Ta sõjaline väljaõpe ja relvade käsitlemis oskus pärineb vennaskonnalt, kellelt ta õppis neid.Raad määras Ivo nende oskuste pärast talupoegade salga väejuhiks. Ta õpetas oma salga välja ja asus sõtta, kus nad kõik väärikalt surid. Gotthard Kettler Gotthard Kettler elas aastatel 1517-1587. Ta oli viimane Liivimaa ordumeister aastatel 1559- 1562 ja Kuramaa hertsog 1562-1587. Kettleri isa oli samuti Gotthard, ema aga Sibylle von Nesselrode. Ta sündis Eggerighauseni lossis Soesti linna lähedal. Tema perekond pärines kohalike väikeaadlike seast, kuid just tema sünni paiku hakkas Kettlerite positsioon tuntavalt tõusma. Gotthard Kettler vanem oli Kleve- Jülich-Bergi hertsogi nõunik ning sai Kuldvillaku ordu liikmeks. Kleve hertsogi lähikonda kuulus ka Gotthard Kettler noorema vanem vend Johann. Gotthardi teisest vennast Wilhelmist sai 1553. aastal Münsteri piiskop. Kettler saabus Liivimaale umbes siis kui ta oli 20 aastane. 1551
Umbrohud konkureerivad kultuurtaimedega toitainetega vöaguse, niiskue osas. Üheaastaste umbrohtude ka fermentatsioonoprotsessi tulemusi hindavad hgieeninäitajad. Rohusööda keemilise koostise hindalmisel levik on uuskülvis üsna sage ja seetõttu ka taimikute niitmine 15 cm kõrguselt tihti hädavajalik (see kasutatakse kas Weende süsteemi või Usas kautusele võetus van Soesti süsteemi. Weende süsteemi- pidurdab umbrohtude kasvu ja välistab umbrohtude seemnete valmimist ning levikut.) Mõnel juhul toorkiu, proteiini määramine. Van Soesti süsteem- eristatakse näiteks neutaraaökiudu, happekiudu näiteks lühiealiste kaheiduleheliste umbrohtude levikul on ka keemiline umbrohu tõrje vastrajatud kiufraktsioonis. Sööda toitevärtust hinnatakse kuivaines sisalduva energia ja proteiini järgi. rohumaal vajalik
olid suhteliselt jahedad, mõju avaldasid maikuu öökülmad (1618. mail kuni -3,9 °C). Maikuu III dekaad oli soojem (efekt. temperatuuride summa dekaadis 81 kraadi) ja see kiirendas kõrreliste arengut. Juunikuu I ja II dekaad olid viimase seitsme aastaga võrreldes kõige väiksema efekt. temperatuuride summaga (119 kraadi). Nendes tingimustes oli liblikõieliste ja põld-raiheina juurdekasv I niiteks tavalisest aeglasem. Rohuproovide keemilise koostise määramisel kasutati Van Soesti süsteemi. Analüüsid tehti PMK taimse materjali laboratooriumis. Saagi energiasisaldus (ME) ja seeduvus (DDM) arvutati. Rohusööda proteiini täpsemaks iseloomustamiseks kasutati metaboliseeruva proteiini ja vatsa proteiini bilansi näitajaid, mis saadi katseproovide analüüsitulemuste EMÜ Loomakasvatuse instituudi vastavasisulisse arvutiprogrammi 134 Agronoomia 2010/2011 sisestamisel (Kärt jt, 2002)
keemilisel analüüsil kõige sagedamini etüüleetrit). Toorkiud - tinglik aineterühm, mis koosneb tselluloosist, hemitselluloosist, ligniinist, pektiinainetest jt. polüsahhariididest. Keemilisel analüüsil satub osa nimetatud ainetest lämmastikuvabade ekstraktiivainete hulka, mistõttu toorkiusisaldus on sageli tegelikust madalam. Viimastel aastatel on söötade keemilisel analüüsil hakatud toorkiu koostisse kuuluvaid ühendeid diferentseeritult määrama. Kasutusele on võetud van Soesti meetod, mille järgi määratakse söötadest: NDF neutraalkiud (neutral-detergent fibre), tselluloos + hemitselluloos + ligniin ADF happekiud (acid-detergent fibre), tselluloos + ligniin ADL ligniin Nende fraktsioonide sisalduse järgi saab välja arvutada: hemitselluloosisisalduse = NDF ADF, tselluloosisisalduse = ADF AD Lämmastikuvabade ekstraktiivainete sisaldus söötades leitakse matemaatiliselt:
