käsitleda käenduslepingu alusel tekkivaid õigussuhteid võlaõigusseadusest lähtuvalt. 16. Võlaõigusseaduse § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Asjas ei ole tuvastatud, et käenduslepingu pooled oleksid kokku leppinud solidaarvastutuse kohaldamata jätmises. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, siis võib võlausaldaja VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt. 17. AS Hansapank võlausaldajana esitas VÕS § 65 lgst 1 lähtuvalt hagi käendaja vastu. Kuna põhivõlgnik tasus kohtumenetluse ajal võla, siis hageja loobus kostja vastu esitatud hagist. 18
välja mõista. Regressi juhud Kui kahju peavad hüvitama mitu avaliku võimu kandjat (nt nii riik kui ka kohalik omavalitsus), vastutavad nad kannatanu ees solidaarselt. See tähendab, et kannatanu võib valida, kelle vastu ta nõude esitab kas ainult ühe või kõigi vastu. Kahju täies ulatuses hüvitanud avaliku võimu kandja võib omakorda esitada regressinõude teise avaliku võimu kandja vastu, kelle eest ta on kahju hüvitanud solidaarvastutuse alusel; nõue lahendatakse omavahel või halduskohtus. Kui halduslepinguga on avalikud ülesanded üle antud füüsilisele isikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule, hüvitab kahju avaliku võimu kandja, kes on avalikud ülesanded andnud täitmiseks üle; avaliku võimu kandjal on regressinõue asjaomase isiku vastu; nõue lahendatakse halduskohtus. Avaliku võimu kandja osa ei saa solidaarvastutuse korras nõuda isikult, kes vastutab kannatanu ees eraõiguse regulatsiooni alusel
Regressi juhud Kui kahju peavad hüvitama mitu avaliku võimu kandjat (nt nii riik kui ka kohalik omavalitsus), vastutavad nad kannatanu ees solidaarselt. See tähendab, et kannatanu võib valida, kelle vastu ta nõude esitab kas ainult ühe või kõigi vastu. Kahju täies ulatuses hüvitanud avaliku võimu kandja võib omakorda esitada regressinõude teise avaliku võimu kandja vastu, kelle eest ta on kahju hüvitanud solidaarvastutuse alusel; nõue lahendatakse omavahel või halduskohtus. Kui halduslepinguga on avalikud ülesanded üle antud füüsilisele isikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule, hüvitab kahju avaliku võimu kandja, kes on avalikud ülesanded andnud täitmiseks üle; avaliku võimu kandjal on regressinõue asjaomase isiku vastu; nõue lahendatakse halduskohtus. Avaliku võimu kandja osa ei saa solidaarvastutuse korras nõuda isikult, kes vastutab kannatanu ees eraõiguse regulatsiooni alusel
Lisanõuded- Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamine: alusetult saadud asja tagastamine või selle hüvitamine +intress raha eest, mis alusetult saadud ja kasu,mis tekkis asja kaustamisest, võõrandamisest Kahju hüvitanud avaliku võimu kandja võib esitada regressinõude: a) avõimu ül täitnud füsisiku vastu, kelle tegevusena kahju tekkis b) füsisiku või jurisiku vastu, kelle tegevusega kahju tekkis ja kellel oli aül täitmiseks volitused 2) kelle eest solidaarvastutuse alusel hüvitati. Füs ainult süüliselt! Regressi erijuhud: 1) ametnik vastutab avaliku võimu kandja ees ATS-s sätestatud alustel ja korras 2) isik, kes tekitas kahju tema ja avaliku võimu kandja vahelise eraõigussuhte alusel tegutsedes, vastutab avaliku võimu kandja ees üksnes eraõiguses sätestatud alustel Eraõiguslik vastutus avaliku võimu kandja poolt, kui: 1) too rikkus VÕsist tulevast kohustust 2) kinnisasja, tee, veekogu vm asja omanikuna, 3) liikluses
Nii A kui C teod on vajalikuks põhjuseks B kahju mõttes. Teod võivad olla toime pandud erinevatel aegadel, pole vajalik, et teod oleksid kooskõlastatud. Samuti ei oma tähtsust kahju põhjustajate erinev vastutuse kvalifikatsioon. C sõidab maha B aia, et mitte sõita otsa A-le, kes teele hüppas. Vastutavad B kahju ees solidaarselt § 137. Kui üks hüvitab, siis kannatanu nõue läheb talle üle ja saab esit regressinõude § 137 lg 2 järgi. Tuleb erist teisi solidaarvastutuse olukordi. Nt kindlustusvastutus, kus KA ei vastuta teo toimepanemise järgi DÕ-likus mõttes, vaid muul alusel. 5 21. Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline? Topeltkausaalsus tähendab tekitava ja täitva kausaalsuse eristamist. Tekitaval tasandil hindame PõS-st kahju põhjustaja käitumise ja tagajärje vahel. Täitva puhul küsime, kas õv tj on viinud DÕ-likult hüvitatava kahjuni
