Tänaseks on loori sümboolne tähendus peaagu kadunud ja loori kasutatakse vaid ehtena. Loor võib olla lühike või ka mitme meetri pikkune pruutneitside poolt kahtav ehe. Vanasti oli pulmapäeval tütarlapsel õigus viimast korda käia lahtiste juustega. Juukseid peeti eriti võrgutavaks ning seepärast ei tohtinud abielunaisena enam oma veetlevaid lahtisi lokke kellelegi näidata. Peigmehe riietus Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedassse või heledassse ülikonda. Kingad on lakknahast ning sokid õhukesed ja musta värvi. Riietumisnõuded ja -kombed on aastatega muutunud vähem rangemaks ning liikunud üha suurema vabaduse suunas. Külalised tohivad kanda frakki või smokingut ainult sel juhul, kui ka peigmehel on vastav riietus; noorpaarist uhkem olla ei sobi kellelgi. Pulmakutsed Kutsete saatmisel tuleb arvestada, et need ei jõuaks kohale liiga vara, aga ka mitte liiga hilja - kutsututele
Tänapäeval juhtub sageli, et pruudikimbu tellib pruut ise, mistõttu jääb ta ilma üllatusest ja kingitusest oma pulmapäeval. Pruudikimp kaotab selle tähenduse, selle tellimine on muutumas lihtsalt üheks järgmistest pulmaeelsetest toimetustest. Varasemat pulmade pidamiseks populaarseimat aastaega talve, on asendanud kevad ja varasuvi. Pulmad on ka lühenenud- kestavad üldjuhul päeva. Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedasse või heledasse ülikonda. Oli aeg, kus pruudi soosituim värv oli punane. Alles 18. sajandil riietusid Inglismaa kõrgemast seisusest mõrsjad valgesse ning sealt hakkas see komme levima ka alamklassidesse. Siiski hakkas valge kleidi populaarsus kasvama alles 19. sajandi lõpupoole. Käesoleval aastakümnel on valged, romantilised ja pidulikud pruutkleidid paljude lemmikuks. Tänapäeval on üldiselt kõik vabamaks mutuunud. Pulmariietus pole mingi erand
Peakatte mõtteks oli ka kaitsta mõrsjat pahade vaimude eest. Alles hiljem kujunes peakattest loorist puhtuse ja süütuse sümbol. Tänaseks on loori sümboolne tähendus peaagu kadunud ja loori kasutatakse vaid ehtena. Loor võib olla lühike või ka mitme meetri pikkune pruutneitside poolt kahtav ehe. Looride kõrval kasutatakse peaehtena veel diadeeme, kroone, pärgi, kunst või elavatest lilledest kaunistusi. Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedassse või heledassse ülikonda. Riietumisnõuded ja kombed on aastatega muutunud vähem rangemaks ning liikunud üha suurema vabaduse suunas. Suurem tõenäolisus on see, et oma elu suurpäevale korralikus rätsepaülikonnas: talvel tumedas, suvel heledas. Külalised tohivad kanda frakki või smokingut ainult sel juhul, kui ka peigmehel on vastav riietus; noorpaarist uhkem olla ei sobi kellelgi. Kirjalike kutsete saatmine on tänapäeval üks kindlamaid pulmatraditsioone. Suulist
Peigmehele on pulmatraditsioonis kingituseks ehitud pruut. Oma kauni kleidiga valmistab ta peigmehele ka üllatuse, sest vana tava ja uskumuse ei tohi peigmees enne pulmapäeva mõrsjakleiti näha. Peigmehe rõivastus Öeldakse, et peigmees määrab pulmarõivaste laadi ja pruutkleidi tegumood oleneb peigmehe riietusest. On selge see, et pruutide soov riietuda üha printsessilikumalt seab lisatingimusi ka peigmehe riietusele. Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedasse või heledasse ülikonda. Sako osas on etiketiõpikutes küll vastakaid arvamusi ja on kinnitatud, et sako ei ole pidulik ülikond, vaid härrasmehe külaskäiguriietus. Rahvusvahelises moepildis on aga sako taas populaarne. Varasematel aegadel oli sako elegantne päevaülikond, mida kanti enne kella kuut õhtul, siis tänapäeval ei vahetata sakot enam õhtuks fraki vastu. Sakoülikond koosneb mustast sabakuuest, musta-hallitriibulistest pükstest, valgest särgist,
