kamakatest, sest kakaopulbrit polnud veel leiutatud. 18.sajandi lõpul hakati sokolaadi jookidele lisama ka piima. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaadi tehas, mis sisuliselt tähendas kakaoubadest sokolaadijoogi massi tooraine valmistamise mehhaniseerimist. Kakaovõi ja kakaomassi eraldamist veel ei tuntud. 19.sajandil tõi tormilise arengu Euroopasse sokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuse. Rajati sokolaaditehaseid ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögisokolaade. Õpiti eraldama kakaovõid ja kakaomassi ning valmistama piimasokolaadi ja kakaopulbrit. Nüüd kasutati kakaopulbrit ja joogi nimetus muudeti ümber kakaoks. Sokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma Fry&Sons'i, kes müüs aastal 1847 toodet, mida paljud loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks sokolaaditahvliks. Mille poolest on sokolaad kasulik? Teadlased on palju uurinud sokolaadi omadusi ning tõestanud seejuures ära,
kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitsti kiivalt. Paari sajandiga levis sokolaad siiski kõikjale Euroopas. Sokolaadi valmistati algselt mitte kakaopulbrist, kuna seda ei osatud veel saada, vaid tahketest sokolaadikamakatest. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaaditehas 19.sajandil tõi tormilise arengu Euroopasse sokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuse. Rajati sokolaaditehaseid ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögisokolaade. Hakati kasutama kakaopulbrit ning joogi nimetus muudeti ümber kakaoks. Sokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma Fry&Sons'i, kes müüs aastal 1847 toodet, mida paljud loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks sokolaaditahvliks. Sokolaad teeb reipaks ja parandab tuju. Maiustus sisaldab magneesiumi, mis hoiab ära depressiooni, stimuleerib mälu, suurendab stressitaluvust ja tugevdab immuniteeti.
Euroopasse jõudis(http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0okolaad).Sokolaadi joogid olid erilised ka selle pärast, et neid lubati juua ka paastu ajal. Kõrgest soost daamid jõid isegi missade ajal kakaod. 1657. aastal avati Euroopas esimene sokolaadi tuba. Sokolaadi tehti esialgu suurtest tahketest sokolaadikamakatest, hiljem-18. sajandi lõpul- hakati sokolaadijookidesse lisama ka piima. 19. sajandil tõi tööstuslik revolutsioon Euroopasse uuendusi ja hakati ehitama sokolaaditehaseid. Õpiti ka eraldama kakaovõid ja kakaomassi ja tegema uusi tahvli- ehk söögisokolaade. Sokolaadi leiutajaks peetakse aga Bristolis firmat Fry&Sons, kes müüs 1874 aastal esimesena toodet, mida võis nimetada esimeseks müügil olnud sokolaaditahvliks. Eestisse jõudis sokolaad laiemalt 19.sajandi teisel poolel. 1.1 SOKOLAADISORDID Keedusokolaadid on täiesti mõrud või vähemagusad, peamiselt kulinaarsetel eesmärkidel kasutatavad sordid, kuid maitsevad ka paljudele maiustusena
1765. aastal rajati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaaditehas, mis sisuliselt tähendas kakaoubadest sokolaadijoogi tooraine valmistamise mehhaniseerimist. Kakaovõi ja kakaomassi teineteisest eraldamist veel ei tuntud. Ka ei peetud ebameeldivalt kivikõva ja üsna mõrumaitselist sokolaadimassi maiustuseks. 19. sajand tõi Euroopasse tormilise arengu sokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuses. Rajati mitmeid sokolaaditehaseid, leiutati uusi seadmeid, valmistati esimesed pakitud sokolaaditahvlid "söögisokolaadi", õpiti eraldama kakavõid kakaomassist ning valmistama piimasokolaadi ja kakaopulbrit. Viimane tähendas ka pulbrist valmistatava joogi nime muutumist kakaoks ning selle hinna muutumist lihtrahvale kättesaadavamaks. 5 Maarja Lubi Sokolaad 2. SOKOLAADI LIIGITUS
kamakatest, sest kakaopulbrit polnud veel leiutatud. 18.sajandi lõpul hakati sokolaadi jookidele lisama ka piima. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaadi tehas, mis sisuliselt tähendas kakaoubadest sokolaadijoogi massi tooraine valmistamise mehhaniseerimist. Kakavõi ja kakaomassi eraldamist veel ei tuntud. 19.sajandil tõi tormilise arengu Euroopasse sokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuse. Rajati sokolaaditehaseid ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögisokolaade. Õpiti eraldama kakaovõid ja kakaomassi ning valmistama piimasokolaadi ja kakaopulbrit. Nüüd kasutati kakaopulbrit ja joogi nimetus muudeti ümber kakaoks. Sokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma Fry&Sons'i, kes müüs aastal 1847 toodet, mida paljud loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks sokolaaditahvliks. Tänapäeval ei oskaks keegi ilma sokolaadi või kakaota elada.
