TALLINNA TEENINDUSKOOL Vaido Villem 011K ASKARIDOOS EHK SOLGETÕBI Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin selle teema Askaridoos ehk solgetõbi, kuna mul ei ole sellega ennem kokkupuudet olnud ja see nimi oli minu jaoks täiesti tundmatu. Seega tahtsin saada teada sellest tõvest ning uurida, milles see täpsemalt seisneb. ASKARIDOOS EHK SOLGETÕBI 1.1 ÜLEVAADE Askaridoos- askaridaas ehk solgetõbi on nakkushaigus, mida põhjustab parasitaarne rõngasuss Ascaris lumbricoides ehk solge. Solkmed on tavalised soole ussnugilised, kes võivad kasvada kuni 30cm pikkuseks
MICROORGANISMIDE JA VIIRUSTE PÕHJUSTATUD NAKKUSHAIGUSED Haigus Põhjustaja Haigustunnused Riski vältimine Salmonelloos Salmonella bakter Palavik, Vältida toorestest oksendamine, munadest toite, kõhulahtisus, linnuliha korralikult nõrkus kuumtöödelda. Düsenteeria Haigus levib Palavik kõhuvalu, Korralikult käsi ja nakatunud inimese oksendamine aedvilju pesta. väljaheitelt mustade käte kaudu. Coli-infektsioon Haigus levib Palavik, Pesta käsi ja aedvilju, mustade käte, kõhulahtisus, reisidel mitte juua toiduaineta ja vee valud maos ...
Siseparasiidid Anoplotsefalidoos paelusstõbi Suurus/kuju: lüliline (spagett 4-8cm pikk, u 1 cm lai) ?kaheperemeheline täiskasvanud isend hobuse organismismunaväliskeskkonnassarvlest(vaheperemees)vastne hobune sööb ära sarvlestavastne jääb hobusesse elama ja areneb täiskasvanud isendiks (lõpp-peremees) ?PÕHJUSTAB: enteriit, limaskesta põletik Parraskaridoos - Hobuse solgetõbi Parascaris equorum ?ümaruss (spagetid) ?parasiteerivad soole limaskesta all ?üheperemeheline: munaväliskeskkonnashobune sööb sisse vastsed rändavad organismis: ränne: maksakopsusoolde ehk HEPATOPULMOENTERAALNE ?PÕHJUSTAB: kopsu kahjustused, enteriit, intoksikatsioon, Köhib vastsed Strongüloidoos varsa varbuss kopsust suhu, ?välimik- juuspeened u 0,5cm pikad, ümaruss ?üheperemeheline: väljaneelab
nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused, lihasehaigused, ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. 26. Mükotoksiinide lähteallikad · hallitanud tooraine · toor- või vahesaadused mis sisaldavad toksiine · loomasööt, mille kaudu saastub piim ja liha · toksikogeensete hallitusseente kasutamine 27. Tuntumad helmintoosid on: - askaridoos e. Solgetõbi - difüllobotrioos e.laiusstõbi trihinelloos e. Keeritsusstõbi paelusstõved 28.Helmintoosi nakatumise allikaks on sageli toores või väheküpsetatud kala, pesemata köögiviljad, saastunud joogivesi, kärbsed, muud putukad, isiklike hügieeninõuete mittetäitmine. 29. Peamised toidumürgistuse allikad 1. Toit on valmistatud liiga vara ette ning säilitatud toatemperatuuril 2. Enne külmikusse panekut on toit liiga aeglaselt jahutatud 3
Materjali kogutakse puhtasse kuiva laia suudmega anumasse. Proove peaks olema vähemalt kolm 2-3 päevaste intervallidega. Analüüsi peaks uurima 1 tunni jooksul peale võtmist. Formeerunud faecest võib asetada fiksaatorisse ja hoida külmkapis kuni järgmise päevani 3-5 kraadi juures. Fiksaatorina kasutatakse 10%-st formaliini lahust. Enterobiaasi kahtlusel anaalkaabe! ASCARIASIS e. askariaas e. solgetõbi Tekitaja: Ascaris lumbricoides e. limuksolge Isased 15 25 cm, emased 20-40 cm Ümaruss seedekanaliga, sabaots teravnenud, keerdunud konksukujuliselt, valget või roosat värvi. Munad: ovaalsed, viljastunud või mitte. Invasiooniallikas: Tõvestusseisundis inimene, kes eritab faecesega solkmemune. Nakatunud miljard inimest. Nakatumine: Munadega fekaal-oraalsel teel toiduainete ja veega (parasiidi munadega saastunud pinnase kaudu). Toidu saastumist soodustavad kärbsed.
Materjali kogutakse puhtasse kuiva laia suudmega anumasse. Proove peaks olema vähemalt kolm 2-3 päevaste intervallidega. Analüüsi peaks uurima 1 tunni jooksul peale võtmist. Formeerunud faecest võib asetada fiksaatorisse ja hoida külmkapis kuni järgmise päevani 3-5 kraadi juures. Fiksaatorina kasutatakse 10%-st formaliini lahust. Enterobiaasi kahtlusel – anaalkaabe! ASCARIASIS e. askariaas e. solgetõbi Tekitaja: Ascaris lumbricoides e. limuksolge Isased 15 – 25 cm, emased 20-40 cm Ümaruss seedekanaliga, sabaots teravnenud, keerdunud konksukujuliselt, valget või roosat värvi. Munad: ovaalsed, viljastunud või mitte. Invasiooniallikas: Tõvestusseisundis inimene, kes eritab faecesega solkmemune. Nakatunud miljard inimest. Nakatumine: Munadega fekaal-oraalsel teel toiduainete ja veega (parasiidi munadega saastunud pinnase kaudu). Toidu saastumist soodustavad kärbsed.
TOIDUHÜGIEEN 1.LOENG Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed, vahend...
list kaitset, põevad vaktsineeritud hobused reeglina kergemini, kui mittevaktsineeritud. Rinopneumoonia. · Sagedamini hingamiselundite kahjustusega kulgev viirusnakkus, mille mõned tüved võivad põhjustada ka märadel aborte. Olemas ka haiguse närvivorm, mis tavaliselt viib hobuse hukkumiseni. · Sporthobuseid on mõistlik vaktsineerida. Parasitoosid Siseparasiite esineb kõikidel hobustel. Siinkohal nimetaksin tähtsamaid neist: · Hobuste solgetõbi, ehk paraskaridoos. Hobune nakatub solkmemunadega saastunud sööda või joogivee vahendusel. Solkmemuna rändab soolestikust veresooni pidi maksa, sealt südamesse ja kopsu. Kopsus liiguvad solkmemunad alveoolidesse, köhitakse koos rögaga kurku ja neelatakse Eesti Ratsaspordi Liit 12 Veterinaaria uuesti makku
Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes (1) Käitleja peab koostama käitlemisettevõttele töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord (2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieeni-koolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi. (3) Koolituskava täitmist jälgib järelvalveametnik, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täitmiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta. VÄLJAVÕTE Toiduseaduses on sätestatud, et kõigis toidukäitlemisettevõtetes peab olema koostatud enesekontrolliplaan. Enesekontrolliplaanis on kirja pandud toidukäitlemisettevõtte toiduhügieenialane koolituskava, kus on ettenähtud koolituse eesmärk, maht, sagedus ja kord. Vastavalt sellele peavad kõik toidukäitlejad läbima vastavalt oma töö iseloomule toiduhügieenikoolituse. Toiduhügieenikoolit...
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiska...
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatem...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
