Olulisemad importkaubad: 30% masinad ja seadmed; 18% keemiatooted (ravimid, puhastus- ja pesemisvahendid); 15% valmistoidukaubad, joogid ja tubakatooted; 8% plast- ja kummitooted 7% metallid ja metalltooted. Poola Poola asub Kesk-Euroopas, Läänemere kaldal. Poola on demokraatlik parlamentaarne vabariik . Poola rahvaarv on umbes 38,6 miljonit inimest. Nendest ligi 98% moodustavad poolakad, ülejäänud 2% moodustavad ukrainlased, valgevenelased, sakslased, juudid, slovakkid ja leedukad. Poolakad räägivad poola keelt, mis on slaavi päritoluga, ning tähtsaimaks usuks on katoliku usk (95% elanikkonnast). Kirjaoskuse tase on 99%, vanuses 7-15 aastat on hariduse saamine kohustuslik. Poola majandus Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Kasvatatakse erinevaid taimekultuure: rukkist,
km. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. 1 Poola lipp ja vapp Poola pealinnaks on Varssavi (Warszawa), kus elab 1 681 000 inimest. Poola rahvaarv aasta 2004 seisuga oli 38 626 00, millega on ta rahvastiku edetabelis 31. kohal. Tegu on suhteliselt homogeense riigiga, kuna rahvastikust on 98% poolakad (ülejäänud 2% moodustavad ukrainlased, valgevenelased, sakslased, juudid, slovakkid ja leedukad.) Poola Vabariigi pindala on 312 685 km², suuruselt on ta maailmas 68. (Rahvastiku tihedus 123 in/km² ). Riigikeeleks on poola keel ja. 91% inimestest on katoliiklased. Rahaühik on zlott (PLN)2 Poola territoorium on jaotatud 16-ks maakonnaks ehk vojevodstvoks, suurim nendest on Mazowieckie. Kõrgeim mägi, Rysy (2499 m), asub Tatra mägedes. Pikimaks jõeks on Visla (1047 km), suurimaks järveks on niardwy (13,8 km2) ja sügavaimaks järveks Hacza (108 m). Kliima
Peking) * 1963-1973 asus sõtta USA punapartisanide vastu *Põhja-Vietnami sisse ei tungitud *julm, verine, dzunglisõda *1973 sõlmiti Pariisis rahuleping, milleg asutus USA sõjast välja *1973-1975 kommunistid Vietnamis võitmas alasid *1975 Saigon alistus Tulemus: *kehtestati kommunistlik reziim *1976 2 poolt ühendati *kommunistid said võimuel Laoses ja Kambodzas TsEHHOSLOVAKKIA KRIIS Aeg: 1968 Osalejad: Tsehhid ja slovakkid vs NSVL Põhjused: *uue kursi väljatulek innustas inimesi NSVL küljealt väljasaamist *Moskvale ei meeldinud, et tema võimu all on riik, kes teeb mida tahab *tsensuuri ja ideoloogilise järelvalve kaotamine, mis oli uues kursis, viib nõudmiseni NSVL ülemvõimust lahti öelda *Moskva kartis sellist ahelreaktsiooni oma satelliitriikides Käik: *NLKP juhtkond otsustas ekperimendi jõuga lõpetada *sisenesid tankid *sunniti lahkuma
tuua algkodu. Germaanlaste algkodu asus Reini ja Doonau vahel, slaavaste algkodu asus Mustast merest loodes, Karpaatide ja Dnepri jõe vahelisel alal. Väljarändamine hakkas slaavlastel sajand hiljem kui germaanlaste puhul, seega viiendal sajandil. Põhjused, miks välja rännati on sarnased: kliima jahenemine ja rahvaarvu kasv. Alt kodust liiguti kõigepealt läände, neid tuntakse veneedide nime all, hiljem kujunesid nendest välja lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakkid). Veneedid said mõjutusi germaanlastelt. Teine suund, kuhu mindi, oli lõunasuund, eeskätt Balkani poolsaar, sinna läksid sklaviinid. Neist kujunesid välja lõunaslaavlased (serblased, horvaadid, sloveenid, montenegrolased e tsernogoorlased). Kolmas suund oli idasuund, eeskätt Dnepri jõe keskjooks, sinna asusid antid, idaslaavlaste eelkäijad (venelased, ukrainlased, valgevenelased). Antid hakkasid liikuma mööda Dnepri
