On ka Jon Snow, Isand Starki sohipoeg, kes Catelynile ei meeldi. Eelmine Kuninga Käsi, Jon Arryn mõrvati. Sellepärast ta palubki sellesse ametisse Eddardi. Starkid arvavad, et Jon Arryni mõrvasid Lannisterid, Robrti sugulased. Robert on abielus Cercei Lannisteriga. Neil on 3 last, Joffrey, kes on vanim, Myrcella ja Tommen. Tegelikult pole need Roberti lapsed, vaid Cercei ja ta kaksikvenna Jaime lapsed. Robertil on see-eest aga palju sohilapsi. Jaimel ja Cerceil on veel 1 vend, kääbus, Tyron. Kui Eddard Lõunasse kutsutakse on ta nõus, kuigi ta ei taha minna. Ta läheb lõunasse koos Sansa ja Aryaga, neil on kaasas ka nende hundid, ürghundid, kelle nad kunagi metsast leidsid. Brani kaasas ei ole, sest Jaime lükkas ta nende külaskäigu ajal Talitundrusse müürilt alla ja Bran jäi sandiks. Sansa peab abielluma prints Joffreyga. Teel
Kadri sünnitas aina lapsi ja valitses mõisa. Kui lapsed jõudsid karjas käimise ikka, viis Kadri lapsed mäekingule ja näitas eemal asuva maja suunas, ütles, et seal elab sinu isa, andis kaasa raha ja kirja ning saatis ta sinna elama. Kui laps ei tahtnud minna ja nuttis, siis vihastas ta ja sundis ikka minema. Igal aastal sündis talle laps, uued majad kerkisid üha enam ta mõisale lähemale. Ühel päeval tuli ta juurde kirikuhärra, kes kurtis, et palju-palju on neid sohilapsi, keda tema kogudus arvele peab võtma. Kadri lubab oma eluviisi parandada. Hiljem astub jumalamees ta juurest välja õnnelikuna, liigagi õnnelikuna (lk 222), mida ta kahetsema hakkab. Kadri jätkas aga vana eluviisi ka järgnevatel aastatel, ta lahkus häärberist, kolis oma voodiga kõrtsi ja hakkas seda pidama. Seal kohtas ta ühel päeval Martin Vaiglat, kes maksis kõrtsi eest (teised ei olnud oma elamise eest maksnud), kelle lapse ta endale alles jättis
võlla tõmmati. Vanuigi sai Bruyside abielupaar aga veel ühe poja - Johani, kes 12-aastaselt taluaidas segastel põhjustel puhkenud tulekahjus hukkus. Pärast noorima lapse surma jäi Bruysi naine põdema ja suri samuti õige pea kurvastusest. Kõiki neid sündmusi pidas isand Bruys Jumala karistuseks oma mitte just voorusliku eluviisi pärast kurjad keeled rääkisid, et vanahärral olevat isegi sohilapsi ja otsustas oma ülejäänud elu pühendada heategevusele, eriti aga just Püha Brigitta kloostri ehitusele, millele oli linnas palju vastaseid, sest kardeti, et klooster saab liiga võimsaks ja hakkab linnaga mõjuvõimu pärast konkureerima. Bruysil oli ka üks ihuviga, mida ta oma järglastele edasi pärandas nimelt oli tema vasakul jalal 6 varvast. Bruys suri loomulikku (vanadus)surma palverännaku ajal Marienthali.
produtseerima ja looma. Toon näite Lori Chamberlaini artiklist: ,,The translator, as father, must be true to the mother/language in order to produce legitimate offspring; if he attempts to sire children otherwise, he will produce bastards fit only for the circus." Mis eesti keeles kõlaks järgmiselt: ,,Tõlkija kui isa peab jääma truuks oma emale/keelele, et saada seaduslikke järeltulijaid. Kui ta püüab ikkagi lapsi mõnel teisel moel sigitada, toodab ta ainult sohilapsi, kes kõlbavad tsirkusesse." Artikli tõlkimisel ei kasutanud pelgalt inglise-eesti sõnaraamatuid, vaid võrdlesin ja toetusin Eesti feministide tekstide terminoloogia kasutusele. Sõna ,,tootma" tähistab tegelikult võimet järglasi saada, sünnitada. Tõlkedominandiks on termin, mida adekvaatse tõlke puhul pean esmatähtsaks. Feministid rõhutavad, et naine on pelgalt mehhaaniline tööriist, kes lapsi liinitööna toodab. Sõna
sugupoolte vahelise põhilise erinevusega kuigi liigile on omane monogaamne paarumissüsteem, tasub isastel püüda veelgi oma bioloogilist edu suurendada, viljastades partnereid väljastpoolt pesitsuspaari. Paariväliste kopulatsioonide arv monogaamsetel lindudel on üsna suur ja liigiti väga varieeruv. Olenevalt liigist moodustavad emaste kõigist kopulatsioonidest paarivälised 0-14%, kõigist pesakondadest sisaldavad "sohilapsi" 0-54% ja emaste järglastest 0-35% on saadud teise isasega (Birkhead, Møller 1992). Pole imestada, et isaslinnud tavatsevad oma paarilistega kõige intensiivsemalt kopuleeruda vahetult peale seda, kui emane on pikemat aega isase vaateväljast ära olnud (uuringud näitasid, et viimasena emast paaritanud isase sperma viljastas näiteks sebra-amadiinil 84% munadest). Samas aga otsivad isased ise aktiivselt kopuleerumisvõimalusi väljastpoolt oma paari, samal ajal püüdes seda ära
