Novellis olid pikad arutlused valemõtlemisest ja sellest, kuidas tuleks end uuritava mõttemaailmaga samastada. ,,Hüpikkonn" Üks kuningas armastas hirmsasti huumorit, kuid ta eelistas peene nalja asemel robustset. Nii oligi tal lisaks seitsmele nõunikule ka liikumispuudega õuenarr, keda kutsuti Hüpikkonnaks, ning kääbusest ilus tantsijanna, kes mõlemad olid talle kingitud. Kord, kui kuningas palus nende abi maskiballi korraldamisel, solvusid nad tema peale hinge põhjast, sest ta käskis Hüpikkonnal juua veini, mida too üldse ei kannatanud, ning viskas joogi sõbra kaitseks välja astunud tüdrukule näkku. Vastutasuks organiseeris hüpikkonn balli, kus kuningas nõunikega mängis orangutange (selleks olid nad kaetud tõrva ja linaga), meelitas nad selle koha peale, kus tavaliselt seisis lühter, tõmbas nad valgusti asemel rippu ning pani põlema. Pidu lõppeski
Seal võib olla mitu parteid ja erinevaid ideoloogiaid. Valitsuse tegevus on avalik ning rahvas võib osaleda valitsemises. Demokraatlikus riigis eksisteerivad inimõigused. Itaalia oli totalitaarse diktatuuri valitsmisviisiga riik. Itaalilale tekitas Esimene maailmasõda raskusi. Suri palju inimesi, tekkis välisvõlg ning nad võitsid ainult ühe lahingu. Neile antud piisavalt lubatuid valdusi ja nendesse ei suhtutud võrdväärselt. Itaallased solvusid ning nad tahtsid muuta oma maa sama võimsaks nagu oli Rooma Impeerium oma hiilgeajal. Selleks, et saada suureks ja võimsaks riigiks oli aga vaja valitsus korda seada. Seda hakkas korraldama Benito Mussolini, kes oli samuti ka Rahvusliku Fasistliku Partei juht. Ta kogus palju pooldajaid, sest ta lubas majanduslikust madalseisust välja tulla ja muuta Itaalia võimsaks riigiks. Mussolinil oli 2 põhiseisukorda. 1) Rahvus oli tähtis ning kõik huvid tuli rakendada rahvuse teenimisele
Tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguste laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Ka naised said valimisõiguse. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid rahuldada. * SÕJA MÕJU. Rahvas oli harjunud karmikäelise riigivõimuga. Sõja tingimustes osutus selline võim tõhusaks. Pärast rahu sõlmimist oli juhtidel üsna kerge rahva poolehoidu saavutada. * PETTUMINE VERSAILLES SÜSTEEMIS. Solvusid kaotanud rahvad(Saksamaa, Ungari, Türgi) ja ka Antanti liitlased(IT, JP). Kehtestatud riigipiirid ei arvestanud erinevate rahvaste soovidega. Leidsid toetust juhid, kes lubasid ebaõiglase lepingu tingimuste tühistamist. * MAJANDUSLIKUD RASKUSED. Majanduskriis röövis usu demokraatiasse. Arvati, et kui halvemaks minna enam ei saa, võib karmikäeline diktaator olukorda parandada. * TERAV RIIGISISENE VÕIMUVÕITLUS JA VALIMISKÜNNIS. Poliitikud ei töötanud oma eesmärkide nimel,
kaudu. Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Miks osad riigid suutsid jääda demokraatlikeks, teistes aga kehtestati diktatuur? Diktatuurid: Fasistlik Itaalia, Natsionaalsotsialistlik Saksamaa, Nõukogude Venemaa (vt vihikust tabelit) Mil määral tulenes diktatuuride esiletõus Esimese maailmasõjaga lahendamata jäänud probleemidest? Diktatuurid tekkisid, kuna pettuti Versailles' süsteemis, mis kehtestas ebaõiglased riigipiirid, Ims kaotajariigid solvusid, Ims võitjad arvasid, et on vähe saanud raha ja võimu Võrde demokraatlikku Eesti Vabariiki ja autoritaarset EV kahe maailmasõja vahel! DEMOKRAATLIK EV *23. aprillil 1919 pandi kokku üldvalimiste teel moodustunud Asutav Kogu. *Asutav kogu võttis 15. juunil 1920. vastu esimese põhiseaduse. *Põhiseadus pidas silmas demokraatlikkust ja liberaalsust, laialdasi kodanikuõigusi- ja vabadusi. *Kõrgeim võimukandja rahvas, kes viis oma võimu läbi rahvahääletuste või -algatuste kaudu
