Solenoidi väli (0)

Mari  Baker  „ Building an organization, building a team“
Loengu pidamise ajal oli Mari Baker vähem kui kuu aega tagasi saanud PlayFirsti tegevdirektoriks. 
Varasemalt on Baker juhtinud näiteks personaalmeditsiiniga tegelevat ettevõtet Navigenics ning 
rasedatele  ja noortele emadele mõeldud portaali BabyCenter. Ta räägib oma kogemustest, mis on 
erinevate firmadega töötades saadud.
Tema esimesene töökoht ülikooli kõrvalt oli börsimaakleri juures. Baker hindab väga, kuidas seal 
firmas tema arengut toetati. Tema algatusel võttis firma andmebaaside haldamiseks kasutusele 
arvuti. Tol ajal ei olnud arvutid kontorites veel levinud ja selline lähenemine oli uudne. Selle 
tulemusena tõusis produktiivsus märgatavalt. 
Baker rõhutab, et pikaajaline isiklik areng on olulisem kui lühiajaline kasu. Kui talle pärast ülikooli 
lõppu tuli kaks tööpakkumist: üks suurde firmasse, hea palgaga ja teine väiksesse 30 inimesega 
firmasse, kus palk oli küll kehvem, kuid õhkkond ja arenemisvõimalused paremad, valis Baker 
loomulikult viimase. Siin sai selgeks klientide vajaduste rahuldamise tähtsus. Eesmärgiks polnud 
mitte pelgalt klientide rahulolu, vaid nende igakülgne rõõmustamine.  Niimoodi  sai firma hakkama 
oluliselt vähemate müügimeestega kui tavapärane on. Oma meeldivaid kogemusi jagavad kliendid 
tegid siinkohal suure osa tööst ära. Klientidele saadeti ka isiklikke tänukirju stiilis: „Aitäh, et 
aitasite rahastada mu lapse õpinguid!“ jms. Selline isiklik lähenemine aitas luua palju paremaid 
sidemeid. 
Oma loengus rõhutab Baker pidevalt  firmakultuuri  loomise olulisust. Esialgu, kui töötajaid veel 
vähe on, tekib see loomulikult, kuid firma kasvades on oluline, et kõik töötajad mõistaksid üheselt 
fima  väärtusi, eesmärke jms. Ka uute töötajate värbamisel on oluline jälgida, et nad väärtustaksid 
samu asju, mida firma tervikuna. Olemasolevate töötajate hulgas aitavad firmakultuuri üleval hoida 
näiteks ühised koolitused ja väljasõidud. 
Saabus aeg, kui Baker hakkas  otsima  edasisi arenguvõimalusi. Tema järgmiseks töökohaks sai 
BabyCenter – internetilehekülg lapseootel  ja väikelaste emadele. Esialgu küll kaheldi sellise 
lehekülje  vajalikkuses , kuna kogu info saaks ka raamatutest, arstidelt ja tuttavatelt kätte. Siiski 
saatis lehekülge suur edu. Selle lehekülje üheks trumbiks peab ta massipersonaliseerimist. Suunates 
lehekülje eri osad eri inimgruppidele (nt 7 kuud rasedad , 2 kuuste laste emad jne), tundus lehekülje 
külastajatele, nagu neile lähenetaks isiklikult. Samas oli ka võimalus suhelda teiste sama  etappi  
läbivate emadega. Leheküljel on kasutajaid üle maailma, kuid probleemid on siiski sarnased.
Bakeri järgmiseks töökohaks sai personaalmeditsiiniga tegelev ettevõte Navigenics. Selle põhiliseks 
tegevuseks on inimese DNA põhjal pärilike haiguste (nt soodumus vähitekkeks) avastamine, 
lähenedes igale patsiendile personaalselt. Ka siin mindi esialgu välja riskile: turul tegutses juba üks 
küllaltki sarnane ettevõte. Kuna aga tegemist on siiani areneva haruga, saatis Navigenics-it edu. 
Selle üheks põhjuseks on kindlasti ka suurem kliendisõbralikkus. Ehkki konkureeriv firma pakkus 
tehniliselt samu teenuseid nagu Navigenics, eelistasid kliendid justnimelt viimast. Seega muus osas 
samade vahenditega firmade puhul on selge eelis sellel, kes suudab arendada paremaid 
kliendisuhteid.
Paratamatu on see, et suuremat osa alustavaid firmasid ei saada edu. Siiski julgustab Baker kõiki 
ettevõtlusega tegelemist proovima. Eelkõige otsida kogemusi ja teha asju, mille vastu tunnete kirge. 
Oluline on leida firmasse ka sobivad töötajad. Hoolimata suurtest kogemustest on ka  temal  olnud 
küllalt pankrotti läinud firmasid. 
Hiljuti  saabus Bakeri karjääris  ootamatu  pööre, kui ta läks tööle arvuti-, video- ja mobiilimänge 
tootvasse firmasse PlayFirst. Ta tõi firma mänge mängida ka oma lastele.  Dinner   Dash -i sisuks on 
algustava restorani juhtimine. Bakeri kümneaastane poeg võttis selle sisu lühidalt kokku niimoodi: 
„Kliendid tuleb teha õnnelikuks, et nad raha sisse tooksid. Saadud rahaga  on võimalik veel rohkem 
kliente veel õnnelikumaks teha ja niimoodi äri kasvabki.“ Bakerit hämmastas, kuidas kümneaastane 
laps suutis mõnepäevase mängimise tulemusena jõuda järeldusele, millest paljud firmajuhid ei 
pruugi ka aastate jooksul aru saada. Suur osa Dinner Dash-i mängijatest on umbes 35-aastased 
naised. Baker usub, et selline mängult oma äriga katsetamine avaldab positiivset mõju ka reaalses 
elus inimeste ettevõtlikusele. Ka suur osa väikeettevõtetest on alustatud just samas vanuseklassis 
naiste poolt ja Baker näeb siin seost mängu ja tegelikkuse vahel.
Selleks, et paremini oma klientide vajadusi rahuldada, tuleb minna nö nende koju. Ei piisa vaid 
üldisest teadmisest klientide soo ja vanuse kohta, vaid oluline on kõik, mida on kliendi igapäevaelu 
kohta võimalik teada. Tihti jäävad sellised uuringud vaid turundusosakonna pärusmaaks, kuid Baker 
rõhutab, kui oluline on, et viimane kui üks ettevõtte töötaja  teaks , milline nende  klient  on. 
Loengu lõpus võrdleb Baker ettevõtet korvpallimeeskonnaga: kõik liikmed peavad tegema 
koostööd, samas peab igaüks täitma talle ettenähtud ülesannet. Vastasel juhul on tulemuseks vaid 
kaos.