· vastupidavad pritsvee suhtes · vastupidavad külmumise ja sulavee suhtes sellistes tingumustes saab kasutada spetsiaalseid soklikrohve, saneerkrohve, veetihedat betooni, mineraalseid isolatsioonvõõpasid vüi bituumenkatteid. Tähtsamad aspektid, mida tuleb sokli juures arvestada: · fassaadi üleminek tuleb nii teostada, et mööda fasaadi maha jooksev vesi ei satuks soklikatte sisse ega taha. · Fassaadi üleminek soklis on alati parem vormistada veeninaga, ning soklu sisseastega, · Soklipiirkonna soojustamisel kasutada vastavalt soklile sobivat soojustus materjali. · Pritsvee vähendamiseks moodustada ümbersokli kruusast riba või madalad põõsad pritsvee hajutamiseks (http://www.tarmatrade.ee/File/soklitesoojustamine.pdf) KOKKUVÕTE. Eestis sajab väga palju sademeid ja pinnases on väga palju pinnase niiskust tuleb mõelda väga hoolikalt hüdroisolatsiooni peale
eelnevatele ka pinnasevesi, pritsvesi, lumevesi lisaks veel mustus ja soolad. Sokli soojustamiseks tuleks valida kindlasti sokli soojustamiseks mõeldud materjalid. Need on vastupidavad mehaanilistele koormustele, püsivad ja vastupidavad vee ja külmumise suhtes. Tähtsamad punktid, mida tuleb sokli soojustamise juures jälgida: Fassaadi üleminek tuleb teostada nii, et mööda fasaadi maha jooksev vesi ei satuks soklikatte sisse ega taha. Fassaadi üleminek soklis on alati parem vormistada veeninaga, ning sokli sisseastega. Sokli piirkonna soojustamisel kasutada soklile sobivat soojustus materjali. Pritsvee vähendamiseks moodustada ümber sokli kruusast riba või madalad põõsad pritsvee hajutamiseks ja vähendamiseks. [6] 12 KOKKUVÕTE Enne hoonete ehitamist, tuleb hoolikalt planeerida hüdroisolatsioon
5 (lisaks juba olemasolevale põhjatiiva all) uue mahu parklakorrusena. Lubatud täisehitusprotsent kinnistul on 40% ning hoonealust pinda on ette nähtud 900 m2. Planeeritav brutopind nii restaureeritava korpuse kui uue korpuse kohta kokku on ca 3200 m2 (sellest elamispinda 2720 m2). Hoonekompleksi erinevate osade korruselisus varieerub kahe kuni nelja korruse vahel, millele lisandub parkimistasand soklis. Kinnistu on varustatud kõigi planeeritava kompleksi arendamiseks tarvilike tsentraalsete kommunikatsioonidega: vesi, kanalisatsioon, elekter ning gaas. Kinnistule ning planeeritavale korterelamule juurdepääs on väga hea - nii Alle kui Lahe tänavalt. Kinnistu hind koos lõpuleviidud detailplaneeringuga: 35 000 000 krooni. Müügihind sisaldab käibemaksu. 6 2. TURU ANALÜÜS 2007
radoonitõkkes. Joonisel on põranda ja vundamendisõlme radoonitiheda lahenduse näide. Joonis 3. Põranda ja vundamendi radoonitihe lahendus 4. Elamu ventilatsioonisüsteem tuleb projekteerida selliselt, et hoonealuse pinnase õhk ei satuks eluruumidesse. 2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded 2.1 Radooniohutu elamu ventileerimine Normaalse radoonisisaldusega pinnasel maapinnast kõrgemal asuva põrandaga keldrita hoones võib põrandaalust tuulutada soklis paiknevate õhutusavade kaudu (vt joonis 4), kasutada ventileerimist loomulikul tõmbel (vt joonis 5) või ventilaatorite abil (vt joonis 6). Radooniohtlikel aladel tuleb esimesel korrusel eelistada raudbetoonpõrandaid, mis erilise radoonimembraani kasutamise ning liitekohtade ja läbiviikude hoolika tihendamise ning hea töökvaliteedi korral väldib radooni maapinnast hoonesse sattumist. Keldirga elamu ventileerimine
hüdroisolatsiooniga (polygum, unifleks, universal, arverol jne) *Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga (kahekordne bituumenvõõp, defond, jafoplast jne) *Sokkel tuleb kujundada nõnda, et maapinnalt üles pritsiv vihmavesi ja lumekihi sulamisel tekkiv vesi ei kahjustaks välisseina Sokkel tuleb soojustada R0 2,0 m2K/W; kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis R0 3,57 m2K/W. Soklis, samuti allpool maapinda asuvates tarindites tohib kasutada ainult mittehügroskoopseid soojustusmaterjale. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid.
o tuleb vältida võimalike pragude (temperatuurikahanemisest jm põhjustest tingitud) tekkimist radoonitõkkes. 4. Elamu ventilatsioonisüsteem tuleb projekteerida selliselt, et hoonealuse pinnase õhk ei satuks eluruumidesse. 2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded 2.1 Radooniohutu elamu ventileerimine Normaalse radoonisisaldusega pinnasel maapinnast kõrgemal asuva põrandaga keldrita hoones võib põrandaalust tuulutada soklis paiknevate õhutusavade kaudu (vt joonis 4), kasutada ventileerimist loomulikul tõmbel (vt joonis 5) või ventilaatorite abil (vt joonis 6). Radooniohtlikel aladel tuleb esimesel korrusel eelistada raudbetoonpõrandaid, mis erilise radoonimembraani kasutamise ning liitekohtade ja läbiviikude hoolika tihendamise ning hea töökvaliteedi korral väldib radooni maapinnast hoonesse sattumist.
Seestpoolt on välisseinad kaetud papi, ehitusplaadiga või on seinad krohvitud. Uuritud hoonete fassaadidest olid ligi 90 % kaetud voodrilaudadega ning ligi 10 % krohvitud. Lisaks oli Tallinnas kahel juhul kasutatud bituumenrullmaterjali. Puitfassaad on sageli rikastatud puitkaunistustega ja -nikerdustega. 53 Joonis 2.25 Puitlaudisega fassaad (vasakul) ja krohvitud fassaad (paremal). Joonis 2.26 Tüüpse rõhtpalkvälisseina soklisõlm (Veski 1943). Joonis 2.27 Krohvitud puitseina lahendusi (Veski 1943). 54 2.4.2 Välisseinte seisukord ja peamised probleemid Välisseinte palgi paksus varieerus 12…18 cm vahel. Kahe-kolmekorruselise hoone puhul ei teki ohtu sellise täispuitristlõike survetugevuse kaotusele väiksemate niiskuskahjustuste puhul. Seetõttu võib hinnata hoonete välisseinte olukorda kandevõime osas üldjoontes heaks
annaabi.ee 