Kohta ajakirjanduses liikvel müüt, et katsetas päast esimest katest ka läti keeles kirjutada,kuna ei õnnestunud, jätkas eesti keeles. Visnapuu - ka temalt polnud ilmunud ühtegi isesesivat luulekogu. Ühisteosed aga küll: 1912 ,,Moment esimene" R.Rohu ja M Heibergiga. Kriitika suhtus üsna teravalt sellesse, ühes arvutuses nimetati seda futuristlikuks katsetuseks. Sealt läinud ka kirjanduslukku nagu tegemist oleks olnud futuristliku koguteosega. Futuristlikku seal ei leidu, küll aga solvusid mehed (R. Roht ja Visnapuu) ja andsid välja teose ,,Roheline moment" ja see juba oli futuristlik teos. Futurismi mõiste oli tol ajal õhus tänu Marinettile. Oli üks paljudest 20 sajandi alguses tekkinud ismidest (dadaism, sürrealism, abstraktsionism, kubism). Semper oli seotud tol ajal sõjaväeteenistusega, liitus hiljem. Atson - Marie Underi truu saatja, erasekretär. Polnud midagi kirjutanud. Atson oskas alati midagi rasketel aegadel seltskondlikel kogunemistel kohvi kõrvale hankida
liiga mõnus elu ja nii ei tekkinud seal tsivilisatsiooni. Lahendus tuli hoopis inglastelt, kes elasid Bostonis, kus ikka talv ka oli. Samas peab esitatav väljakutse olema lahendatav. Ka liiga tugev välja- kutse ei too kaasa tsivilisatsiooni teket. Optimaalne väljakutse on selline, millega on võimalik hakkama saada ning mis toob omakorda pärast lahen- damist kaasa uue probleemi. Hoolimata erinevaist väljakutsetest, on arenguetapid sarnased. 17 . . . kes solvusid selle peale, kui neid arengus peatunud tsivilisatsiooniks nimetati. (EL) 18 See on tore mõte, mille kallal mängida. Kui ma usuksin kogu sellesse väljakutsejuttu, ja tsivilisatsioonide universaalsusse mõtlemise alusena, siis kas meil ei ole praegu mitmeid heaoluühiskondi, kus just ongi elu liiga hea, kus puudub väljakutse. . . (M) 1.8. A. J. TOYNBEE 17
a. novembris. Pidades Rossini mälestuse austamist iga muusiku aukohuseks, tegi Verdi ettepaneku luua suurele komponistile kõige tuntumate itaalia heliloojate osavõtul kollektiivne reekviem. Üleskutse tulemusena organiseeriti korraldav komitee, heliloojate vahel jagati ära teose osad, määrati kindlaks helistikud jne. Ent Verdi kavatsused jooksid karile. Muusikaline avalikkus jäi ühise reekviemi suhtes passiivseks, mitmed heliloojad solvusid, et neid autoreiks ei valitud, ning teos jäi lõpuni kirjutamata. Verdi enda komponeeritud reekviemi viimase osa ("Libera me") kasutas autor hiljem ümbertöötatud kujul Manzoni mälestusele pühendatud "Reekviemis". "Aida" ja "Reekviem" 1868. a. pöördus Egiptuse valitsus Verdi poole ettepanekuga kirjutada ooper Suessi kanali ja Kairo uue teatri avamispidustusteks, mille helilooja 1870. aastal vastu võttis. Silmapaistva egüptoloogi E
Ta uskus ,et kes mõistab voorusi, kes teab, mis on hea, käitub hästi. Teadmine voorusest on ülim voorus. Sealt aga tuli kriitiline hoiad Ateena demokraatia suhtes, kuna valitsema peaksid need, kes teavad, kes on vooruslikud. Aga Ateenas valitseb lihtrahvas, kes ei tea midagi voorusest. 399 anti Sokrates Ateenas kohtu alla, et ta ei austa korralikke jumalaid ja rikub noorsugu. Ta mõisteti süüdi ja sai karistuse valida. Ta määras endale hoopis autasu ja kohtunikud solvusid, mõistsid ta surma. Xenophon- ajaloolane ja kirjanik. Käis sõjas. Ta kirjeldab oma sõjaaega, kuidas Kyros vallutas ja aastaid 411- 362. Pööras tähelepanu isikutele ja Ateena vaenlasena vaikis nende olulised sündmused maha. Isokrates- suur kõnemees ja retoorik (vt raamatutest, netis polnud) Platon- Aristokraatlikust perekonnast, tema õpetus puudutas pea kõiki filosoofia valdkondi. Üks on tõelise
annaabi.ee 