mehele kirjutatakse eraldi kutse, millele märgitakse tema tiitel ja nimi. · Naisministritele ja naissuursaadikutele määratud kutsetele märgitakse tiitel proua. · Kirikutegelaste puhul lisatakse nende kiriklik auaste. Märkus riietuse kohta: · Märgitakse alumisse nurka, seda eriti just nende vastuvõttude puhul, mis algavad pärast kella kuut õhtul. · Kutsele märgitud riietus on kohustuslik · ,,Tume ülikond" kusel tähendab seda, et pole sobiv riietuda smokingusse või isegi frakki, samas võib aga tume ülikond teatud olukorras asendada smokingut või frakki. R.S.V.P palun vastata! P.V või V.P vastata palun P.M meeldetuletamiseks Vastuvõtud Kuuluvad eelkõige äri- ja diplomaatilise suhtlemise pidulikumasse ossa. Eeldab hoolikat ettevalmistust. Liigitamine: 1) Ametlikud vastuvõtud: · Võtavad osa ainult ametiisikud, ilma abikaasadeta. On ka erandeid.
Peigmehele on pulmatraditsioonis kingituseks ehitud pruut. Oma kauni kleidiga valmistab ta peigmehele ka üllatuse, sest vana tava kohaselt ei tohi peigmees enne pulmapäeva pruutkleiti näha. Peigmehe rõivastus Öeldakse, et peigmees määrab pulmarõivaste laadi ja pruutkleidi tegumood oleneb peigmehe riietusest. On selge see, et pruutide soov riietuda üha printsessilikumalt seab lisatingimusi ka peigmehe riietusele. Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedasse või heledasse ülikonda. Sako osas on etiketiõpikutes küll vastakaid arvamusi ja on kinnitatud, et sako ei ole pidulik ülikond, vaid härrasmehe külaskäiguriietus. Rahvusvahelises moepildis on aga sako taas populaarne. Varasematel aegadel oli sako elegantne päevaülikond, mida kanti enne kella kuut õhtul, siis tänapäeval ei vahetata sakot enam õhtuks fraki vastu. Riietumisnõuded ja -kombed on aastatega muutunud vähem rangemaks ning liikunud üha suurema vabaduse suunas
vabadused. Kui on juba ette võetud abiellumise uhke tähistamine, siis on tavaliselt pruut ka pikas ja valges kleidis. Tõeliselt väärikaks peetakse disainerkleiti, mis on professionaali poolt just kindlale pruudile disainitud. Viimaste aastate lemmikuks on kujunenud korsett. Tänapäeval abiellub enamik pruute valges kleidis. Hoolimata sellest, et tänapäeva peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda või smokingusse, eelistab keskmine eesti peigmees tumedat ülikonda, suviste pulmade puhul siiski ka heledat. (P. Õunapuu 2003. ,,Eesti pulm") 2.3. "Tegelased" Mõõgaisa ehk pulmaisa Ei tegelenud rahva lõbustamisega, vaid pigem rituaalsete toimingutega. Kaasanaine Tegi samuti rituaalseid toiminguid Peiupoisid Isamehe abistajad Pruuttüdrukud Kaasanaise ja pruudi abilised. Peiupoisid ja pruuttüdrukud pidid esimese pulmaöö ühes voodis magama, et noorpaari vahel tüli ei tekiks