tütar, Guillaume (William) Vallutaja lapselaps. On ütlematagi selge, et pulmade järel läksid nii Aliénori, kuid ha Henri maavaldused mandril Inglise krooni alla. Kas mitte siit ei tule otsida Saja- aastase sõja otseseid põhjuseid? Katharine Hepburn (Aliénor) ja Peter O'Toole (Henri) filmis ,,Lõvi talvel" (1968) Kui Aliénor polnud truu oma esimesele mehele, polnud tema teine mees truu talle. Aliénor sünnitas Henry II-le kaheksa last, kuid mehel oli ka sohilapsi. Aliénor kasvatas neid koos oma lastega, hiljem püüdis leida ka neile koha päikese all. Aliénori lemmikpojaks sai Richard (Richard Lõvisõda). Ema armastas poega sedavõrd, et kui too täiskasvanuna 1173. a isa vastu mässu tõstis, läks ema poja poolele üle. Peretüli kulmineerus Aliénori pikaajalise vangistamisega. Kui Richard Lõvisõda 1189. a Inglismaa kuningaks krooniti, sai emast nutikas regent. Oli ju see rüütlist kuningas pidevalt reisidel, küll Pühal Maal (3
hooldada, paarivälise partneriga saadud järglasi aga hooldab peamiselt tolle sotsiaalne paariline 23. Paariväliste kopuleerumiste selgitamine DNA-sõrmejälje meetodil, näiteid. DNA-sõrmejälje meetod (baseerub järglaste DNA minisatelliitsete nukleotiidijärjestuste võrdlemisel nende vanemate omadega) on paljudel sotsiaalselt monogaamsetel linnuliikidel tuvastanud üllatavalt kõrge paariväliste kopulatsioonide sageduse - nt. rootsiitsitajail esineb "sohilapsi" 86% pesades, kusjuures kõigist järglastest kokku on paariväliselt viljastatud 55% 24. Evolutsiooniliselt stabiilsete strateegiate teooria. Mängude teooria abil on võimalik iga situatsiooni jaoks selgitada välja käitumise evolutsiooniliselt stabiilne strateegia (ESS) (a) ESS on üks konkreetne strateegia Sel juhul tasub kõigil isendeil alati käituda ühtmoodi. Ükski teine strateegia ei saa populatsioonis levida, sest teisiti käitumise tasuvus on alati madalam
Sotsiaalmajanduslikud põhjused: ● Teenijaskonna kasv. Noori naisi võeti teenijateks, see ei käinud kokku abiellumisega. Pere loomine jäi hiljemaks või ei abiellutud üldse. Mida hiljem abielluti, seda vähem lapsi sündis. ● Inglismaal on üllatavalt väike vallaslaste osakaal. Juba 17.sajandil on selgelt näha, et see on väiksem kui mujal Euroopas. Seadusetel oma osa: 1624 seadus - sohilapsi ei tohi mõrvata. ● Talude liitmine suuremateks taludeks. Vaesem elanikkond ei saa tootmisele ligi. Tarastamine. Saagikuse kasv: 10 seemet. 17. sajandi kolm suurt katkuepideemiat (1603, 1625, 1665). Veel ka 17.sajandil oli rida katkupuhanguid, eriti rängalt : 1603 (kuni 50 000 ohvrit), viimane suurim 1665 (ennekõike London ja sealgi juba 100 000 ohvrit; sel ajal Londoni rahvaarv 500 000). 17.sajandil nõudsid katkulained kokku 200 000 ohvrit
uusi partnereid ja on mõtekam järglasi kasvatada või pole teada, kes on ema aga oma isadust teab. Varjatult polügüünsed isased aitavad oma sotsiaalsel partneril järglasi hooldada, paarivälise partneriga saadud järglasi aga hooldab peamiselt tolle sotsiaalne paariline (kasu/hinna vahekord ahvatlev). DNA uuringud on paljudel sotsiaalselt monogaamsetel linnuliikidel tuvastanud üllatavalt kõrge paariväliste kopulatsioonide sageduse nt. rootsiitsitajail esineb “sohilapsi” 86% pesades, kusjuures kõigist järglastest kokku on paariväliselt viljastatud 55%. N: varjatud polügüünia salu-lehelinnul, bigüünia must- kärbsenäpil. Evolutsiooniliselt stabiilse strateegia mõiste. Alternatiivsete käitumisviiside tasuvus. ESS kui mitme strateegia segu, näiteid. Käitumise äratasuvust sõltuvalt tema esinemissagedusest väljendab evolutsiooniliselt stabiilse strateegia (ESS) mõiste - Tavaliselt esineb aga isendil
annaabi.ee 