kamakatest, sest kakaopulbrit polnud veel leiutatud. 18.sajandi lõpul hakati sokolaadi jookidele lisama ka piima. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaadi tehas, mis sisuliselt tähendas kakaoubadest sokolaadijoogi massi tooraine valmistamise mehhaniseerimist. Kakavõi ja kakaomassi eraldamist veel ei tuntud. 19.sajandil tõi tormilise arengu Euroopasse sokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuse. Rajati sokolaaditehaseid ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögisokolaade. Õpiti eraldama kakaovõid 23 ja kakaomassi ning valmistama piimasokolaadi ja kakaopulbrit. Nüüd kasutati kakaopulbrit ja joogi nimetus muudeti ümber kakaoks. Sokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma Fry&Sons'i, kes müüs aastal 1847 toodet, mida paljud loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks sokolaaditahvliks. Tänapäeval ei oskaks keegi ilma sokolaadi või kakaota elada. 24 Kodune töö: Sokolaad
tootjaks on Tetra. MAGUS (KAKAO, NÄRIMISKUMM JA MUUD) Kakaopuid on 3 erinevat sorti. Kakaopuu viljad võivad olla rohelised, kollased või pruunid, 10- 30 cm pikkused ja 5 cm läbimõõduga. Vilja sisemus on jagatud viieks kambrikeseks. Ühes viljas on 20- 40 seemet. Kakaouba sisaldab: Rasva 40- 60%, Valku 12%, Tärklist 7%, vähemal määral vett, parkaineid, mineraalaineid, kofeiini, teobromiini. Suurimad kakao tootjad on Elevandiluu Rannik, Ghana ja Indoneesia. 19.sajandil rajati sokolaaditehaseid Euroopasse ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögisokolaade. Õpiti eraldama kakaovõid ja kakaomassi ning valmistama piimasokolaadi ja kakaopulbrit. Töötlemisel korjatakse valminud viljad puudelt. Kuivatatakse päikse käes, kus seemned tumenevad ja omandavad aroomi. Siis sorteeritakse välja parimad kakaooad, mida praetakse pöörlevates trumlites kindlal temperatuuril ja ajavahemikus 10minutit kuni 2 tundi. Oad jahutatakse ja purustatakse
17. sajandi algul muutusid Inglismaal populaarseteks kirjanike, poliitikute ja teiste härrasmeeste kohtumispaikadeks sokolaaditoad, kus pakuti sokolaadijooki. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaaditehas, mis sisuliselt tähendas kakaoubadest sokolaadijoogi massi tooraine valmistamise mehhaniseerimist. Kakaovõi ja kakaomassi eraldamist veel ei tuntud. 19.sajandil tõi tormilise arengu Euroopasse sokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuse. Rajati sokolaaditehaseid ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögisokolaade, õpiti eraldama kakaovõid ja kakaomassi ning valmistama piimasokolaadi ja kakaopulbrit. Hakati kasutama 27 kakaopulbrit ning joogi nimetus muudeti ümber kakaoks. Sokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma Fry&Sons'i, kes müüs aastal 1847 toodet, mida paljud loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks sokolaaditahvliks.
annaabi.ee 