Oma kauni kleidiga valmistab ta peigmehele ka üllatuse, sest vana tava ja uskumuse ei tohi peigmees enne pulmapäeva mõrsjakleiti näha. Peigmehe rõivastus Öeldakse, et peigmees määrab pulmarõivaste laadi ja pruutkleidi tegumood oleneb peigmehe riietusest. On selge see, et pruutide soov riietuda üha printsessilikumalt seab lisatingimusi ka peigmehe riietusele. Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedasse või heledasse ülikonda. Sako osas on etiketiõpikutes küll vastakaid arvamusi ja on kinnitatud, et sako ei ole pidulik ülikond, vaid härrasmehe külaskäiguriietus. Rahvusvahelises moepildis on aga sako taas populaarne. Varasematel aegadel oli sako elegantne päevaülikond, mida kanti enne kella kuut õhtul, siis tänapäeval ei vahetata sakot enam õhtuks fraki vastu. Sakoülikond koosneb mustast sabakuuest, musta-hallitriibulistest pükstest, valgest
sümboolne tähendus peaaegu kadunud ja seda kasutatakse vaid ehtena. Vanasti peeti pulmapäeval tütarlapsel õigus viimast korda käia lahtiste juustega. Juukseid 9 peeti võrgutavaks ning seepärast ei tohtinud abielunaine enam oma veetlevaid lahtisi lokke kellelegi näidata. Tänapäeval sätib pruudi soengusse juuksur. Etiketi järgi on peigmehel võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedasse või heledasse ülikonda. Istumine lauas toimub selle järgi, et mida vanemad ja lähemad sugulased, seda lähemal istuvad nad noorpaarile. Noorpaar istub pealauas aukohal kõrvuti, pruut peigmehe paremal käel. Tänapäeval on tähtis koht pulmatordil, mis on tavaliselt kolme või viiekorruseline vahukooretort. Pruutpaar sööb torti ühelt torditaldrikult, sageli teineteist söötes. (Karu, 1997: 15) 1.4 Abielutüübid
Nüüd on võimalik ka pruut kleite laenata aga ka valmiskleitide kui ka materjali valik on suur. Tõeliselt väärikaks peetakse disainerkleiti, mis on professionaali poolt just kindlale pruudile disainitud. Viimaste aastate lemmikuks on kujunenud korsett. Tänapäeval abiellub enamik pruute valges kleidis, kuid valgel on palju varjundeid ja see annab kõigile võimaluse leida endale sobiv toon. Hoolimata sellest, et tänapäeva peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda või smokingusse, eelistab keskmine eesti peigmees tumedat ülikonda, suviste pulmade puhul siiski ka heledat. Pulmasõit on ka tänapäeval pulmapeo oluline osa. Sõidetakse tavaliselt mõne parema ja uuema autoga, võimalik on tellida limusiini või ka muud luksusautot. Auto kaunistamine on endiselt moes, uueks kombeks on auto taha tühjade plekkpurkide sidumine. Aja sisustamine ametliku tseremoonia ja pulmapeovahel sõltub paljudest asjaoludest aga eelkõige peopaiga asukohast
Daamid riietuvad alati kooskõlas härradega. Kutsele märgitakse härra riietus ka siis, kui kutsutav on üksik naine. Vastuvõtule peab ilmuma täpselt selles riietuses, mis kutsel märgitud või alla selle, mitte kunagi ei või märgitut üle pakkuda. Riietus ei ole ühegi peo eesmärk. Rõivad peavad ainult kaasa aitama peo õnnestumisele. Näiteks seisab kutsel “tume ülikond”. Naine paneb selga pärastlõunakleidi, mees aga otsustab “klassi näidata” ja riietub smokingusse. Sel juhul peab daam valima väikese õhtukleidi. Niimoodi talitades riskib mees koos kaaslasega olla ainus erand seltskonnas, näidates seega halba tooni ja tõmmates asjata tähelepanu. Eesti naised ajavad sageli segamini õhtu- ja peoriietuse. Seepärast näebki ametlikel vastuvõttudel poolalasti preilisid-prouasid. Nüüdisaegne seltskond aktsepteerib õhturiietusena meestel tumedat ülikonda või eriti pidulikel juhtudel smokingut
annaabi.ee 