Toorkiud tinglik aineterühm, mis koosneb tselluloosist, hemitselluloosist, ligniinist, pektiinainetest jt. polüsahhariididest. Keemilisel analüüsil satub osa nimetatud ainetest lämmastikuvabade ekstraktiivainete hulka, mistõttu toorkiusisaldus on sageli tegelikust madalam. Viimastel aastatel on söötade keemilisel analüüsil hakatud toorkiu koostisse kuuluvaid ühendeid diferentseeritult määrama. Kasutusele on võetud van Soesti meetod, mille järgi määratakse söötadest: NDF – neutraalkiud (neutral-detergent fibre), tselluloos + hemitselluloos + ligniin ADF – happekiud (acid-detergent fibre), tselluloos + ligniin ADL – ligniin Nende fraktsioonide sisalduse järgi saab välja arvutada: hemitselluloosisisalduse = NDF – ADF, tselluloosisisalduse = ADF – AD Lämmastikuvabade ekstraktiivainete sisaldus söötades leitakse matemaatiliselt:
• nulla poena sine lege Common law Civil law Kodifitseerimata Kodifitseeritud Keskaja Inglismaal Mandri-Euroopa pretsedendid Rooma õigus Napoleoni koodeks → Euroopa, Louisiana, Quebec, mudeliks ka Ladina-Ameerikas, Egiptuses, Süürias, Liibanonis Keskaja linnaõigused: Lübecki (Magdeburgi, Soesti, Frankfurti) õiguse perekond Emalinn → tütarlinnad Lääne-Aasia – islam Ida-Aasia – Hiina ja Jaapan (mõnedel autoritel eraldi erineva riigikorra tõttu) Lõuna-Aasia - hinduistlikud
Saksa kaupmehed suundusid 13. sajandil Venemaale, Flandriasse ja Inglismaale. 12. saj ja 13. saj tekkisid linnad, kus juhtiv positsioon läks hansakaupmeestele, kes olid nende linnade poliitika kujundamisel otsustavad, millest on saanud linnade ühendus ehk hansa linnad. Kaupmeeste vennaskond hankis endale privileege, mida nad ühiselt kasutasid. Läbi aja kaupmeeskonna asemel hakati dokumentides sagedamini rääkima konkreetsetest linnadest, Riia, Lübeck, Visby, Soesti. 1280. sõlmisid Lübeck ja Visby saksa kogukond lepingu kaubanduse kaitseks kogu läänemerel ja selle sadamaid. 1282 ühines sellega Riia. Ojamaa ühingu aeg sai läbi 1298. aastal, kui lõpetati pitseri kasutamist ning edaspidi tuli dokumendid kinnitada vastavate linnade pitseritega. Hansa kokkukuulumine jätkuvalt sõltus isikutevahelistel suhetel (sugulus- ja ärisidemed). Hansa liidu struktuur kujunes välja 14. sajandi jooksul. Juhtpositsioonile jäi Lübeck
22.1. Linnaõiguse teke keskaegses Euroopas 22.2. Olulisemad linnaõiguse perekonnad · Frankfurti perekond · Lübecki perekond (levib just rannikulinnades) · Viini perekond · Magdeburgi perekond Lübecki linnaõigus oli valitsevaks järgmistes Eesti linnades · Tallinn · Rakvere · Narva Haapsalu (sinna jõuab hiljem) 23. Lüübeki linnaõigus 23.1. Lüübeki linnaõiguse teke Lübecki õigus oli alguse saanud Westfaali linnade (eriti Soesti) õigustavadest ning Lübecki esialgse õiguskorra sätestaja- Saksi hertsogi Heinrich Lõvi annetatud seadustest. Lübecki õiguse mõistet kasutatakse kirjalikes allikates esimest korda 1188a. Holsteini krahvi Adolf III ürikus. 23.2. Lüübeki õiguse levik Vana-Liivimaal Eesti oli Vana-Liivimaa perioodil, kuni XVI sajandini, seotud selle osaga Lääne-Euroopa tsivilisatsioonist, mille valdusse ta sattus, teisisõnu Saksamaaga, kui saar (Joon. 7). Teisisõnu -
annaabi.ee 