Argumendiks: sealseid sakslaseid kiusati taga Sudeedisakslased- sakslased, kes elasid Tsehhoslovakkias. · 29.september toimus Müncheni konverents; seal osalesid: Saksamaa, Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa. Nad otsustasid, et Sudeedimaa tuleb üleanda Saksamaale. Poolakatega asustatud alad hõivas Poola, ungarlastega asustatud alad hõivad Ungari. · aasta märtsis Tsehhoslovakkia likvideeriti. · läänepoolne osa (tsehhid) liideti Saksamaaga · idapoolne osa (slovakkid) vasallriik 23. 1939.aasta sündmused Euroopas( Poola, MRP) 1939.aasta kevad Saksamaa esitas nõudmised Poolale. Poola koridor. Lääneriigid Poolat loovutada ei kavatse, nad sekkuvad. Inglismaa ja Prantsusmaa hakkavad otsima liitlast, tahetakse NSVL. - kevad/suvi Prantsusmaa-Inglismaa-NSVL läbirääkimised, teemaks on: abi osutamine Ida-Euroopa riikidele, kellel piir Nõukogude liiduga. · Nõukogude liit alustas läbirääkimisi ka Saksamaaga. 23.08
Seda sündmust on nim ka Müncheni sobinguks. Müncheni sobingust oli erinevaid arvamusi. Nt Inglismaa peaminister arvas, et see tõi rahu. Uus Ing peaminister arvas, et neil oli valida sõja ja häbi vahelt ning Ing valis häbi. Kõik Tsehhoslov läänepoolsed piirikindlustused läksid üle Sm. Sudeedimaa oli Tsehhoslov oluline tootmispiirkond, kuna 50% tootmisest toimus seal. Tsehhoslovakkia arvelt laiendasid enda alasid ka Ungari ja Poola. 1939 märts kuulutasid slovakkid välja iseseisvuse ning lõid lahku Tsehhoslovakkia riigist. See toimus eeskätt Sm mahitusel. Tekkinud riik oli nagu Sm vasallriik(sõltuv Sm). Tsehhi aladele viis 1939 Sm oma väed ning okupeeris need. Sm laiendas oma alasid veelgi ning okupeeris Klaipeda. Sm eeskujul tegutses oma alade laiendamisega veel Itaalia, viies oma väed sisse Albaaniasse. Tsehhoslovakkia, Austria, Albaania kadusid 1938-1939 aasta jooksul. Sm järgmised nõudmised olid suunatud Poolale
Sõda lõppes Francistide võiduga. See oli teise maailmasõja eelproov, polügoon, kus katsetati uut relvastust ja lahingutaktikat. 1938-Lakkas eksisteerimast Austria riik, mis sunniviisiliselt ühendati Saksamaaga. Toimus Anschluss, mis oli Versailles'i lepinguga oli rangelt keelatud. 1938-aasta aprillis-mais, teravnes olukord Tsehhoslovakkia ümber, kus oli suur ja mõjukas sudeeli-Sakslaste väemus, tollal suuruselt teine rahvusgrupp Tsehhide järel (Slovakkid olid kolmanal kohal). Sudeedi sakslastel tekkis Saksamaaga ühinemist nõudev Natsipartei, mida suunati Berliinist. Sõjaliselt tugev Tsehhislovakkia oli valmis end Saksa agresooni korral kaitsma, kuid ootas sel juhul relvaga appi ka oma liitlasi Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Nõukogude liitu. Kriis Viniss läbi 1938. aasta suve, lääneriigid üritasid ka seekord osaliste järelandmistega sõda ära hoida. . . 29. sept 1938
Prantsusmaa lõi sakslaste pealetungi maha. Algas kaevikusõda ehk Sitzkrieg. 2.5.2 IDA-RINNE. Ida-rindel sõdisid Venemaa vastu nii Saksa, kui ka Austria-Ungari väed. Saksa poolel võitles Ida- Preisi armee. Väejuhtideks olid Lundendorf ja Hindenburg. Vene Loodearmee väejuhtideks olid Samsonoo ja Rennenkompf. Looderindel saavutasid edu sakslased, kuid edelarindel pidi Austri-Ungari taganema Venemaa ees, mis tungis Lvovi. Sellel ajal hakkasid tsehhid ja slovakkid vene poolele üle jooksma (nende seas ka Jaroslav Hasek). Augustis hakkas Saksamaa vastu kaugidas sõdima Jaapan. Kui sõtta astus ka Türgi, siis tekkis kaukaasias Vene-Türgi rinne. 2.5.3 MEREL. Merel algas alleveelaevade sõda. U-9, Saksa allveelaev uputas 22.09.1914 kolm Suurbritannia ristlejat. 1914. aasta lõppuks kujunes välja positsiooni sõda igal rindel. See oli märgiks, et sõda venib pikkale ja hakkab palju reserve nõudma.
annaabi.ee 
