tahte väljendus. 2. Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika. 3. Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite. Positivistliku käsitluse tõi sotsioloogiasse A. Comte. Durkheim. -Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja -Väga tähtsaks pidas teaduses meetodit ("Sotsioloogia meetodi reeglid") -Asutas aastaraamatu "Année sociologique" (Esimene sotsioloogia ajakiri Prantsusmaal) -Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: traditsioonilised ja kaasaegsed. -Uuris enesetappe. Marx. 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: · Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel · Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid
Sumner. 7 Sissejuhatus sotsioloogiasse 1892 esimene sotsioloogia õppetool - Chicago Ülikoolis, USA-s. 1894 esimene sotsioloogia õpik - An Introduction to the Study of Sociology (USA-s). Esimesed sotsioloogia ajakirjad Prantsusmaal: Revue Internationale de Sociologie (1893), Annales de l'Institut International de Sociologie (1895), L'annee Sociologique (1898, Emile Durkheimi juhtimisel). USA-s: American Journal of Sociology (1895), American Sociological Review (1936). Saksamaal: Archiv für Sozialwissenschaft und Sozialpolitik (1903, Max Weberi juhtimisel). Inglismaal: British Journal of Sociology (1951). 8
kohaldus) Assimilatsiooniteooriad:- assimilatsioon: inimene suudab siseneda domineeriva ühiskonna sotsiaalmajanduslikesse, majanduslikesse ja hariduslikesse positsioonidesse. E.Durkheim (1858-1917) Prantsuse sotsioloog, üks kaasaegse sotsioloogia rajajaid - huvitus ennekõike kaasaegsest ühiskonnast - Peamised sotsioloogilised tööd: - The Division of Labor in Society (1893) - Rules of the Sociological Method (1895) - Asutas ajakirja L'Annee Sociologique (1896) - Suicide (1897) - Primitive Classification (1903) - Elementary Forms of Religious Life (1912) - Kirjutas seaduste mõjust, religioonist, haridusest, teadmise sotsioloogiast, moraalsusest, sotsiaalsest kihistumisest jmt nähtustest ühiskonnas. Struktuurfunktsionalismi pooldaja - positivistliku sotioloogia edasiarendaja - 'Sotsiaalne fakt' nähtused, mis kehtestavad indiviidile väliseid piiranguid
· Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite. 9. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? · Funktsionalist · Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja 1887.aastal sai Durkheimist Bordeaux' ülikoolis sotsioloogia kateedri juhataja ning oli esimene, kes asus sotsioloogiat õpetama kui iseseisvat ainet. · 1898.aastal asutas sotsioloogia aastaraamatu "Année sociologique" esimene sotsiaalteaduslik ajakiri Prantsusmaal. · Sotsiaalsed faktid 2 Sotsioloogia alused Liina Käär · Solidaarsus (Durkheimi huvitas, mis hoiab ühiskondi koos, mis takistab kaose tekkimist solidaarsus.
=> fookuses teadlikult tegutsev inimene Mis? Ja Miks? Küsimuste erinevus. Reaalteadused: need on sama. Kui me teame, mis juhtus, teame, miks juhtus. -Kuid me uurime vaba tahtega inimest. Weber uuris protestantismi ja industriaalse kapitalismi seoseid. Kui ta sai teada, mis juhtus, siis töö alles algas. Näide: rongi ootavad inimesed: lehvitamine, palvetamine, võimlemine, närvivalu. Ehk - me peame inimest mõistma. - def. 2 (Emile Durkheim 1856-1918: Les règles de la méthode sociologique): ,,Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid" => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist - näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju - kuidas neid kokku viia? kuidas on võimalik, et inimeste subjektiivne tegutseminetoodab maailma, mis on objektiivselt esemeline? * NB: Weberi ja Durkheimi definitsioonid sobivad mõlemad kokku varem esitatud Dag Østerbergi arusaamaga (uuritakse otsiaalseid kooslusi). Durkheim: sotsiaalsed faktid pole
Sotsioloogia õpetamise algus 1876 esimene sotsioloogia kursus - Yale’i Ülikoolis, USA-s, lektor: William Graham Sumner. 1892 esimene sotsioloogia õppetool - Chicago Ülikoolis, USA-s. 1894 esimene sotsioloogia õpik - An Introduction to the Study of Sociology (USA-s). Esimesed sotsioloogia ajakirjad Prantsusmaal: Revue Internationale de Sociologie (1893), Annales de l’Institut International de Sociologie (1895), L’annee Sociologique (1898, Emile Durkheimi juhtimisel). USA-s: American Journal of Sociology (1895), American Sociological Review (1936). Saksamaal: Archiv für Sozialwissenschaft und Sozialpolitik (1903, Max Weberi juhtimisel). Inglismaal: British Journal of Sociology (1951). 6. Loeng – Inimese areng ja sotsiaalne keskkond(ptk 5) Sotsialiseerumine – protsess mille käigus inimene (enamasti laps) õpib reegleid ja rolle, mis on vajalikud
· Solidaarsus Emile Durkheim · 1887.aastal sai Durkheimist Bordeaux' ülikoolis sotsioloogia kateedri juhataja ning oli esimene, kes asus sotsioloogiat õpetama kui iseseisvat ainet · Sotsioloogia ei leidnud kohe poolehoidu · Loengud sotsiaalteadustes: mõisted sotsiaalne solidaarsus, perekond ja sugulussuhted, intsest, totemism, enesetapud, kuritegevus, religioon, seadus jm Emile Durkheim · 1898.aastal asutas sotsioloogia aastaraamatu "Année sociologique" esimene sotsiaalteaduslik ajakiri Prantsusmaal 21 · Aastaraamatus ilmusid ka Durkheimi peamised tööd "Ühiskondlikust tööjaotusest", "Sotsioloogia meetodi reeglid", "Enesetapp", "Religioosse elu peamised vormid" Emile Durkheim · Tema tööd on kõige enam mõjutanud nüüdisaegset sotsioloogiat · Alus kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale
annaabi.ee 
