pinnavorm.Kihtvulkaanid on laia levikuga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad slakikoonused. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui slakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Slakikoonus Slakikoonus on vulkaanilise tekkega kooniline küngas või mägi. Koonuste kõrgus ulatub enamasti mõnekümnest mõnesaja meetrini. Maar Maar on vulkaanilise plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Maarid on suhteliselt madalad, lamedapõhjalised ja laiad vulkaanilised kraatrid, mis on enamasti täitunud veega, moodustades maarijärve. Kaldeera Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm
Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõhet, lõõri, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale (kustunud, suikuvad, aktiivsed); enamasti esinevad kahe laama kokkupuutepiirkonnas, kuid ka kuuma täpi ja rifti piirkonnas samuti (Havai, Ida-Aafrika); Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis voolab rahulikult maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades slakikoonuseid; kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (Mauna Loa); Kihtvulkaanid suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast graniitsest magmast, mis tardub pimsina sageli vulkaani lõõris, mis hiljem tekitab plahvatusi ja moodustuvad tuffi kihid; mandritel ja vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Vulkaanipurskega kaasnevad lõõmpilvede rullumised, mudavoolud (lumi ja vulkaaniline materjal)
Liiva- ja savikivimi rikkast mandrilisest koorest tekib 65%- 75% happeline (graniitne) magma. Kilpvulkaanid (kõik ookeanide vulkaanid) tekivad räni- ning gaaside vaesest väikese viskoossusega magmast, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Sageli muurab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid (Mauna Loa). Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vavaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn.laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid
teisest vulkaanidest suuremad. Kihtvulkaan on enamasti suur, pikaealine ja suurelt osalt koonuse kujuline. Kihtvulkaan on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Enamasti kujutavad inimesed vulkaanina ette just kihtvulkaani. Kihtvulkaanid tegutsevad tihti. Enamus ajaloo suurimad pursked on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaanid on keskmise suurusega. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Kihtvulkaane esineb väga tihti. Slakikoonus on pisike vulkaaniline mägi, mis koosneb peamiselt slakist ja muust püroklastilisest materjalist. Koonused on enamasti järsu kaldega 10...40 kraadi. Slakikoonused on tumetat värvi tänu seda sisaldavate mineraalidae tõttu. Tänu kiiresti jahtumisele jätavad koonused klaasja mulje. Koonused on enamasti madalad ja ulatuvad mõnekümnest mõnesaja meetrini. Slakikoonused on tihti teiste vulkaanide jalamitel
tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille
Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad vulkaanid on slakikoonused. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui slakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige levinumad on nad mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril ehk subduktsioonivööndeis.
Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laamavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma
kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui slakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril ehk subduktsioonivööndeis. Kihtvulkaani nõlva kalle sõltub vaäljapaiskunud ainest. Peen tuhk ja räbu jääb paigale umbes kaldenurga 30 kuni 35 kraadi juures. Et need ained kanduvad tavaliselt kraatrist kaugemale kui jämedam materjal,
Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad vulkaanid on slakikoonused. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui slakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. 10 Foto 8, Korjaki Sopka, Kamtsatka (https://en.wikipedia.org/wiki/Koryaksky#/media/File:Petropavlovsk_Kamcatskij_Volcan_K oriacky_in_background.jpg) Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige levinumad on nad mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Divergentses vööndis ehk laamade lahknemispiirkonnas esinevad kihtvulkaanid harva, näiteks Kilimanjaro, mis asub Aafrikas Tansaanias. Ookeanide keskahelikel kihtvulkaanid
annaabi.ee 
