· 19. sajandil keelati naistel esimesena külla minna, sest see tõi ebaõnne. Seetõttu on saadetud noormehi ees, olgu siis õlut küsima või tervitama. · Keelati ka lastel külla minna neile visati vanad pastlad kaela. · Üldiselt oli keelatud tubade koristamine. Vembud munadega · Tooreid mune sokutati neile munakorjajatele, kes ei meeldinud või kellega oli mingi vimm. Ja pärast koksides kui avastati, et sulle on keegi toore muna sokutanud, oli see suur häbiasi. · Et munade koksimine ära võita, tegid osad inimesed sohki kasutades puumuna. Hästi värvitud muna puhul ei pandud midagi tähele. Tänud vaatamast esitlust Eesti traditsioonide ja kommete kohta.
Käidi ka õunaraksus. /-/ Peatükk ´poliitiline päev´, kus Aarne ja Arno räägivad maailma asju ja ka Jutast. /-/ Tantsupäev. Õhtul oli koolipidu. Rein Saluri laulis bugit, mis tollal oli rangelt keelatud. Seal üritas Ando Jutale läheneda kuigi hirm sai võitu. Jälle. Juta on tüdruk, kes meeldib Andole, kuid viimane ei julge ega oska kuidagi oma tundeid talle väljendada. Seal peol tantsis Üllar Kajaga ja Aarne Maiaga. Üllar oli justkui Maia sokutanud Aarne tüdrukuks. Sel õhtul saatis Aarne tüdruku esimest korda koju. /-/ Pühapäev. Jutustab kommunismist. Mainitud Jaan Gross. /-/ Päev uduga a la Remarque. Lumi tuli maha. Aarne esimene pikem suudlus Maiaga. /-/ Sama päeva öö. Sama päeva öösel kui Aarne hilja koju jõudis, rääkis tädi Ida Aarnele armastusest. /-/ Dies Irae. Koolis. Keemia tund õpetaja Lilianiga. Indreku vulgaarsevõitu kiri tekitas suure tüli, millest Lilian teatas ka klassijuhatajale. /-/ Visiidipäev
Käidi ka õunaraksus. /-/ Peatükk ´poliitiline päev´, kus Aarne ja Arno räägivad maailma asju ja ka Jutast. /-/ Tantsupäev. Õhtul oli koolipidu. Rein Saluri laulis bugit, mis tollal oli rangelt keelatud. Seal üritas Ando Jutale läheneda kuigi hirm sai võitu. Jälle. Juta on tüdruk, kes meeldib Andole, kuid viimane ei julge ega oska kuidagi oma tundeid talle väljendada. Seal peol tantsis Üllar Kajaga ja Aarne Maiaga. Üllar oli justkui Maia sokutanud Aarne tüdrukuks. Sel õhtul saatis Aarne tüdruku esimest korda koju. /-/ Pühapäev. Jutustab kommunismist. Mainitud Jaan Gross. /-/ Päev uduga a la Remarque. Lumi tuli maha. Aarne esimene pikem suudlus Maiaga. /-/ Sama päeva öö. Sama päeva öösel kui Aarne hilja koju jõudis, rääkis tädi Ida Aarnele armastusest. /-/ Dies Irae. Koolis. Keemia tund õpetaja Lilianiga. Indreku vulgaarsevõitu kiri tekitas suure tüli, millest Lilian teatas ka klassijuhatajale. /-/ Visiidipäev.
Maja ette oli just jõudnud Ritale kutsutud takso ja Ann sõitis minema koos Ritaga. Öösel olid nad Rita juures.Otsustati koos põgeneda.Ann helistas Reenale ja sai sõbranna käest vanaisa maja võtmed koos täpsete juhistega,kus maja asub. Järgmisel päeval nad kooli ei läinud.Ann ootas,kuni vanemad on tööle läinud ja läks siis koju asju pakkima.Keldrist viisid nad ära taara,et saada raha elamiseks.Toas asju pakkides märkas Ann,et ema oli tema reisikotti mõningaid asju sokutanud(allergiarohud,valuvaigistid,isegi kondoomid).Samuti oli tüdruku rahakarbis raha tunduvalt rohkem,kui Ann teadis seal olevat.Ta võttis kõik kaasa ja koos Ritaga suundusid nad Võsule. Maja oli päris korralik,vaja ainult veidi koristada ja soojaks kütta.Järgmine päev otsisid nad poe üles,et endale süüa osta(suitsu muidugi ka).Taara eest saadud raha olid nad pooleks jaganud(ainult seda ema pandud raha hoidis Ann endale).Poe juures kohtasid nad
Ühe oli ta just äsja välja mõelnud ja see oli tema õpetajast. Õpetaja om hämmingus, kui saab lisaks sellele veel teada, et Matilda loeb ka täiskasvanute raamatuid ja tema eriliseks lemmikuks on Charles Dickens. 8. Sõnniste Õpetaja Mesi läks direktor Sõnnistele oma avastusest rääkima. Sõnnistet oli Matilda isa juba hoiatanud: tüdruk olevat tõeline närukael. Juba ta kahtlustaski, et Matilda tema laua alla haisupommi oli sokutanud. Preili Mesi ei suutnud talle midagi selgeks teha, kaugeltki mitte seda, et Matilda on geniaalsete võimetega laps. Direktriss ei tahtnud Matilda suuremasse klassi paigutamisest kuuldagi. Nii jäi Matilda arendamine õpetaja Mee südameasjaks. 9. Lapsevanemad Õpetaja Mesi muretses Matildale vanemate klasside õpikud ja niis ai tüdruk neid ise uurida, kuni õpetaja teiste lastega aritmeetikat ja kirjutamist harjutas. Õpetaja Mesi tegi õhtul visiidi Matilda vanemate juurde
