pinnavorm.Kihtvulkaanid on laia levikuga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad slakikoonused. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui slakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Slakikoonus Slakikoonus on vulkaanilise tekkega kooniline küngas või mägi. Koonuste kõrgus ulatub enamasti mõnekümnest mõnesaja meetrini. Maar Maar on vulkaanilise plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Maarid on suhteliselt madalad, lamedapõhjalised ja laiad vulkaanilised kraatrid, mis on enamasti täitunud veega, moodustades maarijärve. Kaldeera Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm
VULKAANID JA MAAVÄRINAD referaat Tartu Katoliku Kool Liisa Kivmaa 7.klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal
Tagajärjed: Vulkaanipursked ei ole nii ennustatavad kui näiteks maavärinad, Tuhasajud, Lõõmpilved.13. Miks: Ookeanilaam sukeldub teise ookeanilaama alla, Ookeanilaam sukeldub mandrilaama alla, Kuumapunktid, Ookeanide mäeahelikud. Kuhu: Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis (island, vaikne ookean). 14. Kihtvulkaan, kilpvulkaan, slakikoonus. 15. tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Kus: Ookeanite keskaladel. 16. tekib laava ühtlasel väljavoolamisel, mis moodustab madala kilbi. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata konvergentses vööndis mandrilise maakoorega ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. 17. kaasnevad maavärinad, vulkaanilise ja lõõmtuha pilved ning laavavoolud. 19.
levinumad on nad mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Divergentses vööndis ehk laamade lahknemispiirkonnas esinevad kihtvulkaanid harva, näiteks Kilimanjaro, mis asub Aafrikas Tansaanias. Ookeanide keskahelikel kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui välja jätta Island. Foto 9, Kilimanjaro, Tansaania (https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/60/Mount_Kilimanjaro_Dec_2009_edit 1.jpg) Slakikoonus Slakikoonus on vulkaanilise tekkega koonusekujuline küngas või mägi, mis koosneb peamiselt slakist või pürokrastilisest materjalist. Püroklastiline materjal, millest slakikoonused on moodustunud, on enamasti basaltse või andesiitse koostisega. Koonused on enamasti järsu kaldega (10-40°). Põhilise koostise ja 11 sellele vastava mineraalide sisalduse tõttu on slakikoonused tumedat värvi. Vulkaaniline materjal, millest koonused on moodustunud, on kiirest jahtumisest tulenevalt enamasti klaasja
sügavuses, on magma. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse seda laavaks. Laavakivim on magmakivim, mis on tardunud maapinnale.Viskoossus on sulam või vedeliku omadus vastu seista voolamisel. Sulanud kivimite viskoossused varieeruvad suurel määral. Magma viskoossus on määratud põhiliselt kolme faktori poolt: 1)sulami keemilisest koostisest, 2) temperatuurist 3) gaaside sisaldusest Vulkaanil on mitmeid erinevaid tüüpe, näiteks Slakikoonus, Maar, Kaldeera, Supervulkaan, Merealune vulkanism,ning põhilised kiht- ja kilpvulkaanid Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on
vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Slakikoonus Slakikoonus on vulkaanilise tekkega kooniline küngas või mägi, mis koosneb peamiselt slakist ja muust püroklastilisest materjalist. Püroklastiline materjal, millest slakikoonused on moodustunud, on enamasti basaltse või andesiitse koostisega. Koonused on enamasti järsu kaldega (10...40°). Aluselise koostise ja sellele vastava mineraalide sisalduse tõttu on slakikoonused tumedat värvi. Vulkaaniline materjal, millest koonused on moodustunud, on kiirest jahtumisest tulenevalt enamasti klaasja
102. pimss ja vulkaaniline klaas Pimss vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim Vulkaaniline klaas ränirikka koostisega klaasja tekstuuriga vulkaaniline kivim. 103. Magma maapinnale jõudmise kaks moodust. 104. Keskpurskevulkaanid ja lõhevulkaan. Keskpurskevulkaanide magmaväljutamise koht asub praktiliselt vulkaani keskel. Lõhevulkaan kujutab endast lõhet, mille kaudu magma välja voolab. 105. Kilpvulkaan, slakikoonus ja stratovulkaan. Nende moodustumine ehitus ja paiknemine geostruktuursetes vööndites. Slakikoonus vulkaanilise tekkega kooniline küngas, enamasti aluselise koostisega, järsu kaldega. Kilpvulkaan ehitatakse üles basaltse laava vooludest; mitte väga järsk; pikad laavavooluld; hästi mastaapsed (st suure läbimõõduga) Stratovulkaan järsunõlvaline koonus, mis koosneb peamiselt püroklastilisest materjalist;
veekogude põhjas, moodustades padjalaadseid kivistisi. Padilaavas esineb vähem tühikuid, esineda võivad radiaalsed lõhed, pealmine pind tihti klaasjas. 76. Pimss ja vulkaaniline klaas, mandelkivid Pimss vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim Vulkaaniline klaas ränirikka koostisega klaasja tekstuuriga vulkaaniline kivim (obsidiaan). Mandelkivi tühikulise tekstuuriga laavakivim. Mandlid-tühikutesse settinud mineraalid. 77. Kilpvulkaan, slakikoonus ja stratovulkaan. Nende ehitus ja geostruktuurne paiknemine. Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltsetest laavavooludest. Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavad, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam
25. Vulkaanipurske mehhanism ja vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Keskpurskevulkaanid: purse toimub vulkaanikuhiku keskmes all asuvast magmakambrist tõusva ja maaapinnale ulatuva tsentraalse lõõri kaudu. Sõltuvad magma omadustest, erinevad morfoloogiliselt väga palju. Klassikaline on kilpvulkaan (basaltne magnatism), tekib korduvate basaltsete laavavoolude tulemusena, lauge koonusjas mägi. Neid esineb palju Hawaiil slakikoonus lühiajaliste pursete tulemusena, kui valdavaks on püroklastiline materjal, tekib väikse kõrgusega, kuid suhteliselt järsunõlvaline korrapärane koonusjas slaki koonus. Ebapüsivad Stratovulkaan tekib kui püroklastiline purskefaas ja slakikoonuste teke vaheldub laavavooludega, mis voolates alla piki järsunõlvalist slakikoonust tekitavad sellele erosioonile vastupidava katte, vähendades veidike ka selle algset nõlvade kallakust. Kasvavad ajaga väga kõrgeteks. Lõhevulkaanid:
annaabi.ee 