seaduslikuks esindajaks, omades õigust juriidilise isiku nimel tehinguid teha. 10. Kas äriühingu osanik või aktsionär võib olla samal ajal ühingu juhatuse liige? Jah, kui soovib võtta aktiivselt osa ühingu juhtimisest. 11. Miks ei või juhatuse liige olla samaaegselt nõukogu liige? Sest nõukogu on oma olemuselt juhatuse tegevust kontrolliv organ. 12. Miks on juhtorgani liikmetele ette nähtud solidaarne vastutus? Solidaarvastutuse küsimus kerkib esile siis, kui äriühingu juhtorgan on mitmeliikmeline. Solidaarvastutus on alati aktuaalne nõukogu puhul, kuna vastavalt ÄS § 318 lg 1 peab nõukogus olema vähemalt kolm liiget. Äriühingu juhatus võib vastavalt ÄS §-le 308 olla ka üheliikmeline. Solidaarne vastutus, sest juhtorgani liikmed ei tegutse individuaalselt vaid kollegiaalselt ehk äriühingu tegevust puudutavad otsused arutatakse
lepingus väljendatud (pooled võivad lepingus kokku leppida vastutuses osa- või ühisvõlgnikena). VÕSis on ette nähtud solidaarkohustuse tekkimine, kui võlgnik peab tagama teise isiku esmase kohustuse täitmist (nt ettevõtte võõrandamisel VÕS § 183 lg 1, kohustusega ühinemisel VÕS § 178 lg 4, kaaskäendajad VÕS § 150). Solidaarkohustus tekib seadusest tulenevalt ka ühisel kahju tekitamisel mitme isiku poolt (VÕS § 137 lg 1). Erilise solidaarvastutuse tekkimise aluse sätestab VÕS § 69 lg 7. See tähendab, et juhul, kui mitu isikut annavad tagatise kolmanda isiku kohustuse täitmiseks, tekib tagatise andjate vahel eriline võlasuhe, mis vastab solidaarvõlgnike vahelise sisesuhte tunnustele. Oluline on see eelkõige tagatise andnud isikute jaoks, sest VÕS § 69 lg-s 7 tehtud viide sama paragrahvi eelmistele lõigetele laiendab solidaarvõlgnike sisesuhte kohta sätestatu ka tagatise andnud isikute vahelisele sisesuhtele. Tagatise
lepingus väljendatud (pooled võivad lepingus kokku leppida vastutuses osa- või ühisvõlgnikena). VÕSis on ette nähtud solidaarkohustuse tekkimine, kui võlgnik peab tagama teise isiku esmase kohustuse täitmist (nt ettevõtte võõrandamisel VÕS § 183 lg 1, kohustusega ühinemisel VÕS § 178 lg 4, kaaskäendajad VÕS § 150). Solidaarkohustus tekib seadusest tulenevalt ka ühisel kahju tekitamisel mitme isiku poolt (VÕS § 137 lg 1). Erilise solidaarvastutuse tekkimise aluse sätestab VÕS § 69 lg 7. See tähendab, et juhul, kui mitu isikut annavad tagatise kolmanda isiku kohustuse täitmiseks, tekib tagatise andjate vahel eriline võlasuhe, mis vastab solidaarvõlgnike vahelise sisesuhte tunnustele. Oluline on see eelkõige tagatise andnud isikute jaoks, sest VÕS § 69 lg-s 7 tehtud viide sama paragrahvi eelmistele lõigetele laiendab solidaarvõlgnike sisesuhte kohta sätestatu ka tagatise andnud isikute vahelisele sisesuhtele. Tagatise
seadus ei sätesta teisiti; b) füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku (eraõiguslikust isikust avaliku võimu kandja) vastu, kelle õigusvastase tegevuse tulemusena kahju tekkis, kui talle olid selle avaliku võimu kandja poolt antud volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti; 2) avaliku võimu kandja vastu, kelle eest solidaarvastutuse alusel kahju hüvitati. Avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsiline isik vastutab avaliku võimu kandja ees üksnes süüliselt kahju põhjustamisel. Regressi erijuhud: 1) ametnik vastutab avaliku võimu kandja ees ATS-s sätestatud alustel ja korras; 2) isik, kes tekitas kahju tema ja avaliku võimu kandja vahelise eraõigussuhte alusel tegutsedes, vastutab avaliku võimu kandja ees üksnes eraõiguses sätestatud alustel. Alusetu rikastumine
annaabi.ee 
