Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 3.Mis toimub liinis? Kui peegeldusi liini ja koormuse (antenni) ühenduskohast ei toimu, siis öeldakse, et liin on koormusega sobitatud. Seega ja Umax = Umin ehk signaali mähisjoon liinis on sirge ja SWR = 1. Kui liin on koormusega täiesti sobitamata, siis SWR = ja signaali mähisjoon 3 kõigub liinis tugevasti. Järelikult mida suurem on SWR, seda halvemini on liin koormusega sobitud ehk tugevam on signaali mähisjoone kõikumine liini. 4.Seisulainetegur/peegeldustegur Seisulaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil
Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,KOORMUSE SOBITAMINE LIINIGA" ARUANNE Täitjad: Anton Erki Janar Juhendaja: J. Pärn Töö tehtud: 10.10.2007 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Töö eesmärk Koormusega sobitamata liinilõigule lühisliini pikkuse arvutamine. Töö teostus: 1. B) Lülitasime lühise liini lõppu C) Fikseeritud kahe järjestikuse pinge miinimumide asukohad olid: x1= 483 mm ja x2= 703 mm. D) arvutatud lainepikkus: =2(x2-x1)= 2(703-483)= 440 mm 2. A) Lülitasime koormuse liini lõppu Pinge max ja min koht liinil: Umax= 90 V ja Umin= 8,5 V U max 90 B) Seisulainetegur SWR = = = 3,254
L2=L2'* + /2=266,9mm L2´=0,354-0,25=0,104 c) Koostasime vastava sobitusskeemi reallselt ja mõõtsime uue seisulaineteguri. L1=458,796mm ja L2=266,9-75=191,9mm Mõõtsime uued Umax ja Umin. Umax=52V Umin=14V SWR=SQRT(Umax/Umin)=SQRT(52/14)=1,927 4.Kokkuvõte ja järeldused Laboris õppisime sobitama koormust liiniga, mõõtsime seisulainetegurid sobitatud ja sobtamata liini korral ning leidsime sobitusskeemi teisi parameetreid. Lainepikkuseks liinis saime 442mm ja seisulaineteguriks sobitamata liini korral saime 3,464 ja sobitatud liini korral 1,927. Tulemusega võib rahule jääda kuna seisulaine tegur vähenes tunduvaltm kuigi mõõtmistulemused ei olnud kõige täpsemad.
Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 5 Kui suur on seisulaine tegur täieliku sobituse korral? Kuidas näeb välja pinge jaotuse graafik? Kui peegeldusi liini ja koormuse (antenni) ühenduskohast ei toimu, siis öeldakse, et liin on koormusega sobitatud. Seega ja Umax = Umin ehk signaali mähisjoon liinis on sirge ja SWR = 1. 6 Kuidas näeb välja pinge jaotuse graafik sobitamata koormusega liinis? 7 Näidata Smithi diagrammil sisendtakistus sobitatud liini korral. Määrata antenni sisendtakistus Smithi diagrammilt. Selleks leida lühisega ja koormusega miinimumide vaheline kaugus liinis, teisendada vahekauguse väärtus lainepikkustesse ning sooritada Smithi diagrammil vastav nihe, jälgides nihke suuna vastavust nihke suunale liinis. Nihke algus Smithi diagrammil asub seisulaineteguri ringi minimaalse aktiivtakistusega punktis. Nihke lõpppunkti
4. Nimetage saritootmise viis põhilist tunnust. Saritootmise põhilisteks tunnusteks on: 1) kasutatakse mitmesuguseid pingitüüpe: universaalseid, spetsialiseeritud, eripinke, automaatpinke; 2) tööliste (operaatorite) erinev kvalifikatsioon; 3) töö võib toimuda häälestatud lõikepinkidel; 4) kasutatakse nii märkimist kui ka erirakiseid; 5) koostamine toimub ilma sobitamata. 5. Mis iseloomustab masstootmist? Masstootmist iseloomustab pikema aja kestel pidevalt valmistatavate või remonditatavate toodete kitsas nomenklatuur ja suur tootmismaht. 6. Palun sõnastada mõiste tehnoloogiline protsess. Tehnoloogiline protsess on tootmisprotsessi osa, mis koosneb sihisuunitlusega tegevustest tööobjekti muutmiseks ja (või) järgnevaks oleku määramiseks; seega
kindlaksmääratud hinnaga või sellest avaoksjoni käigus kujunenud parema tasakaaluhinnaga. c) Sulgemisoksjon – tehingutellimus osaleb üksnes sulgemisoksjonil ning selle hind on võrdne tehingutellimuses kindlaksmääratud hinnaga või sellest sulgemisoksjoni käigus kujunenud parema tasakaaluhinnaga. • Turuhinnaga – hinda ei määrata ning mis sobitatakse parima hinnaga vastassuunalise tehingutellimusega ulatuses, mida sellise vastassuunalise tehingutellimuse kogus võimaldab. Sobitamata koguse osas kuulub turuhinnaga tehingutellimus koheselt tühistamisele, kuna kõigi turuhinnaga tehingutellimustele laieneb tingimus „täida ja tühista”. • Tasakaaluhinnaga– vastavalt üksnes ava-või sulgemisoksjonil kasutatav tehingutellimus, mille peamiseks eesmärgiks on vastava oksjoni käigus katmata nõudluse või tekkiva üle pakkumise tasakaalustamine. Tasakaaluhinnaga tehingutellimuse hinnaks loetakse vastava oksjoni käigus kujunenud tasakaaluhind.
a)laudkilpide liimimiseks kasutavate lamellide laius ei tohi olla üle 70 mm,mida kitsam seda kvaliteetsem. b)latid tuleb asetada kilpi aastarõngastega vaheldumisi suurema väljatuleku % saamiseks ,väljaarvatud puitliit nõude valmistamisel. c)külgnevatel lattidel tuleb radiaalserv- radiaalservaga,tangelsiaalserv- tangelsiaalservaga d)ilma kokku sobitamata ehk ligihööveldamata võime kokku liimida lamelle mille laiuseks on kuini 35 mm · Tööstuslikult toodetakse laudkilpi paksusega 18,28,38,40 mm.laiusega 60,80,100,120,140,160,180,200,220,300,400,600,800,900 mm .pikkuses 120-4500-ni. · Laudkilpi tugevdatakse külg või otspõõnaga,põõnade kasutamisel võib olla laudkilp ka mitte liimpuit n:väravate korral. Puitlaast plaadid
Valdav enamik neist on otse üle võetud kas ISO (rahvusvahelised standardid) või EN (eurostandardid) standarditest. Kui Eesti standardiks on ülevõetud rahvusvaheline standard, on selle tähistus EVS-ISO. Piirkondlike standarditest võib tuua järgmisi: Saksamaa – DIN, Soome – SFS, Rootsi – SIS, Suurbritannia – BSI, Taani – DS, Läti – LVS, Leedu – LST, Poola – PKN. 12.2. Vahetatavus Vahetatavuseks nimetatakse toote koostisosa omadust, mis võimaldab seda kasutada sobitamata. Vahetatavus kergendab masinate valmistamist, kasutamist ja remonti, võimaldab kulunud või purunenud detaili või koostu asendada varudetaili või –koostuga, ilma et toote kasutusomadused halveneksid. Vahetatavust saavutatakse vajaliku täpsusega detailide valmistamise ja nende koostamisega, kusjuures määratakse kõigi vajalike geomeetriliste, mehaaniliste, füüsikaliste ja teiste parameetrite täpsus, olenevalt detailide ja koostute otstarbest ning toote optimaalsest kvaliteedist