Werle väljapääsu poole.) Gregers tahab isaga paar sõna juttu rääkida. Ründab kohe, küsides, et miks ta Ekdalitel nii armetult alla lasi käia. Wielde vastab, et Ekdal oli see, kes ebaseaduslikku metsaraiet teostas ning tal ei olnud sellest halli aimugi. Poeg uurib veel, et miks ta ei ole Hjalmari sisse pandud kulusid kuskile üles märkinud. Poeg nuputab välja ka selle, et tol ajal oli isal Ginaga afäär olnud ning nüüd oli ta naise odavalt Hjalmarile sokutanud. Werle pobiseb, et poeg räägib liialt oma ema moodi. Räägib talle ära põhjuse, et miks ta poja linna kutsus. Tahab teha pojast firma ühe osaniku ning vahetada pojaga eluasemed ära. Gregers tabab ka selle ära, et isal on nüüd armusuhe proua Sorbyga ning hoopis seetõttu oli ta kutsunud poja linna, et naisele ,,peret" mängida. Gregers on vihane ning lahkub papa tahtmist rahuldamata. TEINE VAATUS Hjalmar Ekdali ateljee. On näha, et see üsna suur ruum on pööningukamber. Ateljee on
ning sõitjaks olid vanuse järgi : Liisi, Andres ja Liine ühele, Maret, Indrek ja Ants teisele, ja esimeste regi sõitis noore hobusega ees, teistel polnud mud, kui las vana mära lõikab noorele järele. Kirikus oli Liine sel aastal esimest korda ja tal oli palju uudistamist. Liisi hoidis ikka Oru Joosepile lähemale. Väljas ootas Vargamäe rahvast imelik üllatus. Kui Andres hakkas hobust teiste vahelt lasila äärest välja lükkama, helisesid aisades kellad. Need oli sinna sokutanud Oru Joosep Liisi tarvis. Kui jõuti oma välja alla, siis peeti hobused kinni, võeti kellad pealt ära ja Oru Joosep pistis nad oma rekke õlgede alla. Väiksematel lastel aga kästi suu pidada, et isa kelladest ei kuuleks. Kui kirikulised tuppa astusid kuulsid nad Mari ja vana Andrese käest, mis siin vahepeal oli juhtunud. Et Tagapere koer Valtu oli nende tuppa saanud (vorstilõhna peale) ja Andres ja Mari ajasid pool õhtut koera toast välja
"Ta oli ikka vapper ka, mõni teine oleks selle jala mitmekordse nüsimise peale elutahte kaotanud, aga Raim kirjutas haiglamuljete põhjal oma parima romaani "Vana mees tahab koju"," tõdeb Teet Kallas. Oma kolmanda abikaasa Aavega tutvus Kaugver 40sena (Aave oli 33). Teet Kallas mäletab, et Jõelähtme kooli kirjandusõpetaja Aave, lastekirjanik Julius Oengo (Oro) tütar, kutsunud teda õpilastega kohtuma, aga tema peljanud seda atraktiivset naist ja sokutanud enda asemel Kaugveri. "Isal oli kolm ametlikku naist ja lugematu arv romaaneromansse, mida ta ei varjanudki. Tal oli tõepoolest oma unistustenaine: ilus, sale, tark, naiselik, meelas, seksapiilne, kes tunnustab ja imetleb oma mehe annet. Ometi ei takistanud arvatava ideaali olemasolu teda suvalistesse suhetesse astumast," ütleb kirjaniku tütar ühes intervjuus. "Isa kolmas abielu Aavega oli tema kõige abielulisem abielu. Aave oli
armastuse kõrval - temas ruumi. Ka Ilmutusraamatu alusel on Jumalat põhjust nii armastada kui karta. Ta täidab inimest nii hea kui ka kurjaga, või muidu me ei peaks teda kartma. Taoline vastandumine leiab aset inimhinges, kuivõrd Jumal ise soovis saada inimeseks inkarnatsiooni läbi. ,,See asetab inimese õlule uut liiki vastutuse. Ta ei saa enam selle kandmisest kõrvale põigelda, pidades end pisikeseks ning tähtsuseta olevuseks, kuna tume Jumal on tema kätesse sokutanud aatomipommi ning keemiarelva ning andnud temale võimu tühjendada kaasolevuste peale apokalüptilised vihakausid. Kuivõrd talle on kätte antud pea jumalik võim, ei või ta enam jääda pimedaks ning teadvustamatuks. Ta peab teadma midagi Jumala loomusest ning metafüüsilistest protsessidest, kui ta soovib mõista iseend ning seeläbi saavutada gnoosist Jumaliku kohta." (JUNG 2002:129) Siit nähtub selgesti Jungi mure ning hool - kuidas ometi mõtleks inimene eluga toime tulla, kui
annaabi.ee 
