermann-Hermine dualismis ja Harry igatsuses lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Ülesehituselt on romaan mitmekihiline; Hesse ise võrdles selle ülesehitust sonaadivormiga muusikas (ekspositsioon vastanduvate teemadega, töötlus, repriis, kus teemad lahenevad, ja kooda. -Autor on oskuslikult paigutanud ühte elusolendisse mitu hinge. Neist domineerivad on hunt ja inimene, kuid hiljem selgub, et määratlus ei saa olla nii kindlajooneline, sest sisemaailmas on peidus rohkem olevusi. Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev
Paul jt autorid, keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. Sümpaatiat tundis Hesse ida filosoofiate vastu, siit budismimõjuline Harry "minatus" ja isiksuste paljusus maagilises teatris. Saksa ekspressionismist on pärit kurtisaanide romantiseerimine. Freudi mõjud on märgata Hermann-Hermine dualismis ja Harry igatsuses lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Ülesehituselt on romaan mitmekihiline; Hesse ise võrdles selle ülesehitust sonaadivormiga muusikas (ekspositsioon vastanduvate teemadega, töötlus, repriis, kus teemad lahenevad, ja kooda. "Stepihundi" kõige tänulikumaks publikuks olid 1960. aastate hipid ja teised noored mässumeelsed, kes kasutasid seda teejuhina oma psühhedeelsetel retkedel. Harry Heller (Max von Sydow) vihkab 1920date pealiskaudset ühiskonda, kuid ei suuda oma seotust sellega katkestada. Iseennast kogeb ta kahestunud olendina,
kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Cristoph Willibald Gluck. Ta ühendas erinevate maade ooperistiilid uueks ja üldmõistetavaks kunstiliseks tervikuks. 17)Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas. Neist olulisim on sonaadivorm, mis koosneb peamiselt kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Neile võidi veel lisada alustav sissejuhatus ning lõpetav kooda. Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: kolmeosaline ja neljaosaline sonaaditsükkel. 18. Sajandi keskel toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisudes. Basso Continuo asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli-partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Ka keelpillikvartett oli levinud koosseis. Kujunes välja klassikaline orkester, kus oli esindatud keelpilli-, puupuhkpilli- ning vaskpuhkpillirühm.
Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Cristoph Willibald Gluck. Ta ühendas erinevate maade ooperistiilid uueks ja üldmõistetavaks kunstiliseks tervikuks. 18) KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKAZANRID Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas. Neist olulisim on sonaadivorm, mis koosneb peamiselt kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Neile võidi veel lisada alustav sissejuhatus ning lõpetav kooda. Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: kolmeosaline ja neljaosaline sonaaditsükkel. 18. Sajandi keskel toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisudes. Basso Continuo asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli-partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Ka keelpillikvartett oli levinud koosseis. Kujunes välja klassikaline orkester, kus oli esindatud keelpilli-, puupuhkpilli- ning vaskpuhkpillirühm.